Paistu pärimus

Loodus ja metsloomad

E 13644/13645 (2) < Paistu khk., Kaarli - Jaak Sõggel (194) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Seitse venda kirikus
Ühel pühapäeval läinud seitse venda korraga kirikusse. Nad olnud enne hulgani kodus tülitsenud ja nüüd tahtnud seda kirikus andeks paluda. Enne ei olnud nad seitsmekesi korraga kirikus käinud, täna olnud esimene kord.
Kui õppetaja lugenud, ohkanud nad väga rohkeste. Kõige vanem vend mõtlenud: "Enne vajuks küll siinsammas kirikuga maa alla, kui veel kodu minna, sest ega vennad seal ometi rahu ei pea."
Kui ta seda mõtlenud, vajunud kohe kirik ühes kirikulistega maa alla, kuhu veel suur sügav auk järele jäänud, kus suve kuivaga aga vett küll sees on, aga vihmastel ja vesistel aegul päris kuiv on.
Kirikukell ei vajunud ühes kirikuga mitte maa alla, see kukunud aga tornist ligi kaks versta kaugele sooheinamaale pajupõesasse, kus ta aga praegusel ajal aales helisevat. Nüüd kuuldavat tema healt pühapäeva ja neljapäeva õhtutel ka veel ja see tunnistavat veel seda kiriku langemist.
Sellepärast on ka nüüd rahvas pühapäeva järel neljapäeva õhtut pidama ja pühitsema hakanud ning ei tee tööd sel õhtal.

E 773 (4) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tulesõnad:
"Sator, Arepo, Tenet, Opera, Rotas saatke abi.
Anania, Assaria, Mesael kistutage tuld.
Taevan kolm sõsariku:
üts palub jumalat,
üts tuub vett,
üts kistutab tuld.
Amen, Amen, Amen."
Neis sõnu lugedes piab kolm korda vastupäeva ümber tule ära käima, siis kustuda tuli iseenesest ära.

E 775 (9) < Paistu khk, Holstre v - H. Ainson (?). Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Uisa välja kutsumise sõnad
Tule välla tuvike,
astu välla hallike,
näuta ennast heldeke,
kuusest tuleb kosilane,
haavast tuleb asjuline,
linnik tuleb ja lepp selan.

E 775 (10) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Uisa (ussi) tagasisaatmise sõnad:
"Mine kodu!"

E 776 (11) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Uisa nõelamise vastu sõnad
Ussikene, hullukene,
ära sa puutu minusse,
minu naises, lastesse,
minu kirjas, karjasse,
minu viläs, vällässe.
Mine lutsi luid,
näri näsipuid,
söö soost samblid.
Saagu su kivile, kännule,
seitsme taevatähe voli ala.
Peetrus, Paulus, Johannes, Jakubus.
See olgu sinu kepp.
Need sõnad olla ka hambavalu vasta väga mõjusad.

E 777 (14) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kellel sadajalgsed ehk vilttäied seljas on, see pidada tükk pihlakapuud võtma, selle sisse õõnega augu tegema, ütessa vilttäie elusalt sinna sisse panema, pihlakupuust punni sinna augu ette pistma ning seda puud siis ühes täiedega niisuguse koha peale panema, kus ta mitte kohe ära ei põle, vaid kus need täied kaua aega piinatud saavad. Kõige parem olla seda puud tuha ala matta.

E 779/81 (17) < Paistu khk., Holstre v. - H. Ainson (?) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
a) Kui keegi enne jüripäeva kihtiseid uiske (rästikuid) kinni püüab ja neid ilma pääta kivi pääl tuhaks põletab ja seda tuhka oma vihamehele joogiga sisse annab, siis pidada ta vihamees nõdrameeleliseks minema.
c) Kui ta aga kihtiseid usse (uiske), mis ta enne jüripäeva püünud om, ütten pääge kivi pääl tuhaks põletab ja seda tuhka oma vihamehele joogiga sisse annab, siss tekkida tema vihamehe sees üits uisk, mis teda varsti ära surmata. Kui tema seda tuhka sesse annab, siis pidada tema mõlematel kõrdadel s.o. (a) ja b) juures) ütlema: "Mis sa teed, seda tee ruttu."
d) Arvad aga keegi omast vihamehest, kes temaga klaas viina kokku tahab juua, et ta temale ussi tükka sisse anda ja temale kahju teha tahab, siis võtku ta viin vasta ning katsugu nii salamahti, kui iial võimalik on, kurakäe nimetsisõrmega üks ring vasta päeva ümber klaasi ääre ära käia ning sealjuures ütelda: "Jumala Isa, Poea ja Pühavaimu nimel," siis langeda see vägi klaasipõhja ning andja pidada ise, sest et ta pärast joob, seda ilma teadmata ära jooma, kus ta siis muidugi ussi enese sisse joob, mis teda varsti ära surmata. Ka võib järgmisi sõnu sealjuures ütelda: "Jumal Isa, Poeg ja Pühavaim, hoidke, kaitske ja päästke mind kurjast." Kui tema aga mitte ussi tuhka viina sisse pandnud ei ole, siis ei ole neil mõlematel midagi viga.

E 2841/2 < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Linnupetmine
Pererahvas läksivad kevadehommikul vara põllu peale töösse. Teised kõik olivad kodus iva ära katsunud, aga ühe poisi hamba alla ei olnud sellel päeval veel marjagi saanud.
Kägu pettis teise ära: kukkus esimest korda lähedal lepa ladvas. Poiss ruttu lepa juure ja jooksis kolm korda tema ümber ning hammustas iga kord leppa, kui ringi ära oli jooksnud.
Tuli jälle teiste juure ja ütles: "Vaadake nüüd kuivab see lepp tämu sui ära, nõnda oleksin ka mina ära kuivanud, kui selle ümber ei oleks jooksnud ja teda ei oleks hammustanud iga ringi ajal."

