Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Paistu pärimus

Rahvaastronoomia

Tagasi esilehele


E 16330/1 (4) < Paistu khk., Kaarli k. - Hans Lensin (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes käsnasid ära kaotada tahab, see piab siis, kui kuu õhtal läbi maja seinaprao teise seina peale paistab, neid seal kohal hõõruma.

E 51794 (6) < Paistu khk., Kaarli v., - Anna Johanson (1921) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui hommikul taevas roostene, siis näitab kuiva, kui õhtu, siis vihma.

E 8891 (2) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui päiksel sapid ees ja taga on, siis saab suur sadu tulema.

E 8892 (14) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuu kõrgest käib, see tähendab külma.

E 8892 (15) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuu madalast käib, see tähendab sooja.

E 8892 (16) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noorkuu, kui see selili on, siis saab selle kuu sees palju surema.

E 8892 (21) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tähed mitte heledasti ei sära, siis tähendab see niiskeid ilmu.

E 8892 (22) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui öösel tähed maha kukuvad, siis lähab ilm kuivale. Säältpoolt, kus nad maha kukuvad, on tuult oodata.

E 8893 (33) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Mare Kõiva 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui Koodid-Rehad mardiajal hommikus maha maha lähevad, siis on head viljaaastad oodata. Lähevad nad jõuluks maha, siis on veel paremaid aastaid oodata.

E 8893 (34) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ööd, mil noorkuu nähtavale tuleb, on sui soojad ja talvel külmad ilmad. Kui kaks ehk kolm päeva pääle kuu loomist head ilmad, siis saab ka edespidi nii olema, on halvad ilmad, siis saab ka edespidi ilmad halvad olema.

E 8893 (35) < Paistu khk. - J. Sõggel (?) Sisestanud Kristin Haugas 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vikerkaar on enamiste õhtu ja hommiku pool nähja, arva põhja, ei iialgi lõunapool. Kui vikerkaar hommikupool on, siis tähendab see head ilma. Kui ta põhjapool nähtavale tuleb, siis toob ta palju vihma. On ta aga õhtupool, siis on head ilma oodata.

E 8896 (90) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui noorekuu ajalt tuba savitadakse, siis kaovad kõik prussakad ära.

E 8902 (167) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui siga täiekuu ajal tapetadakse, siis ei jää liha sugugi tonnist võttes vähemaks.

E 8902 (168) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ki veerand- ehk vanakuu ajal tapetadakse, siis lõpeb ruttu otsa.

E 8905 (227) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui vastlapäeval kuu kaheksame päeva vanune on, siis on head aega oodata.

E 8909 (284) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuu pääle loomise kolme pääva vanuseks saab, on siis halb ilm, siis on kõik see kuu halb ilm, on hea ilm, siis kõik see kuu hea ilm jne.

E 8910 (301) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tähed virvendavad, tähendab sadu.

E 8912 (322) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui jõulu ja uue aasta esimesel ööl tähti taevas näha on, siis saab hea noorte elajate õnn sel aastal olema.

E 8914 (359) < Paistu khk. - Jaak Sõggel (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui seda hamet (särki) selga aetakse, mis noorekuu sees õmmeldud, siis hakkab ihu sügelema.

E I 10 (34) < Paistu khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui kuu esimene veerand selili, siis sureb palju inimesi.

ERA I 2, 437 (14) < Paistu khk., Aidu v. - J. Teder (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Vanapagan vihtleb haralise kase vahel.

ERA I 2, 441 (13) < Paistu khk., Loodi k. - Hans Tolm (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui päikese paistel vihma sajab, öeldakse: "Vanapagan vihtleb."

ERA I 2, 470 (13) < Paistu khk., Õisu k. - J. Meier (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Öeldakse nii: Vanakurat mõseb (peseb) latsi (lapsi) mõtsan (metsas).

ERA I 2, 481 (13) < Paistu khk., Heimtali-Vardi k. - Paul Napp (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Vanakurat vihtleb lapsi kahe (h)aruga kase vahel.

ERA I 2, 493 (13) < Paistu khk., Holstre v., Kivi k., Lohuaru t. - Hans Pertma (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui sajab vihma päikese paistes, siis öeldakse; 1) Jumala ema peseb lapsi, 2) Maarjaema peseb lapsi, 3) vaenelaps nutab ja 4) vanapagan vihub.

