Helme pärimus
Tarkusi koduloomadest ja põllupidamisest
E 53256 (11) < Helme khk., Riidoja v. - Hans Martin (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui kevadel lepal pikad peened urvad, saab hea rukkisaak, kuna lühikesed jämedad urvad rukki äpardust tähendavad.
E 53256 (12) < Helme khk., Riidoja v. - Hans Martin (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui sarapuul kevadel palju urbe, on hea odrasaak.
E 53256 (13) < Helme khk., Riidoja v. - Hans Martin (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kui kevadel haaval pikad pehmed urvad, on head kaerasaaki loota.
Haavapuudega ei tohi saunaahju kütta, siis hakkab nahk sügelema.
E 2922/3 (32) < Helme khk. - Jaan Karu (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
Võitegemisest
Võid ei tohtinud mitte puunõu sees teha, sest puunõu kobiseb, siis tõine kuuleb ja võib ära nõiduda, sellepärast siis kivinõu sees.
E 2924 (43) < Helme khk. - Jaan Karu (1983) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
Kui lepal pikad urvad olevat, siis saavat sel aastal leiba, aga kui lepal lühikesed jämedad urvad, siis nälja-aasta.
E 2947/8 (2) < Helme khk. - Jaan Karu (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
Kuidas loomad ära nõiutud
Kord võtnud üks vana nõid 9 sorti heinu, pannud neid 9. kimpu, ikka ühel latv, teisel tüvi. Pannud iga kimbu sisse kas konna ehk ussipoja jne., siis köitnud iga kimpu 9 sidemega kinni ja pannud ühe peremehe lehma söögi sisse. Nii kui lehmad säält söönud, lõpnud kõik ära. Perenaene tõstnud heinad ja vaadanud, mis heintel viga, kui lehmad ära lõpevad. Korraga sadanud heinte seest üks mutsakas maha. Ta võtnud üles ja vaadanud, olnud ussipoeg. Nüüd mintud nõia juure abi otsima. Nõid juhatanud: "Võtke pihlapuu, tehke auk sisse, pistke see ussipoeg sinna sisse ja põletage tules ära." Nii ka kohe tehti. Kui uss tules vingus, siis sel samal ajal ka sääl lähidal külas jäänud see vanamoor, kes ussipojad lehma söögi sisse pannud, raskeste haigeks ja kisendanud seni suurt valu kuni ussipojad ära põlenud.
E 2948/9 (3) < Helme khk. - Jaan Karu (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2005
Kuidas lammastest palju villu saab
Vastlapäeva õhtul pöetud 9 võerast laudast kõik lambad läbi, ilma kellegi teadmata, siis kasvanud oma lammastel suured villad. Kui nendest varastatud villadest kindad käes olnud, keda selle käega siis teretatud, see olnud siis armuline ja ka kohtus saadud siis õigust. Ühes talus oli kord lambad ära pöetud. Nüüd mindi nõia juure abi otsima. Nõid tuli sinna, korjas maast need villakibemed üles, mis pügaja maha jätnud, võttis need villad, toppis neid pihlakapuu sisse ja viis ahju lõhna pääle. Siis ütles ta: "Kui keegi tuleb midagit tahtma, siis ärge temale mitte midagit anda." Ise läks nõid minema. Varsi tuli sinna üks vanamees ja küsis juua. Ükski ei annud temale aga juua, vaid kästi aga temal ise võtta. Tema aga ise ei võtnud. Nüüd läks ta välja meeste juure ja küsis meeste käest tubakut piipu panna. Mehed, kes nõidusest midagi ei täädnud andsid temale tubakut. Poleks temale mitte tubakut antud, siis oleks ta surenud.
ERA II 1, 222 (24) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õhtust aotähte pole näha, siis ei saa otri, kui aga pole hommikust aotähte näha, siis ei kasva rukkeid.
ERA II 116, 343 (3) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin < Rahva suust (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
Kui pihlakul palju õisi, on hea kesva-aasta. Palju marju - vihmane sügis.
ERA II 116, 343 (4) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin < Rahva suust (1936) Sisestas Kristiina Rüütli 1999, redigeeris Mare Kalda 2006
Kui sügisel kõivik kaua kollane, hea kesva-aasta.
ERA II 116, 343 (5) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin < Rahva suust (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
On kevadel haaval palju urvi, hea kaera-aasta.
ERA II 116, 343 (7) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin < Rahva suust (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
Sarapuul palju urvi - palju kesvi.
ERA II 1, 222 (24) < Helme khk., Taagepera v. - Eduard Treu < Ann Altement (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui õhtust aotähte pole näha, siis ei saa otri, kui aga pole hommikust aotähte näha, siis ei kasva rukkeid.
ERA II 116, 343 (3) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin < Rahva suust (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
Kui pihlakul palju õisi, on hea kesva-aasta. Palju marju - vihmane sügis.
ERA II 116, 343 (4) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin < Rahva suust (1936) Sisestas Kristiina Rüütli 1999, redigeeris Mare Kalda 2006
Kui sügisel kõivik kaua kollane, hea kesva-aasta.
ERA II 116, 343 (5) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin < Rahva suust (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
On kevadel haaval palju urvi, hea kaera-aasta.
ERA II 116, 343 (7) < Helme khk., Riidaja v. - Hans Martin < Rahva suust (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
Sarapuul palju urvi - palju kesvi.