E 16330 (2) < Paistu khk., Kaarli k. - Hans Lensin (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui täied selga pantud on, siis võta 7 täie ja lõika pihlakupuupulk ja kääna latva poolt otsast süda natukene välja ja pane need 7 täie sinna sisse. Siis pane vastupidi punn ette, nüid vii see pulk sinna, kus üks jooksja oja ehk allik välja ajab ja kui seda teed, siis tee nõnda, et keegi ei näe ja kellegil ei ütle, ei oma emal, isal, vennal ega õel.

E 16330 (3) < Paistu khk., Kaarli k. - Hans Lensin (1895) Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ussi hammustamise vastu
Ussil on huuled punased,
Maol hambad maksakarva,
kullespea kulualune,
see teeb hea saoalune,
mis sa pime teda pistnud,
salajas teda salunud?
Pugi põesas, mägi mättas,
keri kerasse, mine metsa
rannapae keskele
kus ei kuulda kukehealt.
Issa pojakene, püha ristikene.

E 3306/10 < Paistu khk., Holstre k. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Haoraijuja ja vanapagan
Talusulane raius üksinda metsas hagu. Õhtul, kui ta töö ära lõpetas, istus ta haukuu peale, võttis kübara peast ära ja pühkis otsaesise pealt rüühõlmaga higi.
Vaatas kübarat, mis mitu-setu korda juba londiga kohendatud oli, ohkas ja rääkis: "Küll teenin päevast päeva, aga nii palju ei saa, et võiksin omale uue kübara osta. Pühapäeval lähen lauakirikusse ja pean selle sama päha panema."
Ilusas riietes saks tekkis äkiste tema ette ja küsis: "Mees, mis sa rääkisid?"
"Mis ma siis rääkisin," ütles sulane. "Ei saa omast tööst ega teenistusest nii palju, et uue kübara päha jõuaksin osta. Muud riided teeb küll naene, aga seda ei saa ma mujalt, kui pean ostma."
"Mis sa mulle annad, kui ma sulle nii palju raha annan, kui sa tahad," ütles saks. "Mis mul, vaesel mehel, anda on," vastas mees. "Kodus natukene sööki on, aga või siis sina, saks, seda sööd."
"Anna mulle oma emalepa kärbus, muud ma ei tahagi," ütles saks.
"Mul on küll kodus taga sauna kolm emalepa kärbust. Need andis mulle mineva aastal peremees linakugarate sarra tarvis. Ühe ma annaks hea meelega temale, kui ta mulle raha annab," mõtles sulane ja ütles: "Ma annan küll sulle emalepa kärbuse, kui sa mulle raha annad."
Noh, nüüd oli kaup koos.
Saks viis sulase ühe vana kuhjalaua juure, mis kunni tikkude otsadeni raha täis oli ja ütles: "Võta siit nüüd nõnda palju, kui tahad raha. Tuleva neljapäeva õhtul tulen ma kärbussa järele."
Saks läks ise metsa poole, kust ta välja tuli.
"Tule sa kuna sa ise tahad, mul on see üks puhas," vastas sulane ja hakkas kamaluga raha rüü sisse tõstma.
Ei võtnudki sulane enam, kui ta korra rüüga ära jõudis viia. Kodus puistas ta raha taga saunaardu nurka ja ruttas naisele omast õnnest rääkima.
Teisel päeval palus ta peremehe käest aega ja läks linna, kust ta endale uue kübara ostis.
Pühapäeval pani ta uued riided selga, uue kübara päha, pistis kolm kopikat kirikukoti raha taskusse ja läks kirikusse.
Neljapäeva õhtul tuli rahaandja sulase sauna ja küsis: "Anna minu kärbus kätte!" Sulane, kes juba magas, tõusis sängist ülesse ja ütles: "Lähame siis taga sauna, kärbus on seal."
"Ei taha tagant sauna kärbust, anna see kärbus, kes su voodis magab," ütles saks ja ei liikunud paigaltki ära.
"Ära tee nalja, külasaks. Lähäme, ma annan sulle kärbuse kätte. Mul pole aega, pean magama heitma, homme vara ülesse tõusmine," lausus sulane.
"Naljast pole juttugi. Seda karbust, kes su sängis on, olen ma omale tahtnud ja sa oled lubanud. Muud ma ei taha. On sul kasin aeg, siis anna ta mulle kätte ja meie oleme mõlemad üksteisega tasa," ütles võeras saks.
"Jumal Isa Pojuke! Mina olen oma naese, kes mu sängis magab, sulle lubanud. Seda ma ei ole ilmaski teinud ja ei tee ka iialgi," ütles sulane.
Saks jooksis saunast välja ja hüüdis: "Oota, sa ,petja! Või mitme mehega kipud sa mu kallale ja ei anna kätte, mis sa mulle lubanud oled. Nüüd lähan ma küll ära, aga teine neljapäeva õhtul tulen ma jälle, siis peab mu kärbus käes olema."
Läks ära.
Nüüd sai sulane aru, et see kellegi õiguse saks ei ole. Teisel neljapäeval pani ta naese laua juure piibli raamatut lugema ja seadis kadakaoksi risti-põigiti ukse ja läve alla maha.
Vana Paha tuli, lükkas ukse lahti, aga kargas ise tagasi ja hüüdis: "Anna kätte mu kärbus, keda sa anda lubasid."
"Võta ise tagant sauna ära ega ma ei keela," vastas sulane.
"Tagant sauna kärbust ma ei taha, anna see, kes saunas raamatut loeb," ütles jälle Vana Paha.
Sulane vastu: "Oma naist ma sulle ei anna."
Vanapoiss jälle: "Anna siis mu raha kätte!"
Sulane: "Võta ta tagant sauna ardust ise ära!"
Vanamees läks ardusse. Tuli ruttu tagasi ja ütles: "Seal pole kõik mu raha, poolikult pärast ma ei võta vastu. Seekord jätan ma sind veel rahule, aga tuleva neljapäeva õhtul on viimane kord, kui sa siis kärbust ehk kõik raha kätte ei anna, siis ära sa enam elu peale looda ."
Aeg kaldus juba üle poole öö, seepärast hakkas vanamees kiireste sammuma.
Kolmandamaks neljapäeva õhtuks laenas sulane peremehe käest puuduva raha ja pandis ardusse Vana Paha raha juure. Siis pandis ta jälle risti ja põigiti kadakaoksi sauna ukse taha ja läve alla maha ning laskis naist laua juures piibliraamatut lugeda, ise heitis partele puhkama.
Vanapaha tuli jälle ja ütles: "Anna mu emalepa kärbus kätte!"
Sulane vastu: "Mine võta ise tagant sauna ega ma ei keela."
"Tagant sauna kärbust ma ei taha, kas aru saad. Anna see, kes saunas raamatut loeb," vastas Vanapagan.
Sulane: "Oma naist ma sulle ei anna."
Vanapagan: "Anna siis kõik mu raha kätte."
Sulane: "Mine võta tagant sauna ardust ise ära. Mis ära tarvitasin, selle asemele laenasin uue."
"Mina muu raha ei taha, kui oma raha," ütles Vanamees.
"Sinu oma raha mul anda ei ole, võta ehk ära võta," ütles jälle sulane.
Just kui kass jooksis nüüd Vanapagan sauna peale, tõstis laepalgi ülesse ka sirutas käe sulase poole. Kukk laulis sauna peal heledaste. Vanapagan kukkus saunaukse ette maha nagu heinakott kunagi. Kargas maast ülesse ja pani punuma. Ei tulnud teine pärast enam tagasi.

