Rõngu pärimus
Vanad jutud ja müütiline ajalugu
Vana aja lood mitmesugustest mütoloogilistest olenditest.
E 82018 (1) < Rõngu khk., Kirepi v., Tammistu k. - E. Einberg, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < pr. E. Braun (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jutt kuust
Üks mees olevat kuupaistel magada tahtnud, sest siis nägevat ta näkke unes. Ühel ööl oli kuuprintsess tema juure tulnud ja ta ilusate kullakarva juustega mänginud. Ta oli printsessi kinni püüdnud ja küsinud, kas see ei taha talle naiseks tulla. Printsess lubanud seda, kui ta oma ilusad juuksed ära lõikab ja näkineidudele annab. Järgmisel päeval lõiganudki mees juuksed ära ja andnud need näkineidudele, kes neist redeli teha lubanud, mida mööda mees kuule pääsevat. Sääl peetavat pulmad.
Kui redel valmis oli, roninud mees kuule ja läinud kuuprintsessi juure. See ütelnud aga, et ta teda nüüd, kus tal enam oma ilusaid juukseid pole, meheks ei tahtvat.
Kui mees alla tahtnud tulla, pole ta enam redelit leidnud ja pidanud kuule jääma, kust me teda veel nüüdki täiskuu ajal mõruda näoga alla näeme vahtimas.
E 82020/1 (2) < Rõngu khk., Kirepi v., Tammistu k. - E. Einberg, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < pr. E. Braun (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanasti kartis rahvas nõidust. Kord sündinud ühel naisel laps. Naine valvanud ööd ja päevad last, et vanapagan teda ära ei saaks viia.
Vanapagan raidunud metsas puid. Temast möödudes küsinud üks mees, mida ta teeb. Vanapagan vastanud: "Teen, teen titekest, raiun lepast lapsukest. Ühel naisel sündis laps. Ta valvab aga ööd ja päevad last. Varssi aga läheb ta leiba ahju panema ja niikaua vahetan ma ta lapse ära."
Kui naine leiba ahju läks panema, vahetas Vanapagan lapsed ära, kuid ta polnud oma lepast last veel täiesti valmis saanud ja see oli laperguseks jäänud.
Tagasi tulles leidis naine, et ta laps ära vahetatud ja läks Soome targalt nõu küsima. Tark käskis tal ahju hästi kuumaks kütta, lapse labidale panna ja teha nagu tahaks ta last ahju panna. Naine teinudki nii. Sääl tulnud Vanapagan, visanud naise lapse sängile, võtnud labidalt oma lapse ja jooksnud minema, öeldes: "Igal oma armas, olgu lepane või lihane."
E 82020/1 (2) < Rõngu khk., Kirepi v., Tammistu k. - E. Einberg, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < pr. E. Braun (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanasti kartis rahvas nõidust. Kord sündinud ühel naisel laps. Naine valvanud ööd ja päevad last, et vanapagan teda ära ei saaks viia.
Vanapagan raidunud metsas puid. Temast möödudes küsinud üks mees, mida ta teeb. Vanapagan vastanud: "Teen, teen titekest, raiun lepast lapsukest. Ühel naisel sündis laps. Ta valvab aga ööd ja päevad last. Varssi aga läheb ta leiba ahju panema ja niikaua vahetan ma ta lapse ära."
Kui naine leiba ahju läks panema, vahetas Vanapagan lapsed ära, kuid ta polnud oma lepast last veel täiesti valmis saanud ja see oli laperguseks jäänud.
Tagasi tulles leidis naine, et ta laps ära vahetatud ja läks Soome targalt nõu küsima. Tark käskis tal ahju hästi kuumaks kütta, lapse labidale panna ja teha nagu tahaks ta last ahju panna. Naine teinudki nii. Sääl tulnud Vanapagan, visanud naise lapse sängile, võtnud labidalt oma lapse ja jooksnud minema, öeldes: "Igal oma armas, olgu lepane või lihane."
ERA II 23, 143/5 (3) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Nisserdamise ja lendva (rabanduse) sõnad, või häkiline tuule tõmbus - näit. hobusel. Need sõnad tulevad ühes järelolevate tähtedega üles kirjutada ja kas haige koha peale või hobuse nina peale panna. Kõigile loomadele ja inimestele võib seda lugeda.
