Karula pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

EKnS 22, 12 (2) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Issanda engel, taiva nagel,
pühä pikne, kuivata kuradi nooli.
Aamen. Aamen. Aamen.
Meie esa palve kolm korda lugeda.

EKnS 22, 12 (3) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Roojane, tagane ära M. mant,
päästä tedä kiige kurja kiusatuse,
päästa tusest vallale.
Issanda Jeesuse Kristuse,
see pühä kolmainu Jumala nimel,
nüüd ikkes igaveses ajas.
Aamen. Aamen. Aamen.
Mina kinnita sinu täämbä,
selle kalli pühäbe õdangu poole.
Issanda Jeesuse Kristuse,
Jumala, see pühä,
kolmainu pühä nimel.
Aamen.
Kinnituseks ja tervüses M.
Jumala see Esa,
Jumala see Poja,
Jumala pühä kolmainu nimel.
Aamen. Aamen. Aamen.

EKnS 22, 12 (3a) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Nabasõnad
Puujuure pessa,
haina juure pessa,
rii kõdarist, rattarööbest,
naba tõsemine, kuu nõsemine.
Kolm kõrda Meie Esa,
ütessa kõrda Aamen.

EKS 22, 13 (1) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kaalahiire sõnad
Kolm englit ja Jeesus tulgu üle ütse mägede,
ütessa englit tulgu ütse penikoorma takast.
Tulge Peetri valge hobese manu
ja võtke egaüts omajagu hiiresid
ja minge tagasi üle ütse mägede,
läbi ütse penikoorma.
Ja kiik hiired võtke Peetri valge hobese mant ära.
Lõppegu kui vanakuu,
Kuiugu kui õks vana puu pilliroog.
Aamen ütessa kõrda.
Pühä kõrge Jumal,
kaitsa Peetri valget hobest kolm kõrda.

EKS 22, 13 (2) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuvete hiirede ja põrna sõnad
Kes om sündinud,
see las surra
ja las elade
säitse põlve tagasi
selle päiva sees.
Musta elaja ehk punase elaja,
ehk valge elaja man.
Jumala see Esa,
see Poja ja Jumala see Pühä vaimu nimel.
Aamen.

ERA I 2, 401 (2) < Karula khk., Kaagjärve k. - ? (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui hammas ahju peale visatakse, siis hüütakse: "Ritsik, ma annan sulle luuhamba, anna mulle raudhammas."

EKnS 22, 11 (1) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mõtsa ulla mõtsa äiä,
ärä sa sala minu salvgu,
nägimede näpistega,
sinu kiil nii pehmes
kui kümne neitsi nisa,
sinu viha kistugu minu mant
kui tuli hüdse mant.

EKS 22, 11 (2) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Suu sutik, maa mardik,
läbi kulu kuluvars,
mine sa suurt suud müüdä,
mine laket laant müüdä,
kon ei kuule kuke helü,
ei kuule sa kikka kirgmist,
ei kuule sa kana kaakmist.
Kuiume, lõppeme, kui vanakuu taivan.

EKnS 22, 11 (3) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Punase roosi sõnad
Jeesus läts merde omma laiva.
Merd mööda sõuden
kolm roosi kandis temä käen,
kellest temä selle üte lei ärä,
selle tõise lei ärä,
selle kolmanda hoidis temä esi käen,
selle nime sees
Jumala see Esä x
Jumala see Poja x
ja Jumale Pühä Vaimu väe läbi x
Aamen. Aamen. Aamen.

EKnS 22, 11 (4) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Valge roosi sõnad
Jeesus läts merde oma laiva.
Merd mööda sõuden kolm roosi kandis temä käen.
Selle haiguse roosi visas temä merde,
selle tervüse roosi jättis minu manu.
Maarja, Jeesuse emä, avita minnu
sedä inemist hoida ja seda valu ärä võtta,
selle nime sees
Jumala see Esä x
Jumala Poja x
ja Jumala see Püha Vaimuga x
Aamen. Aamen. Aamen.

EKnS 22, 11 (5) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Veel roosi sõnad
Kristus läts üle Musta mere,
kolm roosi käen,
kats veie ärä,
kolmas jäie sinna,
ta läts vällä kui orjapoiss,
leeväkott sällän.
Kuiume, lõppeme
kui vanakuu taivan.

EKS 22, 12 (1) < Karula, Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907). Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kahi sõnad
Kui om poiste kahitud, siis tuleve poiste nimelt järgmõtse sõna lugede, kui om naiste kahitud, siis jälle naiste nimel.
Läbi kolme nellä keele,
läbi meele, mõtte,
läbi kahi, katte
nellä silmä läbi,
läbi kahi, katte
nellä meele, mõtte,
läbi kahi katte
nellä keele, kurgu perä.
Puu ette, puu taade,
Kahi kaal katte kõrda!
Kuu kubise, päiv pägise.
Aamen. Aamen. Aamen.
Kuu kosta, päiv pästä,
agu harute, tähi täitva,
pilve pistva.
Jumala see Esä,
Jumala Poja,
Jumala see kolmainu Pühä Vaimu nimel.
Aamen. Aamen. Aamen.

EKnS 22, 12 (1a) < Karula khk., Kaagjärve k. - Johann Sööt (1907) Sisestas Mare Kõiva 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kurja vastus
Teie, kurjad vaimud,
taganege siist ärä,
missugune asi on teil siin?
Temä, minu Jeesus ütsinda,
selle om see hää asi xxx

ERA II 115, 52 (13) < Karula khk., Karula v. - Selma Kutti < Elisabet Püss, 81 a. (1935) Sisestas Evelin Pukspuu, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Maavitsa sõnad:
Päeva tõusust päevä veeruni. Ii perve sisse, puu juurte alla. Kooni ütseni. Kolmainu Jumala nimel, jätä temä rahule!