E 3310/5 < Paistu khk., Holstre k. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nülitud surnukeha
Ennemuiste sõitnud sõapealik hulga soldatitega maanteed mööda külast läbi. "Kas teie näete kedagi ees minema," küsis tema soldatite käest.
"Ei näe kedagi," vastasivad soldatid kui ühest suust.
"Sõida lähemale," käskis ta ühte soldatit ja pani temale, kui ta juures juba oli, mõega silmakulmude kohale otsaesise peale ja küsis: "Ka sa nüüd näed kedagi?"
"Näen jah," vastas soldat.
"Ütle teistele ka, mis sa näed," käskis kindral.
"Ma näen: kaks meest kannavad nülitud surnukeha," vastas soldat nagu vähe hirmu tundes.
Teistel soldatitel käinud ka kui külm kahm üle ihu, aga nad ei lasknud seda märgata.
"Jah," kinnitas pealik julgeste ja laskis ka mitu teist soldatit veel vaadata. Need kõik ütlesivad hirmust asja nägema.
"Kas keegi on kuulnud, kus hilja mõni inimene siin ümberkaudu ära on surnud," küsis sõapealik.
"Mölder siin lähedal on ära surnud," ütles üks soldat. "Eile nägin ise oma silmaga, kui moona käisin ostmas. Veskerahvas ütlesivad teise kodu käima."
"Soo! Või mölder ära surnud," lausus sõapealik. "Ratsuta teejuhina ees ja teised kõik taga järele."
Soldat täitis käsku.
Möldrerahvas panivad imeks, kui sõjaväge eemalt nägivad tulema ja ütlesivad: "Mis peaks küll suur sõapealik siin otsima? Ega ta hobustele või soldatitele ise moona ei tule ostma?"
Pealik aga küsis, kui veske peale jõudis: "Kus surnukeha on?"
Möldri poeg läks ka ees, pealik soldatitega järele surnukirstu juure.
Pealik küsis möldri poja käest: "Kes on see surnukeha?"
"Minu isa, suur sõapealik," vastas möldre.
"See ei ole sinu isa surnukeha," ütles sõapealik.
"Mis suur pealikuherra nüüd nõnda kõneleb? Ega ma ometi meelest segane ei ole," ütles mölder.
"See ei ole sinu isa surnukeha," ütles uueste sõapealik valjuste. "Sellega olgu sõnavahetamine otsas."
"Mis ma sellest sõnavahetamisest saangi, olgu ta peale otsas," vastas mölder.
Nüüd andis pealik soldatitele käsku, et nad katlatäie vett keema peavad ajama.
Seni, kui vett soojendati, laskis pealik kirstule kolm pihlakapuu võru peale ajada ja päetsisse oherdiga augu sisse teha.
Mölder ei tahtnud nii oma isa puusärgiga teha laske. Ta palus esiti põlvili nuttes pealiku ees, et see tema isa surnukeha rahule jätaks, aga seda palvet ei võetud kuulda.
Mölder katsus vägivalda pealiku vastu pruukida, aga seegi ei aidanud. Soldatid köitsivad kõik kinni, kes takistuseks tee peal ees olivad.
Nüüd seati puusärk püsti ja valati lehtri läbi selle sisse keeba vett.
Sa ime! Surnukeha hakkas kirstus hirmsaste karjuma. Aga sellegipärast ei jäetud valamisele järele. Viimaks käis lehter ühes veega vups! ülesse ja sinist suitsu käis ohertiaugust nagu korstnast kunagi välja.
Kui suitsu enam ei tulnud, võeti kirst lahti. Selle sees ei olnud muud, kui inimese nahk, mis olla jalutsisse kokku sadanud.
"Selle naha võite nüüd maha matta," ütles pealik. "Aga kus on veel see raha, mis isa sulle pärida jättis? See too minu kätte!"
Noor mölder, kes pealiku imetegusi nägi, tõi raha ilma vastu panemata pealiku ette. Kindral pani mammona oja ääre sisse, segas teda mõegaga ümber ja ütles: "Mis ülekohtusel viisil saadud, mingu ära!"
Vesi ajanud sellest kaks osa ära, üks osa jäänud järele.
"Võta nüüd see raha, mis üle jäi. Tarvita teda õigel viisil ja ära tee meelega kurja," ütles pealik. "Kogu omale ikka õiguse nimel varandust, et Vanapaganad ei hakka sinu surnukehaga tegema nagu nad sinu isa ja palju teistega, kes temasugused, on teinud ja peale selle veel teevad. Peale surma pugevad kurjad vaimud niisuguste nahkade sisse, hakkavad kodu käima ja teisi, kes alles elavad, piinama."
Kui pealik oma kõne lõpetas, heitis noor mölder tema jalgade ette põlvili ja palus andeks, mis ta pealikule sõna ja teoga paha teinud. Ta sai nüüd aru, et pealik tema headuse pärast sinna oli tulnud.
"Sellega tätsid sina õige lapse kohut, et mulle vastu panid. Ma annan kõik sulle andeks," ütles pealik.
Kindral sõitis jälle oma väega ära, mölder hakkas matukse vastu valmistama. Surnud mölder ei käinud enam pärast kodu.