Paberilt kirjutatud:
"Õnnistegija läks Templist Jeruusalemmast alla Eesli jalga nikerdanu. Ütle tolle vana naisele, et ta teeb minu eesli jala terves. Kui mina võin tetta kui mina ei mõista, küll mina esi oppe".
B. Õ. J. A. O. ++
B. E. L. L. A. ++
A. L. L. J. +
B. A. S. S. O. R. ++
Lugeda tuleb voolides haiget kohta 3 või üheksa korda. (Arst ei taha sõnu ilma haiguseta ütelda, siis kaotab oma võimu).
Kui nikerduse sõnad üteldud, siis tuleb ütelda:
Jumala sõna om ellav ja vägev kui kahe teraga mõõk, tungib läbi su henge ja vaimu ja kõik liikmed ja sooned ja üdi südame nõu ära mõista. Ükski loom ei ole Tema silma all nägemata vaid on paljas ja avalik kellest meie räägime.
Seda ka mitu korda lugeda kõrva või nina sisse loomale. Leiva peale ja vee peale.
ERA II 23, 147 (5) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Rabatuse või sisemise häda vastu ("häkiline häda"). Seesmised valud.
"Jeesus ütel, Jeesus ütel see Püha väkkev Jeesus ütel hõika minnu appi kõige ihuliku häda sees, mina taha sinu ära päästa. See om Kristuse väkkev veri, see om Kristuse käsi, see om Kristuse väkkev sõna Jumala see Isa, Poja, Jumala see Püha Vaimu nimel Aamen."
Kolm korda lugeda suhkru vee peale ja siis haigele sisse anda. Mõjub kohe.
Peale selle tuleb anda "Kuutsenbalsami eli" kas veega või viinaga, kuhu püssirohtu sekka pandud. Seda võib loomale kui ka inimesele anda.
ERA II 138, 441 (22) < Rõngu khk. ja Rannu khk. - H. Lell (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
/Arstimine/
Hallitõbe, külmetamise vastu aitab saun ja reheahi.
ERA II 138, 443 (34) < Rõngu khk. ja Rannu khk. - H. Lell (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ebausk, kombed
Kodukäijate vastu abinõuks on seinas olevasse tühja oksaauku lepapuust punn lüüa.
ERA II 241, 646/7 (5) < Rõngu khk., Uderna v., Tamme t. - Ida Tuisk, Konguta algkooli õpilane < Leena Martinson (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kord ollu üits Miilits soldat. Ta ollu Uderna mõisa üüvaht. Ütel üül tullu tont temaga maadlema. Maadelnuva sis sääl jah, et lumi tuisanu. Kis kuupoole saanu, sii ollu üle. Sis maadelnuva jah, kõrd tont pääl, kõrd tema pääl. Viimati saanu tema iks tondile pääle. Hoitnu teda sis egast paegast kinni, küll lõõrist ja jalgust. Aga äkki kadunu tont soldatil alt ära. Hommikul lännuva tõse kah seda aset vaatama. Ollu jah lumi kõik ära tallatu ja sõkutu. Sii olli just magasiaeda läve iin.
ERA II 242, 211/2 (2) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Lepa t. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Mihkel Mooses, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Ja tõne lugu johtusi säälsaman, varsti peräst edimäst.
Kui üitskõrd Alek V. südaüüse läits läbi Tõresuu kodu. Kuuleb, kuis lahutas jääd, iks praks ja praks. Jääs kaema ja näie, et peris alaste miis ragu jääd katski. Varsti jõudse mulgu valmis ja siis karanu kartsumdi vette, tennu viil mõne mull-mull ja olnudki põhjan. Alekseil tulnud hirm pääle ja kaenu, kuis Tõresuust vällä saab.
Praegu on see soo enamuses juba (üles) kuivanud, isegi mõnda kohta on tihe padristik pääle kasvanud ja kohati ka üleski haritud. Aga inimestel, kes neid jutte kuulnud, on ikka teatud hirm sellest soost läbi minnes.