ERA I 2, 529 (13) < Paistu khk., Kaarli v., Kääriku t. - ? (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Vanapagan ristib (peseb) oma lapsi aiateiba otsas. Nõiad vihtlevad j.n.e.

ERA I 2, 533 (13) < Paistu khk., Heimtali v. - ? (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Mis öeldakse, kui sajab vihma päikese paistel?
Öeldakse: "Vanapagan ristib lapsi!"

ERA I 2, 535 (13) < Paistu khk., Tuhalaane v., Pahuvere k., Jaschka t. - ? (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Mis öeldakse, kui sajab vihma päiksepaistes?
Siis öeldakse, et vaeslapse silmavett sajab.

ERA II 34, 362 (3) < Paistu khk., Holstre v. - Oskar Loorits < Mari Kukk, s. 1862 (1920) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Taiva viir nätä - lääb kuivale.

RKM II 1, 20 (9) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Lätt < Reet Rennit, üle 60 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kardulid pidi tehtama vanal kuul ja sis, ku suure pilverünkä taevan om.

RKM II 1, 21 (12a) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Lätt < Reet Rennit, üle 60 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Täo olli küll vastlapäe vana kuu nelläbe. Ennempelt olli iki vastlapäe noorel kuul ja tõisibe.

RKM II 1, 145 (3) < Paistu khk., Paistu v., Hurda t. - Selma Lätt < Oskar Vichmann, u 70 a. (1944) Sisestanud Jana Kuningas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Virmalised tähendavad ainult ilma muutust, õhumuutust tuleb kindlasti.

ERA I 2, 437 (14) < Paistu khk., Aidu v. - J. Teder (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Vanapagan vihtleb haralise kase vahel.

ERA I 2, 441 (13) < Paistu khk., Loodi k. - Hans Tolm (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui päikese paistel vihma sajab, öeldakse: "Vanapagan vihtleb."

ERA I 2, 470 (13) < Paistu khk., Õisu k. - J. Meier (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Öeldakse nii: Vanakurat mõseb (peseb) latsi (lapsi) mõtsan (metsas).

ERA I 2, 481 (13) < Paistu khk., Heimtali-Vardi k. - Paul Napp (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Vanakurat vihtleb lapsi kahe (h)aruga kase vahel.

ERA I 2, 493 (13) < Paistu khk., Holstre v., Kivi k., Lohuaru t. - Hans Pertma (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui sajab vihma päikese paistes, siis öeldakse; 1) Jumala ema peseb lapsi, 2) Maarjaema peseb lapsi, 3) vaenelaps nutab ja 4) vanapagan vihub.

ERA I 2, 529 (13) < Paistu khk., Kaarli v., Kääriku t. - ? (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Vanapagan ristib (peseb) oma lapsi aiateiba otsas. Nõiad vihtlevad j.n.e.

ERA I 2, 533 (13) < Paistu khk., Heimtali v. - ? (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Mis öeldakse, kui sajab vihma päikese paistel?
Öeldakse: "Vanapagan ristib lapsi!"

ERA I 2, 535 (13) < Paistu khk., Tuhalaane v., Pahuvere k., Jaschka t. - ? (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Mis öeldakse, kui sajab vihma päiksepaistes?
Siis öeldakse, et vaeslapse silmavett sajab.

ERA II 34, 362 (3) < Paistu khk., Holstre v. - Oskar Loorits < Mari Kukk, s. 1862 (1920) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis Mare Kalda
Taiva viir nätä - lääb kuivale.

RKM II 1, 20 (9) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Lätt < Reet Rennit, üle 60 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kardulid pidi tehtama vanal kuul ja sis, ku suure pilverünkä taevan om.

RKM II 1, 21 (12a) < Paistu khk., Loodi v. - Selma Lätt < Reet Rennit, üle 60 a. (1944) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2006
Täo olli küll vastlapäe vana kuu nelläbe. Ennempelt olli iki vastlapäe noorel kuul ja tõisibe.

RKM II 1, 145 (3) < Paistu khk., Paistu v., Hurda t. - Selma Lätt < Oskar Vichmann, u 70 a. (1944) Sisestanud Jana Kuningas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Virmalised tähendavad ainult ilma muutust, õhumuutust tuleb kindlasti.