E 3561/3564 < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühel peremehel olivad kaks tulihanda, kes temale palju varandust kokku kandsivad. Teine vaeseke oli aga kottpime, kuna teise silmanägemine küll üsna terve oli.
Peremehel oli küll palju raha ja vara, aga oma perele andis ta halvemine süüva, kui mõni hea peremees oma koerale. Tulihändadele andis ta ikka kõige paremat, mis temal iialgi oli.
Ükskord pani jällegi teistele peremees kausiga kambri otsa peale paksu putru või sees kasta, aga perel oli paljalt sool, leib ja kali laual.
Poiss tuli parajalt söögilaua juurest ja nägi, kui peremees kausi sinna pani, peremees poissi küll ei näinud.
Poiss rääkis iseenesele: "Noh, mõnele vilbussale see puder ikka sinna panti! Ma tunnen, et mu kõhtu küllalt seda hääd rooga mahub ehk küll praegu söögilaua juurest tulin."
Ruttu võttis tema ühe tühja kausi, pani õue pealt muda täis, lusika täie vett keskele lohu sisse ja viis ta kambri otsa peale pudrukausi asemele. Pudrukausiga läks ta ise, kus see ja teine ning sõi tema tühjaks.
Tulihännad tulivad sööma.
Pime rääkis: "Kas on ikka pakspuder võikastega ehk mis roog see on?"
Nägija, kes söömagi ei hakanud, ütles: "Ei ole ühtegi puder võikastega, muda või savi, vesi keskel."
"Noh, mis söök see siis on," rääkis pime.
"Ega ta midagi ei ole. See on täieste meie pilkamine. Mängime siis nüüd ka peremehele ühe vingerpussi."
"Mängime peale," lausus pime. "Aga mis meie temale mängime?"
"Paneme tema tare põlema," vastas nägija.
"Paneme peale, aga kuhu meie siis ise lähkeme," küsis pime.
"Ise pugeme aia ääre raudratta rummu sisse," ütles nägija.
"Teeme siis nii," lausus jälle pime.
Kudas ööldud, nõnda tehtud.
Poisid, tüdrukud kõnnivad õue peal ja näevad, kaks tulihända tulevad katukse uluaugust välja ja tuli laenes taga järel, nii et maja sellest põlema hakkab, ja poevad ise aia ääre rattarummu sisse.
Kõik kibinal, kabinal majakraami ja asju välja kandma.
Varsi oli kõik kraam väljas.
Nüüd võttis teine poiss kaks pihlapuupunni, pani teise teisele poole rummu otsa ette ja viskas ta siis kõige suurema tuleleegi sisse ja rääkis: "Kui maja on põlenud, siis põlegu tema süütajad ka!"
Peremees vandus ja kirus kraami juures ja ütles: "Mõni kiusumees ikka selle maja põlema pani. Tulesädet kuskil pool ahjus ega paja all ei olnud, kust ta mujalt põlema sai."
Poiss kuulis seda ja vastas: "Meie nägime selgeste mitmekesi, kust maja põlema läks. Kaks tulihända tulivad uluaugust välja ja süütasivad maja põlema."
Teine poiss ja tüdruk ka niisama.
"Soo," ütles peremees. "Kuhu nad siis ise läksivad?"
"Aia ääre rattarummu sisse," vastasivad poisid nagu ühest suust kunagi.
"Kus see rattarumm siis nüüd on," küsis peremees.
Teine poiss vastas jälle: "Mina panin teisel pihlapuupunnid kumbagile poole aukude ette ja viskasin ta ühes tulihändadega tulesse. Vaata, seal hiilgavad ta tulised raudvõrud veel."
Peremees ei lausunud sellest midagi, et need tema tulihännad olivad. Kas tal ka suur kahju oli, et nad ära põlesivad, seda ei tea ütelda.

E 51787 (4) < Paistu khk., Kaarli k. - Anna Johanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vihmaveega, mis puukatuselt tilkunud, tuleb käsne peseda.

E 51788 (1) < Paistu khk., Kaarli v., Ridala k. - Anna Johanson < Tiio Järsolar, 70 a. (1921) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kärna arstimine = hapukoore ja kasepuu söepulbri seguga määrida.

E 51789 (5) < Paistu khk., Kaarli v., Ridala k. - Anna Johanson < Tiio Järsolar, 70 a. (1921) Sisestanud USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Roosi arstimine - toomekaapega määrida.

E 51792 (1) < Paistu khk., Kaarli v. Ridala k. - Anna Johanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ristimise vesi peab ilusa koha pääle viitama, kas lille ehk puu juurele, siis kasvab laps ilus.