ERA II 242, 212/6 (3) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Lepa t. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Mihkel Mooses, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Minu kodukohast umbes 1 kilumeetri kaugusel om suur ja tihe padristik, hulk väikeste loikega nn. "loiguräba. See nimetus om tulnud sellest, et temän om hulka väikesi loike.
Veel huvitavam oleks see, et selles loiguräbas asub suur imeline kivi. Kui sinna otsa ronida, siis vahi, nagu mõnest kõrgest tornist.
Kui om suur kivi, siis piab temäst ometi midägi tiidmä.
Kord lännu naine oma väikese latsega mõtsa siini otsma. Ta käinu terve valla mõtsad läbi, aga koskilt pole ta siini leidnu.
Mõtelnu, et kui läheksin õge loiguräppa, vast säält ehk levvä. Tettu! Lähvä sis loiguräppa. Jõvvava sinnä ja näevä äkke suurt halli udukogu hõljumas kivi kohal. Kivi juures olli üits sõnajalapõõsas. Sõnajalapõõsast roomanud välla uss ja ütelnu naisele, et mis naine ja laps siit tahava saia ja roomanu sis (tagasi) ise kivi külgepidi üles ja kadunud udusse.
Ei tea, mis ta küll võis tähendada! Saanud paar minutit mööda, kui põõsast karanuva vällä kolm mehikest ja küsinuva naiselt ja ta latselt: "Mis te tahate siit saada?
Naine üten latsega plaganud kivi juurest kus seda ja tõist! Joosnuva, joosnuva tükk maad, viimäte jõudnuva sinnasamma kivi manu, kus ennegi hõljunu hall udukogu kivi kohal üleval. Jälle naine mõtelnu, mis põrgut sii ometigi tähendab. Saisnu sis tükk aiga kivi man. Tahtnu parajade minema, kui põõsa alt karanu välla suur must miis, püss sällan ja viinu sis naise üten latsega kivi otsa halli udukokku.
Peräst seda kadunud kõik udu kivi kottalt, aga naist-last ei leitud kuskilt.
Kivi aga seisab tänapäevani ühes sõnajalapõõsaga.
[+ üleskirjutaja joonistus kivist]
ERA II 242, 221/5 (6) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Lepa t. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Mihkel Mooses, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Ega aasta jaanipäeva õdagu anti Kanakülan moonameestele naps viina ja toop õlut.
Üitskõrd, kui näile jagati õlut, näeva äkki, et viinavabriku korstnast tuleb armetu suur tulejuga välla, umbes käevarre pikune ja jämmune ja lätt ussi muudu vingerdaden Tõresuu poole.
Säält pöördse ta tagasi ja tulli Kanaküla muru pääle. Sääl käis ta kõik aidausse läbi, aga koskile es saa ta sisse, sest et moonamehe olliva teda taka ajanuva. Tollel momendil tõusis ta õkva kui tulesammas taiva alla ja lännu jutustaja Mihkel Moosese sünnikohta ja laskse sepikoja ette maha. Säält vingerd ta edesi aida usse ette, aga sinna sisse ta es saa, sest sääl olli ristiga võti iin, mis seisab sääl veel praegugi.
Sääl tullu välla jutustaja esa Jaak Mooses, kes oli ümbruskonnale tuntud väga suur maa-arst. Sinna käis isegi välismaalt arstid nõu küsimas. Temal oli nn. nõiasõnade raamat ehk seitsmemoosese raamat. Kui kellelgi midagi haigestus, viidi ta vana papa juurde arstimisele. Tema luges oma nõiasõnad ükskõik kellele, kas veele, rasvale või muule ainele ja käskis siis määrida seda looma või inimese valutekitavale kohale. Nii arstis ta palju hädalisi. Läinud aastal, muidugi tuleb arvestada 1938. a., ta suri 98 a. vanaduses.
Aga ka halba võis ta teha, ainult neile, kes tema peale halba sõna ütlesid. Toon ühe näite sellisest.
Kui üitskõrd J. N., Aakre valla elanik, läinud sepalt kodu. Kohe kesk metsa tulnud vastu terve kari jäneseid, nii et kuskilt pole ta saanud väljapääsu. J. N. ei jäänud muud üle, kui tagasi pöörduda sepikoja juurde vana papa palvetele. Neid juhtumisi oli väga ja väga palju.
