Karksi pärimus
Rahvakalender
E 76143 < Karksi khk., Polli v. - A. Meltsas, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < Liisa Raal, 63 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Palmipuudepühal käiakse jalutlemas ning tuuakse pajuurbe. Et meil tol ajal lehispuud puuduvad, siis vähemalt urbadegagi püütakse seda püha kaunistada, sest Jeesus tuli tol päeval Jeruusalemma, kus koheldi teda lilledega.
E 76144 < Karksi khk., Polli v. - A. Meltsas, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < Liisa Raal, 63 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suure neljapäeva hommikul oli viisiks nn. "linnulaastude" toomine. Kõik see pidi sündima enne päevatõusu. Tähendades, et suvel palju linnupesi leiab.
E 76326 (1) < Karksi khk. - Johannes Palu, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < Elsa Palu, 47 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suure neljapäeva hommikul enne päikesetõusu pidid harilikult lapsed ja karjased korjama "linnulaaste" - kuivi oksakesi ja pulgakesi. Parem oli, kui neid toodi metsa alt. Nendest "linnulaastudest" tehtud tulele pandi keema pühademunade pada või vähemasti põletati need pulgad munakeetmise paja all. Linnulaastude tooja või toojad pidid leidma sel suvel palju linnupesi.
E 78466/7 (1) < Karksi khk., Karksi vanadekodu - Anna Suurmatsi, Läänemaa Õpetajate Seminari õpilane < Tiiu Kuut, 80 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suurel neljapäeval enne päikesetõusu jookstud palja jalu välja haopinu juurde ja toodud sealt laaste, mida linnulaastudeks nimetatud. Igaüks hoidnud omad laastud alles, nendega keedetud esimesel pühal kanamune. Laastutoomise tähendus seisnud selles, et siis suvel rohkem linnupesi leida. See olnud küll rohkem laste asi, kuid ka vanemad inimesed toonud neid. Söögiks olnud sel päeval seapeaga keedetud oasupp ehk jälle kuivad soolaga keedetud oad. Lõunani olnud tööpäev. Pestud piimapütte kadaka- ehk sipelgapesa veega, see vesi antud pärast lehmadele, selleks et kuri silm suvel piima ära ei rikuks.
E 77248 (3) < Karksi khk., Nuia al. - O. Masso < Reet Kapral, 70 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui jõulud härmas, on viljarikas aasta.
E 81227 (1) < Karksi khk. - Hans Toom, Läänemaa Õpetajate Seminari õpilane (1930) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jõululaupäeval anti vanadele loomadele kolm viilukat leiba soolaga, noorematele vähem. Hobused said pääle leiva veel kaeru. Lammastele anti väikeseid leivatükke segatult kaertega. Viljapuudele seoti õlgsidemed. Õhtul ahju vorstid jne. Pereisa luges pühakirja ja lauldi. Vahepääl söödi. Toas olid muidugi ka kuusk ja põhud. Oli perekonnas lapsi, käis ka jõuluvana.