E 75790 (2) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1930) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Keelukoht
Oma noorest põlvest mäletan Paistu Kaarlis elades üht metsakohta, mida nimetati keelukohaks, ja see asus Saare ja Kuninga talude lähedal. Sellest keelukohast ei kitkutud heina, säält ei raiutud puid ega lõigatud viha-, kui ka luuaoksi. Ka oli kangeste keelatud karja tähendatud kohta ajada. Lastel ei lubatud sellest kohast ühtegi kasvavat puuoksa murda. Teati kõnelda, et seda, kes keelukohas kurja või pahandust tegevat, teda tabavad mõnesugused haigused või õnnetused. Veel teadsivad vanad inimesed kõneleda, et muiste selles kohas kirikuteenistust peetud, mis väga salajaselt sündinud. Kui pärast avalikuks saanud, kes sääl olid palvetanud, siis olla neid raskeste karistatud.

E 76274 < Pärnu l. < Paistu khk. - Erich Kask, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < Jaak Liiv, 55 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lihavõttepühade laupäeval ehiti toad noorte kaskedega. Kaskede toojaiks olid harilikult sulased. Perenaine keetis pajatäie mune. Munakeeduvette pandi vihalehti, mis munadele kollase värvi andis. Mune värviti ka sibulakoortega ja noore rohuga.

E 77875 < Paistu khk., Holstre v. - H. Hendrikson, Vändra Põllum. Ühisgümn. õpil. < Liis Hendrikson, 65 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui keegi suri, mindi metsa, raiuti ühe jämeda männa maha ning tehti seest õõnsaks, nii et surnu sisse mahuks. Sepa juures tehti suuri naelu ja nendega löödi kirstu kinni.

E 8891 (10) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sügisel puude lehed rohkem punased kui kõllased on, see tähendab palju tulekahjusid.

E 8892 (11) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ki kevadel kuuskedel palju käbisid on, see tähendab sel sügisel rohkem kartuhvlide saaki.

E 8893 (31) < Paistu khk - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Haavade urvendamine tähendab head kaerasaaki.

E 8893 (32) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leppadel palju ümarikuid urbe on, siis saab näljaaasta tulema, on pikerikud urvad, siis hea leivaaasta.

E 8894 (44) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kevadi kõige esmalt lauluräästast kuuseladvas näed, siis on külm kevadi, näed teda lennates, siis tuuline kevadi, näed teda maa pääl, siis soe kevadi.

E 8894 (48) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kägu oksa tuleb, siis on külm sui, tuleb ta lehte, siis soe sui ja sellega ühes õnnelik aasta.

E 8894 (50) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Mil kuul kuusekübemed talvel maha tulevad, siis saab sel päeval tõise kuu sees lumi ära minema.

E 8894 (54) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Toomede (remmelgad) rohke õitsemine, tähendab kuiva suvet.

E 8894 (55) < Paistu khk. - J.P. Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Pihlakate rohte õitsemine tähendab vihmast sügised.

E 8896 (90) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noorekuu ajalt tuba savitadakse, siis kaovad kõik prussakad ära.

E 8898 (121) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui talvel kange külmaga puud lõksu löövad, see tähendab sula ja soojaid ilmu.

E 8898 (126) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tammedel lehed talveks otsa jäävad, see tähendab arudlast õnneaastad.

E 8899 (127) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui aiapuud enne jüripäeva õitsevad, see tähendab varemad sügised.

E 8901 (160) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sookase lehestest vihaga vihutakse, siis jääb vihtuja süüdikusse.

E 8902 (175) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui vähja küpsetadakse, siis kauvad vähjad säält kohalt jõest ära, kusalt see võetud on.

E 8903 (197) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui suupesemisevett puude pääle aetakse ja perast seda tulle pannakse, siis lähab suu kärna.

E 8905 (220) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui leivad ahjust välja võetakse, siis visatakse puid ahju. Tähendab, siis saab tuleval aastal jälle rohkeste leiba.

E 8905 (231) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lapsed pühapäeval lõiguvad, siis saavad need laastud pääle surma lõikuja rindade pääle põlema pantud.

E 8907 (252) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sa aida teed, siis tuleb ära väänetud vitsa otsast ikka tükk ära raiduda, muidu lööb pikken sinna kohta aia sisse.

E 8908 (261) < Paistu khk. - J. Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noorekuu sees metsa raiutakse, siis saab sinna pääle noor mets ruttu kasvama.

E 8909 (280) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui ohvripuudest tuli nii ära kustub, et pooled puud põlemata jäävad, siis arvati varsi jälle ohvrile tagasi tulevad.

E 8909 (286) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui õunapuud mõni aasta õitsevad ja sugugi vilja ei kanna, siis saavad nad eestuleval suil seda rohkem kandma.

E 8910 (288) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui pääsukesed ja muud rändajad linnud sügise ära kaovad, siis elavad nad seniks järvedes ja jõekallastes, kuni tagasi tulevad.

E 8910 (289) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui küüvitsad, näsipuud kevadil lumega ajal õitsevad, siis saab sel aastal ilus lina kasvama.

E 8910 (290) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui küüvitsad siis õitsevad, kui lumi on ära läinud, siis saab lina kasv sel aastal kehv olema.

E 8910 (292) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jalakad kevadi rohkesti õitsevad, siis saab sel aastal rohke viljasaak olema.

E 8914 (351) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui sügise palju tühja pähklid on, siis saab ka sel sügisel palju vigaseid kartohvlid olema, sest et see üleüldse vigane aasta on.

E I 58 (404) < Paistu khk. - M. J. Eisen < J. Toss < "Agu", nr. 45 (1923) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rõuge Ragosis(?) on tee ääres väga suur ja vana tamm, seda peetud vanasti pühaks ja ohverdatud ta all.