Ta tahtse pisuhända taiva ala kinni panna, aga oma poja palvete pääle jätse ta pisuhänna kinni panemata. Kohe tõusnu pisuhänd üles ja lännu taiva all vingerdaden "Targapää poole ja kadunud sääl nn. Karjusmäe alla allikade.
Tollest saadik pääle on kadunu kõik tondi- ja pisuhännajutud.
ERA II 242, 283/4 (3) < Rõngu khk., Uderna v., Kavastiku t. < Otepää khk., Pühajärve v., Kondi t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Aadam Eihfeldt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Otepään oli kuningas Pühan, sellega oli ka järvel Pühani nimi. Otepää kuningal oli 12 last. Sis lask Pühan järve täita 12 saart, ega latse jaoks üits. Üte saare täitmise jaoks oli tarvis 1000 paari härgi.
Talvega saanu üits saar valmis. Nendest om säitse saart alles, viis saart om aga ära vajunu, nii on suvisel ajal umbes 4 jalga vett pääl. Pühajärve mõisa om ollu kesk valda enne Põhjasõda, Vooluste mõisa nime all. Pääle Põhjasõja om mõisa tehtud sinna, kus ta om praegu, Pühajärve veere pääl. Sis oli ikka Vooluste nime all. Kui Villapoi Pühajärve mõisa omanik oli, siis lask tema Riian nime muuta. Nii et Pühani järvele sai nimeks Pühajärv ja mõisale Pühajärve mõisa. See nimemuutmine maksis Villepoil 2000 hõberubla. Vanarahva mälestuse järgi, et sääl, kus asub nüüd mõisa, olnud enne klooster. See tee, mis kõrtsi mant mõisade üle tuleb, olevat vana juudi täitnu umbes 140 aastat tagasi. Vesi om katsipidi üle tee lainetanu. Siis hakkanu mõisniku katsipidi teed järve täitma. Nimelt Paumann, Sampson, Strük ja Srenk. Srenk täitis põhjapoolse osa järve näiteks kandudega täis. Ja Siivest täitse viimase osa ja tegi suure tee üle.
ERA II 242, 288 (2) < Rõngu khk., Uderna v., Kavastiku t. < Otepää khk., Pühajärve v., Kondi t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Aadam Eihfeldt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Vihtjärv, kos Otepää kaitsevägi suplemas käis. [koht nr.2 Otepää ümbruse plaanil lk 291. Informandi joonis.]
ERA II 242, 288/9 (14) < Rõngu khk., Uderna v., Kavastiku t. < Otepää khk., Pühajärve v., Kondi t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Aadam Eihfeldt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Pruuka järv, nüüd kinni kasunu. 1810. a. oli veel valla. Ja Juuge haua ja org, kos sõduri ületalve om elanu. [koht nr.14 Otepää ümbruse plaanil lk 291. Informandi joonis.]
ERA II 242, 290 (25) < Rõngu khk., Uderna v., Kavastiku t. < Otepää khk., Pühajärve v., Kondi t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Aadam Eihfeldt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Kuninga järv (Juusa järv), kost vanasti Otepää kuningas kalu om püüdnu. [koht nr.25 Otepää ümbruse plaanil lk 291. Informandi joonis.]
ERA II 242, 290 (26) < Rõngu khk., Uderna v., Kavastiku t. < Otepää khk., Pühajärve v., Kondi t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Aadam Eihfeldt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Sauna kindlus Mähajärvel. Umbes 1850. a. om viil vesi ümber ollu, üks ahtakene riba om viinu Saunamäe otsa. 1850-1875 a. om Mähajärve 3 korda alla lastu. [koht nr.26 Otepää ümbruse plaanil lk 291. Informandi joonis.]
RKM II 11, 477/8 (5) < Rõngu khk, Puna mõis - Liis Pedajas < Miina Teska (1871-1948) (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rabadusele tetti rabadusvett pudeliga. Viidi pudeliga vett, sis tuu arst lugenu sõnu pääle, anti loomale sisse. Inimestele kah tettu vii, viina ja rasva pääle. Ja olliva ka mõne arsti serätse kah, kes mõistnuva rohte kiitä. Palanigu Els mõistnu rohte kiitä, sinna käenu kaugelt inimesi. Tuu olli iki raamatust opitu vai sis ütstõste käest kah... Opati, kes maha taht jättä oma tarkust.