ERA II 115, 84/5 (47) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Selma Kutti < Anna Pormeister, 49 a. (1935) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Jaanilaupäeva õhtul oli lehmade karjast tulles kroonid pääs. Perenaisel pidi sõir ja või valmis olema. Perenaine huikas läbi rehetare paja: "Meil lehmi, meil piimä!" Peremees vahtis läbi karuperse läbi täku taoste, siis ta nägi, kus vanajuudas raha kuivatab.
Üks peremees oli läinudki vanajuuda juurde. Vanajuudas visanud talle kühvliga raha ja öelnud: "Seh, sul kah, mis sa kaiet läbi kahruperse!" Ei tea, mis see perenaine kodus peremehele öelnud. Raha asemel olnud ainult haavalehed.

RKM II 53, 132 (8) < Karula khk., Haabsaare kn. - Luise Rüütel < Adeele Valdre, 58 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Arstimisviisid
Karulas elav Suri oli laialt tuntud arstimisega. Inimesed pidasid teda nõiaks ja käisid abi otsimas haiguste puhul.
Kurguhaigust ravis Suri viinaga. Ta segas naelaga viina ja iga ringi ajal vaatas üles ning luges sõnu. Haige pidi seda viina jooma iga päev enne päevaminekut.
Sammaspooliku raviks tegi ta naelaga ringe ja viisnurki rasvale ning lõpuks ütles kolm korda "Aamen!" Seda rasva pidi haige määrima sammaspoolikule samuti enne päevaminekut.

RKM II 53, 160 (3b) < Karula khk., Haabsaare kn. - Ene Antsov < Aliide Sloog, s. 1910 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhtul noored tüdrukud ajasid käed nii kaugele laiali kui veel ulatusid ja püüdsid siis aiateibaid sülle haarata. Pärast loeti aiateibad ära ja kui oli paaris arv, siis pidi saama sel aastal mehele. Paaritu arvu puhul aga pidi ka veel sel aastal olema üksik.

RKM II 53, 160/1 (3c) < Karula khk., Varstu v. < Urvaste khk., Antsla l. - Ene Antsov < Hilda Antsov, s. 1907 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
[Vana-aasta õhtul] Samuti tehti ka puuhalgudega: võeti neid nii palju sülle, kui palju veel mahtus ja loeti puuhalud ära.

RKM II 53, 162 (5b) < Karula khk., Varstu v. < Antsla l. - Ene Antsov < Hilda Antsov, s. 1907 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Peab võtma villase lõnga ja mähkima selle ümber tüüka nii mitu korda, kui vana on arstitav isik. Siis peab lõnga viskama sõnnikusse. Kui lõng on ära mädanenud, siis on ka soolatüügas kadunud.

RKM II 60, 460/2 (1) < Karula khk., kaagjärve kn., Lenini nimeline kolhoos - Jaak Sarapuu < Minna Eomõis, 79 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Põrgu Saarde
Vanaste oll' Saarde talun vaimu käinü. Sääl nännü kõige rohkem neid va kadunu Loos Jakup. Nigu kell saanu enne katstõist, nii hakati aian tantsma ja mängmä. Rehe all põlenu tule ja aida man nättüd tulesid. Pääle nunda vaime nätti sääl ka kodukäija.
Vana Saarde peremiis Kaarli käinu perenaist Leenut kägistemene hauast, tolleperäst et tuu olevet vana Saarde peremehe Kaarli üükapist raha võttunu. Leena pell'äs alati sääl magade ja vahel läts tõiste poole üüsas. Sis es saanu muud, ku kutsuti preester ja lasti maja pühitsede ja Kaarli kirst kääneti hauan kummale. Kasaku Aadukõni löönü jalage kirstu pääle ja ütelnu: "Maka nüüd põrguhaud!" Ja tollest pääle jäänu Aadu jalg haiges. Aga peremiis ka enämb es kollite.

RKM II 60, 462 (2) < Karula khk., kaagjärve kn., Lenini nimeline kolhoos - Jaak Sarapuu < Minna Eomõis, 79 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuksi vaimu
Kah Kuksil oll' vanaste vaimu olnu. Vanakuradi juusknu sabadege ringi. Teenija vahel näkseve, siis rüükseve ende puul surnus ja mõni kehvem minest ära. Ütskõrd juhtunu sääne lugu. Üts nani sünnütunu laba pääl põrsa, aga laba all nättüd ka emist, kel olnu poja. Nigu üts miis hakanu issameiet lugeme, nii põrsast jäänu järgi enne sinine suits.

RKM II 307, 262/3 (40) < Karula khk., Kaagjärve as., Kalda t. < Hargla khk., Koikküla k. - Erna Tampere < Miili Simmul, 74 a. (1973) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Harakule alu,
varesele valu,
mustale tsirgule muu tõbi,
latse kõtukene terves!
Lastele loeti, kui midagi viga olli, vastavalt sellele, mis valutas, jalakene või sõrmekene.

RKM II 308, 155/6 (25) < Karula khk., Apja k., Liiva t. - Mall Hiiemäe < Aliide Mölder, 62 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Roosile pandi sinine paber. Mu isa tegi ühtelugu inimestele. Sõna olli ka, ema ka tekk. Pliiatsiga tegi sinise paberi pääle, õkva sai terveks.