ERA I 6, 42 (3) < Paistu khk., Tuhalaane v. - E. Kaste (Kasberg) < Jüri Piip'i perekonnakroonikast (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Pühade vahel ei tohi puid ega heinu vedada, siis saab looma kahju.

ERA I 6, 42/3 (5) < Paistu khk., Tuhalaane v. - E. Kaste (Kasberg) < Jüri Piipi perekonnakroonikast (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Ussi sõnad.
Kui sina ussi sõnad pääle loed, siis peab vaikne ilm olema, et tuul hingeõhku ära ei aja.
"Sa kuulus kulualune,
Saksamaa sarapuu kirja
Või oled halli iluga
Mis puutud sina minusse,
Minu suuresse soosse,
Hoia kaugel mu hobustest,
Hoia kaugel karjaloomest,
Hoia kaugel lambakarjast.
Oh Jeesus, minu abimees,
Mind oma süles kannad,
Nüüd olen mina häda sees
Nüüd mulle abi anna.
Jumala, Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.
Jeesus, Maria poeg, avita!
(Viimased kaks rida korrata 3 korda)
Meie Isa palve tuleb ühe hingetõmbega pääle lugeda.

ERA II 34, 51 (3) < Paistu khk., Holstre v. - Oskar Loorits < leerilapsed Paistu kiriklas (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuuleaga 1) pilv 2) puil.

ERA II 34, 92 (24) < Paistu khk., Holstre v. - Oskar Loorits < Mari Kukk, s. 1862 (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Puude otsan ka oli tuuliaga, emaleppel lai ku sõnajalg sehande. Sellega ka jälle tundseltedi. Sellege ja siis emälepä koore [kuure] lõigati, tõise kasuka seest [siist] karvu, juussid ja tema rõõvaste küllest võeti ja (vaada sehandi kellest arvati, et see [sii] om kahe) sis sai ää tuntseltamise rohi - jäi kohe mõnikord tagasi.

ERA II 34, 94, (28) < Paistu khk., Holstre v. - Oskar Loorits < Mari Kukk, s. 1862 (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pihlap ja toom [tuum] nee [nii] om ristit puu, kadajas ka, nee [nii] võis nõiale ette panda. See [sii] aidas.

ERA II 121, 462 (9) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Kutti < Kadri Oja, 83 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ku toome õidseve, sis külveti lina.

ERA II 113, 24/5 (7) < Paistu khk. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel, ? a. (1929) Sisestas Salle Kajak 2006, redigeeris Mare Kalda
Tõllamäe ja Püstmäe sündimine
Ennemuiste elanud Loodi mägedes vanapagan. Ja kui Paistu kirikut ehitatud, kirikukella hääl Loodi mägedesse vanapagana kõrvu kõlanud, ei kannatanud ta seda välja, sest et see temale meeltmööda ei olnud. Selle järel ehitanud ta mäekülje sisse suure õõnestiku, katnud eest tugevaste maa ja kividega kinni, ning elanud maa sügavuses, kuhu kirikukella häält kuulda ei olnud. Varjul elada, see meeldinud vanapaganale päris hästi.
Aga kauaks see nii kestnud. Kui kord keegi tundmata saks Loodist läbi sõitnud, hakkanud temal hobused Sulaoja ja Ropassilla vahel lõhkuma. Kutsar ei ole hobusid jõudnud peatada ja nii jooksnud hobused ühes tõlla, kutsari ja saksaga Loodi mäest alla just selle koha päält, kus vanapagan asunud. Tõld purunenud, teised kõik jäänud aga terveks. Et õnnetusest pääsenud, hakkanud saks ja kutsar "Isaristikest" paluma. Kõik see teguviis vihastanud vanapaganat veel enam kui seda varem. Ta haaranud jalamaid oma koli selga ja põgenenud - põgenenud jäädavalt sellelt kohalt.
Kui Vanapagan Loodi mäest põgenenud, asunud ta teise kohta elama, kuhu kõrge mäe oma elamuks kokku kannud, mida praegu Püstmäeks kutsutakse, kus vanapagan veel kaua oma elupäevi mööda saatnud. Mägi, kus ta varem oli elanud, kutsutakse Tõllamäeks, teatud õnnetuse tagajärjel. Mõlemad mäed asuvad Viljandimaal, Paistu kihelkonnas Loodi vallas, mitte just kaugel Paistu kihelkonnast. Ka mõlemad nimetatud mäed ei ole teineteisest mitte väga palju eemal.

ERA II 237, 309 (1) < Paistu khk., Õisu v., Õisu m. < Halliste khk., Abja v. - Helmut Mäger, Õisu algkooli õpilane < Leena Saabas, 81 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Vana-Karistes elanud omal ajal sepp Juhan. Tal oli unes üteldud, et Näsa talu kase all on rahakatel. Järgmise päeva öösel läinud siis sepp oma selli Hendrikuga raha kaevama. Sepp oli käega kasejuurte juures kobanud ja oli tundnud, et rahakatla sang on peos. Siis oli ta sellile kisanud: "Hindrik, Hindrik, tule appi, sang on pios!" Aga äkitselt oli neid hirmutatud ja sepp oma selliga olid liduma pannud, aga rahakatalt ei leitud enam.
Päras oli sepp ise küll aru saanud, et tal kasejuurikas oli peos, aga mitte rahakatla sang.

ERA II 237, 322 (14) < Paistu khk., Õisu v., Õisu m. - Helmut Mäger, Õisu algkooli õpilane < Leena Soasepp, 65 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Õisu mõisa lähedal maantee ääres seisab suur kivi, mida hüütakse Kalevipoja kiviks.
Kalevipoeg ollu üitskõrd tullu oma teekonnalt ja ollu väga väsinu. Ta olli lasken külili kivile. Oma raskusega aga ollu ta vajutanud kivile küljeaseme. Mis on püsinenud praegugi.