E 82018 (1) < Rõngu khk., Kirepi v., Tammistu k. - E. Einberg, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < pr. E. Braun (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jutt kuust
Üks mees olevat kuupaistel magada tahtnud, sest siis nägevat ta näkke unes. Ühel ööl oli kuuprintsess tema juure tulnud ja ta ilusate kullakarva juustega mänginud. Ta oli printsessi kinni püüdnud ja küsinud, kas see ei taha talle naiseks tulla. Printsess lubanud seda, kui ta oma ilusad juuksed ära lõikab ja näkineidudele annab. Järgmisel päeval lõiganudki mees juuksed ära ja andnud need näkineidudele, kes neist redeli teha lubanud, mida mööda mees kuule pääsevat. Sääl peetavat pulmad.
Kui redel valmis oli, roninud mees kuule ja läinud kuuprintsessi juure. See ütelnud aga, et ta teda nüüd, kus tal enam oma ilusaid juukseid pole, meheks ei tahtvat.
Kui mees alla tahtnud tulla, pole ta enam redelit leidnud ja pidanud kuule jääma, kust me teda veel nüüdki täiskuu ajal mõruda näoga alla näeme vahtimas.
E 82020/1 (2) < Rõngu khk., Kirepi v., Tammistu k. - E. Einberg, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < pr. E. Braun (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanasti kartis rahvas nõidust. Kord sündinud ühel naisel laps. Naine valvanud ööd ja päevad last, et vanapagan teda ära ei saaks viia.
Vanapagan raidunud metsas puid. Temast möödudes küsinud üks mees, mida ta teeb. Vanapagan vastanud: "Teen, teen titekest, raiun lepast lapsukest. Ühel naisel sündis laps. Ta valvab aga ööd ja päevad last. Varssi aga läheb ta leiba ahju panema ja niikaua vahetan ma ta lapse ära."
Kui naine leiba ahju läks panema, vahetas Vanapagan lapsed ära, kuid ta polnud oma lepast last veel täiesti valmis saanud ja see oli laperguseks jäänud.
Tagasi tulles leidis naine, et ta laps ära vahetatud ja läks Soome targalt nõu küsima. Tark käskis tal ahju hästi kuumaks kütta, lapse labidale panna ja teha nagu tahaks ta last ahju panna. Naine teinudki nii. Sääl tulnud Vanapagan, visanud naise lapse sängile, võtnud labidalt oma lapse ja jooksnud minema, öeldes: "Igal oma armas, olgu lepane või lihane."
E 82020/1 (2) < Rõngu khk., Kirepi v., Tammistu k. - E. Einberg, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < pr. E. Braun (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanasti kartis rahvas nõidust. Kord sündinud ühel naisel laps. Naine valvanud ööd ja päevad last, et vanapagan teda ära ei saaks viia.
Vanapagan raidunud metsas puid. Temast möödudes küsinud üks mees, mida ta teeb. Vanapagan vastanud: "Teen, teen titekest, raiun lepast lapsukest. Ühel naisel sündis laps. Ta valvab aga ööd ja päevad last. Varssi aga läheb ta leiba ahju panema ja niikaua vahetan ma ta lapse ära."
Kui naine leiba ahju läks panema, vahetas Vanapagan lapsed ära, kuid ta polnud oma lepast last veel täiesti valmis saanud ja see oli laperguseks jäänud.
Tagasi tulles leidis naine, et ta laps ära vahetatud ja läks Soome targalt nõu küsima. Tark käskis tal ahju hästi kuumaks kütta, lapse labidale panna ja teha nagu tahaks ta last ahju panna. Naine teinudki nii. Sääl tulnud Vanapagan, visanud naise lapse sängile, võtnud labidalt oma lapse ja jooksnud minema, öeldes: "Igal oma armas, olgu lepane või lihane."
ERA II 23, 143/5 (3) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Nisserdamise ja lendva (rabanduse) sõnad, või häkiline tuule tõmbus - näit. hobusel. Need sõnad tulevad ühes järelolevate tähtedega üles kirjutada ja kas haige koha peale või hobuse nina peale panna. Kõigile loomadele ja inimestele võib seda lugeda.
Paberilt kirjutatud:
"Õnnistegija läks Templist Jeruusalemmast alla Eesli jalga nikerdanu. Ütle tolle vana naisele, et ta teeb minu eesli jala terves. Kui mina võin tetta kui mina ei mõista, küll mina esi oppe".
B. Õ. J. A. O. ++
B. E. L. L. A. ++
A. L. L. J. +
B. A. S. S. O. R. ++
Lugeda tuleb voolides haiget kohta 3 või üheksa korda. (Arst ei taha sõnu ilma haiguseta ütelda, siis kaotab oma võimu).
Kui nikerduse sõnad üteldud, siis tuleb ütelda:
Jumala sõna om ellav ja vägev kui kahe teraga mõõk, tungib läbi su henge ja vaimu ja kõik liikmed ja sooned ja üdi südame nõu ära mõista. Ükski loom ei ole Tema silma all nägemata vaid on paljas ja avalik kellest meie räägime.
Seda ka mitu korda lugeda kõrva või nina sisse loomale. Leiva peale ja vee peale.
ERA II 23, 147 (5) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Rabatuse või sisemise häda vastu ("häkiline häda"). Seesmised valud.
"Jeesus ütel, Jeesus ütel see Püha väkkev Jeesus ütel hõika minnu appi kõige ihuliku häda sees, mina taha sinu ära päästa. See om Kristuse väkkev veri, see om Kristuse käsi, see om Kristuse väkkev sõna Jumala see Isa, Poja, Jumala see Püha Vaimu nimel Aamen."
Kolm korda lugeda suhkru vee peale ja siis haigele sisse anda. Mõjub kohe.
Peale selle tuleb anda "Kuutsenbalsami eli" kas veega või viinaga, kuhu püssirohtu sekka pandud. Seda võib loomale kui ka inimesele anda.
ERA II 241, 646/7 (5) < Rõngu khk., Uderna v., Tamme t. - Ida Tuisk, Konguta algkooli õpilane < Leena Martinson (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kord ollu üits Miilits soldat. Ta ollu Uderna mõisa üüvaht. Ütel üül tullu tont temaga maadlema. Maadelnuva sis sääl jah, et lumi tuisanu. Kis kuupoole saanu, sii ollu üle. Sis maadelnuva jah, kõrd tont pääl, kõrd tema pääl. Viimati saanu tema iks tondile pääle. Hoitnu teda sis egast paegast kinni, küll lõõrist ja jalgust. Aga äkki kadunu tont soldatil alt ära. Hommikul lännuva tõse kah seda aset vaatama. Ollu jah lumi kõik ära tallatu ja sõkutu. Sii olli just magasiaeda läve iin.
ERA II 242, 283/4 (3) < Rõngu khk., Uderna v., Kavastiku t. < Otepää khk., Pühajärve v., Kondi t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Aadam Eihfeldt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Otepään oli kuningas Pühan, sellega oli ka järvel Pühani nimi. Otepää kuningal oli 12 last. Sis lask Pühan järve täita 12 saart, ega latse jaoks üits. Üte saare täitmise jaoks oli tarvis 1000 paari härgi.
Talvega saanu üits saar valmis. Nendest om säitse saart alles, viis saart om aga ära vajunu, nii on suvisel ajal umbes 4 jalga vett pääl. Pühajärve mõisa om ollu kesk valda enne Põhjasõda, Vooluste mõisa nime all. Pääle Põhjasõja om mõisa tehtud sinna, kus ta om praegu, Pühajärve veere pääl. Sis oli ikka Vooluste nime all. Kui Villapoi Pühajärve mõisa omanik oli, siis lask tema Riian nime muuta. Nii et Pühani järvele sai nimeks Pühajärv ja mõisale Pühajärve mõisa. See nimemuutmine maksis Villepoil 2000 hõberubla. Vanarahva mälestuse järgi, et sääl, kus asub nüüd mõisa, olnud enne klooster. See tee, mis kõrtsi mant mõisade üle tuleb, olevat vana juudi täitnu umbes 140 aastat tagasi. Vesi om katsipidi üle tee lainetanu. Siis hakkanu mõisniku katsipidi teed järve täitma. Nimelt Paumann, Sampson, Strük ja Srenk. Srenk täitis põhjapoolse osa järve näiteks kandudega täis. Ja Siivest täitse viimase osa ja tegi suure tee üle.