ERA II 237, 356/7 (6) < Paistu khk., Holstre v., Vangu t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Jaan Laane, ? a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris USN
Vangu jões (nimetatakse ka Härma jõeks, on Tännassilma jõe harujõgi), Vangu talust umbes 300 m allapoole, on sügav koht, kõrgete kallastega. Vanarahvas teab rääkida, et nimetatud kohal olevat kord väga vanal ajal keegi röövel uputatud. (Teisendi järgi olevat röövel põgenemisel uppunud.) Nimetatud haud on hädaohtlikem kogu jões, kuna ta pidavat olema näkkide asupaigaks. Rahvas nimetab seda kohta jões Röövlihauaks. Hiljem olevat samasse kohta uppunud keegi Peetri nimeline mee, mispärast nimetatakse ka Peetrihauaks.

ERA II 237, 362/4 (11) < Paistu khk., Holstre v., Vangu t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Jaan Laane, ? a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Vangu talu karjamaal asub väike mäekühm, mida nimetatakse Jüriaru mäeks. Vangul elanud vanasti mõisa metsavaht. Metsavahil olnud kord sulaseks keegi Tõnise nimeline vanamees. Pühapäeviti külastanud Tõnis sagedasti oma naist, kes olnud korteris Holstre Lõhmuse metsavahi juures. Kord videviku ajal läbi metsa Vangu poole tulles peatunud mees Jüriaru mäe juures, võtnud taskust piibu ja tubakakoti ja hakanud "piipu panema". Järsku üles vaadates silmanud mees künka otsas halli habemega vanameest, kes hoidnud halli kaabulotti süles, tõstnud kübarast ühe kuldraha teise järele ja asetanud enda kõrvale kännule. Kännul olnud juba terve hunnik kulda. Tõnis unustanud piibu ja jäänud päranisui veidrat vanakest vahtima. Mees polnud uudishimulikust sulasest väljagi teinud, jatkanud suurima rahuga rahalugemist. Lõpuks toibunud Tõnis ja hüüdnud: "Tere ja jõudu!" - "Jah!" vastanud rahalugeja, ilma et oleks oma tegevust katkestanudki. "Mis sa tiid siin, raha loed ve?" - "Jah!" Mees imestas, julges siiski veel tähendada: "Küll om sul pallu raha!" Vanamees pole nüüdki liigutanud, kostnud ikka ainult: "Jah!"
Sulane pistnud jooksma ja jõudnud üleni higisena ja surmani ehmunult koju, hoides ikka alles piipu ühes ja tubakakotti teises käes.

ERA II 237, 420/2 (71) < Paistu khk., Holstre v., Jürise t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Ell Nõmmik, 70 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Holstre vallamajast Viljandi poole asetseb üldiselt tuntud Tamme- ehk Mekitamägi. Mäel asuva suure kivi külje alla olevat maetud tünder kulda. Seda ei saavat aga muidu kätte, kui ei minda kolme halli hobusega ja kolme Antsu-nimelise mehega jaanilaupäeva õhtul, pääle kella 12 kivi juurde kaevama. Kuld pidavat aga välja kaevatud ja ära viidud olema enne esimest kukelaulu. Kui seda selle aja jooksul teha ei suudeta, siis nende hallidega ja Antsudega enam võimalik ei olevat kulda kätte saada.
Rahvas aga arvab teadvat, et kulda enam kivi all polevatki. Nimelt tulnud kord mitu võõrast meest Tammemäele. Ümbruskonna elanikud, kes meeste tegevust läinud vaatama, aetud minema ja kui hiljem kivi juurde vaatama mindud, leitud kivi kõrvalt suur auk, milles veel näha olnud neljakandilise raudkasti ase.

ERA II 237, 423/4 (75) < Paistu khk., Holstre v., Jürise t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Ell Nõmmik, 70 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Ahime kõrtsist Sultsi aleviku poole asetseb keedik-koht, mis pole küll õieti mingi allikas, mis aga 1868. aasta suvel, suure põua ajal ajanud nii palju vett välja, et sellest jatkunud küllaldaselt kogu ümbruse niisutamiseks. Rahvas nimetab seda kohta Missimättaks.
Samasse kohta olevat kunagi maetud varandusi. Arvatakse sellest olevatki tuletatud koha teine nimetus - Vanavara Vande allikas.
Muiste ümbritsenud Missimätast püha hiis, mis ristiusu tulekul hävitatud. Nõidumispaigaks olnud aga see koht alles hiljuti.
Praegu on allika ümbrus põlluks tehtud ja allikas ise on peaaegu kadunud.

ERA II 237, 424 (76) < Paistu khk., Holstre v., Jürise t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Ell Nõmmik, 70 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Paistu vallas Nuutsaku ja Müüri (Kogra) järvede vahel asub Malleoja (Nabaoja). Selles ojas pidavat olema koorem kulda, mida valvavat Malle-nimeline tütarlaps. Kellelegi mehele olevat unes juhatatud kulla asupaik ja kästud ära tuua, mees polevat aga julgenud varandust otsima minna.

ERA II 237, 425 (78) < Paistu khk., Holstre v., Jürise t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Ell Nõmmik, 70 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Holstre valla Jaako talu maal asetseb järsunõlvaline mägi, mis kuulub Koodioru mäeahelikku. Mäele olevat maetud varandusi, mida valvavat Vanakuri.
Keegi teomees, Karu Rits, läinud mõisa teole. Rahamäe juures tulnud talle vastu must mees ja ütelnud: "Sina, vana Karu Rits, too kits ja võta tünder kulda." Teinekord käskinud sama mees tuua emalepa kärbist, lubades tasuks samuti tündri kulda. Kits ja emalepa kärbis pidavat tähendama naisterahvast.
Nimetatud kummitusi nähtud mäe küljel asetsevas lohus. Lohk kannab veel praegu Tondilohu nime.