ERA II 242, 288 (2) < Rõngu khk., Uderna v., Kavastiku t. < Otepää khk., Pühajärve v., Kondi t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Aadam Eihfeldt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Vihtjärv, kos Otepää kaitsevägi suplemas käis. [koht nr.2 Otepää ümbruse plaanil lk 291. Informandi joonis.]
ERA II 242, 288/9 (14) < Rõngu khk., Uderna v., Kavastiku t. < Otepää khk., Pühajärve v., Kondi t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Aadam Eihfeldt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Pruuka järv, nüüd kinni kasunu. 1810. a. oli veel valla. Ja Juuge haua ja org, kos sõduri ületalve om elanu. [koht nr.14 Otepää ümbruse plaanil lk 291. Informandi joonis.]
ERA II 242, 290 (25) < Rõngu khk., Uderna v., Kavastiku t. < Otepää khk., Pühajärve v., Kondi t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Aadam Eihfeldt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Kuninga järv (Juusa järv), kost vanasti Otepää kuningas kalu om püüdnu. [koht nr.25 Otepää ümbruse plaanil lk 291. Informandi joonis.]
ERA II 242, 290 (26) < Rõngu khk., Uderna v., Kavastiku t. < Otepää khk., Pühajärve v., Kondi t. - Kalev Treiman, Uderna algkooli õpilane < Aadam Eihfeldt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Mare Kalda 2006
Sauna kindlus Mähajärvel. Umbes 1850. a. om viil vesi ümber ollu, üks ahtakene riba om viinu Saunamäe otsa. 1850-1875 a. om Mähajärve 3 korda alla lastu. [koht nr.26 Otepää ümbruse plaanil lk 291. Informandi joonis.]
ERA II 242, 211/2 (2) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Lepa t. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Mihkel Mooses, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Ja tõne lugu johtusi säälsaman, varsti peräst edimäst.
Kui üitskõrd Alek V. südaüüse läits läbi Tõresuu kodu. Kuuleb, kuis lahutas jääd, iks praks ja praks. Jääs kaema ja näie, et peris alaste miis ragu jääd katski. Varsti jõudse mulgu valmis ja siis karanu kartsumdi vette, tennu viil mõne mull-mull ja olnudki põhjan. Alekseil tulnud hirm pääle ja kaenu, kuis Tõresuust vällä saab.
Praegu on see soo enamuses juba (üles) kuivanud, isegi mõnda kohta on tihe padristik pääle kasvanud ja kohati ka üleski haritud. Aga inimestel, kes neid jutte kuulnud, on ikka teatud hirm sellest soost läbi minnes.
ERA II 242, 212/6 (3) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Lepa t. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Mihkel Mooses, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Minu kodukohast umbes 1 kilumeetri kaugusel om suur ja tihe padristik, hulk väikeste loikega nn. "loiguräba. See nimetus om tulnud sellest, et temän om hulka väikesi loike.
Veel huvitavam oleks see, et selles loiguräbas asub suur imeline kivi. Kui sinna otsa ronida, siis vahi, nagu mõnest kõrgest tornist.
Kui om suur kivi, siis piab temäst ometi midägi tiidmä.
Kord lännu naine oma väikese latsega mõtsa siini otsma. Ta käinu terve valla mõtsad läbi, aga koskilt pole ta siini leidnu.
Mõtelnu, et kui läheksin õge loiguräppa, vast säält ehk levvä. Tettu! Lähvä sis loiguräppa. Jõvvava sinnä ja näevä äkke suurt halli udukogu hõljumas kivi kohal. Kivi juures olli üits sõnajalapõõsas. Sõnajalapõõsast roomanud välla uss ja ütelnu naisele, et mis naine ja laps siit tahava saia ja roomanu sis (tagasi) ise kivi külgepidi üles ja kadunud udusse.
Ei tea, mis ta küll võis tähendada! Saanud paar minutit mööda, kui põõsast karanuva vällä kolm mehikest ja küsinuva naiselt ja ta latselt: "Mis te tahate siit saada?
Naine üten latsega plaganud kivi juurest kus seda ja tõist! Joosnuva, joosnuva tükk maad, viimäte jõudnuva sinnasamma kivi manu, kus ennegi hõljunu hall udukogu kivi kohal üleval. Jälle naine mõtelnu, mis põrgut sii ometigi tähendab. Saisnu sis tükk aiga kivi man. Tahtnu parajade minema, kui põõsa alt karanu välla suur must miis, püss sällan ja viinu sis naise üten latsega kivi otsa halli udukokku.
Peräst seda kadunud kõik udu kivi kottalt, aga naist-last ei leitud kuskilt.
Kivi aga seisab tänapäevani ühes sõnajalapõõsaga.
[+ üleskirjutaja joonistus kivist]
ERA II 242, 221/5 (6) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Lepa t. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Mihkel Mooses, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Ega aasta jaanipäeva õdagu anti Kanakülan moonameestele naps viina ja toop õlut.
Üitskõrd, kui näile jagati õlut, näeva äkki, et viinavabriku korstnast tuleb armetu suur tulejuga välla, umbes käevarre pikune ja jämmune ja lätt ussi muudu vingerdaden Tõresuu poole.
Säält pöördse ta tagasi ja tulli Kanaküla muru pääle. Sääl käis ta kõik aidausse läbi, aga koskile es saa ta sisse, sest et moonamehe olliva teda taka ajanuva. Tollel momendil tõusis ta õkva kui tulesammas taiva alla ja lännu jutustaja Mihkel Moosese sünnikohta ja laskse sepikoja ette maha. Säält vingerd ta edesi aida usse ette, aga sinna sisse ta es saa, sest sääl olli ristiga võti iin, mis seisab sääl veel praegugi.
Sääl tullu välla jutustaja esa Jaak Mooses, kes oli ümbruskonnale tuntud väga suur maa-arst. Sinna käis isegi välismaalt arstid nõu küsimas. Temal oli nn. nõiasõnade raamat ehk seitsmemoosese raamat. Kui kellelgi midagi haigestus, viidi ta vana papa juurde arstimisele. Tema luges oma nõiasõnad ükskõik kellele, kas veele, rasvale või muule ainele ja käskis siis määrida seda looma või inimese valutekitavale kohale. Nii arstis ta palju hädalisi. Läinud aastal, muidugi tuleb arvestada 1938. a., ta suri 98 a. vanaduses.
Aga ka halba võis ta teha, ainult neile, kes tema peale halba sõna ütlesid. Toon ühe näite sellisest.
Kui üitskõrd J. N., Aakre valla elanik, läinud sepalt kodu. Kohe kesk metsa tulnud vastu terve kari jäneseid, nii et kuskilt pole ta saanud väljapääsu. J. N. ei jäänud muud üle, kui tagasi pöörduda sepikoja juurde vana papa palvetele. Neid juhtumisi oli väga ja väga palju.
Ta tahtse pisuhända taiva ala kinni panna, aga oma poja palvete pääle jätse ta pisuhänna kinni panemata. Kohe tõusnu pisuhänd üles ja lännu taiva all vingerdaden "Targapää poole ja kadunud sääl nn. Karjusmäe alla allikade.
Tollest saadik pääle on kadunu kõik tondi- ja pisuhännajutud.
RKM II 11, 477/8 (5) < Rõngu khk, Puna mõis - Liis Pedajas < Miina Teska (1871-1948) (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rabadusele tetti rabadusvett pudeliga. Viidi pudeliga vett, sis tuu arst lugenu sõnu pääle, anti loomale sisse. Inimestele kah tettu vii, viina ja rasva pääle. Ja olliva ka mõne arsti serätse kah, kes mõistnuva rohte kiitä. Palanigu Els mõistnu rohte kiitä, sinna käenu kaugelt inimesi. Tuu olli iki raamatust opitu vai sis ütstõste käest kah... Opati, kes maha taht jättä oma tarkust.