ERA II 237, 432/3 (90) < Paistu khk., Aidu v., Asu t. < Paistu khk., Holstre v., Sepa t. - August Soosaar, Viljandi Poeglaste gümnaasiumi õpilane < Ell Silk, 85 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Härma jões, Vangu talust allapoole asetseb suur kivi. Kivist 10 sammu õhtu poole pidavat olema vajunud koorem hõbedat põgenevate rootslaste käest. Igal jaaniööl olevat näha sinakat leeki sellel kohal. Sinna leegisse tulevat visata hõbedane laulatussõrmus, siis kerkivat varandused pinnale.

ERA II 238, 125 (1) < Paistu khk., Holstre v., Viisu k., Piibu t. - Helmi Toomsalu, Suure-Jaani Kodutööstuskooli õpilane < Marie Toomsalu, 49 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Holstre mõisa ligidal asetseb üks keisri nimeline mägi. Sealsete rahajuttude järele räägitakse, et endine Holstre mõisa valitseja, mida rahvas pidi toda meest kutsuma keisriks. Ta oli kuri ja tige mees. Sundis rahvast kõvasti tööle ja igaüks pidi temale alluma. Kui keiser suri, siis laskis ta end matta mõisa lähedal olevasse mäesse ühes oma kuldmõõgaga. Tollel mäel kasvavad ilusad männid. Seda kuldmõõka on rahvas küll seal mäes kaevand ja otsind, aga siiani pole nad leidnud veel midagi. Ja nüüd ongi see mägi omandanud niisuguse nime Keisrimägi.

ERA II 238, 127/9 (4) < Paistu khk., Holstre v., Viisu k., Piibu t. - Helmi Toomsalu, Suure-Jaani Kodutööstuskooli õpilane < Marie Toomsalu, 49 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Holstre mõisast põhjapool 2 km on nimega Tammemägi. Sealsete rahva juttude järele räägitakse, et seal mäes on peidus Rootsi rahakassa. Kuid rahvas on seal käinud küll mitu-mitu korda otsimas ja kaevamas, aga leidnud pole nad veel senini midagi.

RKM II 1, 166/7 (2) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Maimu olli Eesti vanempe tüdär. Esä ollu kange sõamiis. Emä nimi ollu Lehta. Emä ollu raske inimene ku Karksi kirikud ehited. Olli küst, et kes tahab kiriku võtmid hoida, temä ütelnu, et temä tahab. Olli sinna müüri sisse müürit. Miis tullu vaatame. Naine olli tütre sünniten, olli latse mehe kätte anden. Esä viinu latse Kase talule kasvate. Esi eläs mõtsan, tei inimestel rohtu ja avit neid. Vellenaine kasvat sis latse üles, tal olli omal kah laits, üten kasusive, ands oma latsel rinda ja velle latsel kah.
Ku laits suuremes sai, viis vellenaine ta mõtsa esä manu, ollu juba suur plika. Esa kiil küll, et ei tohi vällä minnä, aga Maimu - sii olli latse nimi - olli käinu Karksi järven kivi pääl laulman. Üits munk lännu vaatame, uurme. Ilus tüdruk ollu, pika juuse. Munk lännu lähikses, tidruk juuskme mõtsa. Munk valvanu viil ja saanu üitskõrd kätte. Munk lännu kah üten mõtsa. Ku täädä olli saad, mint otsme. Munk ja Maimu olli kätte saad. Maimu olli häbipenki pant ja juuse lühikses lõigat. Viimati olli ärä kah põleted. Kasuveli olli kolm kuuske hauva pääle istuten, nii ollu sääl hiljaaigu viil.

RKM II 1, 244 (35) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Malle oja tuleb Santjärvest. Malle oja pääl peab rahakoorem sehen oleme. Ütel vanamehel ütelt unel, et Ann Irs istub rahakuurma otsan, pästä sii hing valla. Miis jäänu magame viil, sis ütelt: "Vaata, Jaasi allikide pääl om raudkang sehen." Miis lännu vaatame. Kukk laulan. Saanu alliku manu, kangi lähnu alla ku kõlin.
(Santjärv on väike kinnikasvanud järv praeguse Aidu meierei läheduses, Malle oja kraavi sarnane ojake.)

RKM II 13, 132 (88) < Paistu khk., Holstre v., Tõmbi k., Pikamäe t. - Arnold Pikamäe < Mari Pikamäe, s. 1872 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ku pihlap hästi õitseb, sis tuleb hää odra-aasta.

RKM II 1, 21 (11) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Lätt < Reet Rennit, üle 60 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ku mõts ennast vara ärä puhasteb - okse maha aab, sis tuleb varane keväde.

RKM II 1, 70 (11) < Paistu khk., Õisu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üle, üle, vihmakeine,
üle, üle ma ülenden.
Aja vihma Virumaale,
hoogu aja Arjumaale.
Virun vihma oodetesse,
Harjun hoogu palutesse.
Virumaal om mehe musta,
mehe musta, naise halli,
poisi kannu karvalise,
tüdruku ürisinitse.
Vihu nii poisi puhteesse,
vana naise valgeesse,
tidruku üliilusas.

RKM II 1, 145 (6) < Paistu khk., Paistu v., Hurda t. - Selma Lätt < Oskar Vichmann, u 70 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui puulehed enne mahakukkumist kollaseks lähevad, siis saab järgmisel sügisel vili hästi valmis.

ERA II 34, 51 (3) < Paistu khk., Holstre v. - Oskar Loorits < leerilapsed Paistu kiriklas (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuuleaga 1) pilv 2) puil.

ERA II 121, 462 (9) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Kutti < Kadri Oja, 83 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ku toome õidseve, sis külveti lina.