Lõuna-Eesti pärimuse portaal

Halliste pärimus

Naljad

Tagasi esilehele


E 28319 < Halliste khk. - Hans Sulsenberg (1896) R. Põldmäe, Eesti naljandid I, Vanatüdruku unistus rikkusest ja perekonnast. Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vanatüdruku mõtted
Vanatüdrukul olnud üks kana, keda ta heaste söötnud ja kes temale heaste munenud. Saanud juba hea korvi täis, munakorv seisis voodi jalutsis laudi pääl. Ühel hommikul seisnud tüdruk voodis kaua pikali ja mõtent: "Munadest kogun nii palju raha, et võin omale lamba osta; lammas toob kaks poega, siis saan hulga villu; viimaks müin lamba ära ja ostan lehma; lehm toob vasika, siis müin lehma ja vasika ära ja ostan märahobuse; hobune toob varsa, varsa müin jälle ära ja ostan omale sauna. Siis võtan omale mehe. Siis toon kaks poega, nimeks panen Matsi-Marti. Hommikul lähan poissisi ülesse ajama. Esmalt hüian tasa ja hellalt: "Matsi, Marti, tulge ära ülesse, puder keedetud, või sulatud!" Kui poisid ei tule, hüian valjuste: "Matsi, Marti, maast üles!" Kui poisid ei tule, lähan kolmat korda ja virutan neil hea müraka pihta!" Sedaviisi virutanud vanatüdruk jalaga munakorvi pihta, munad kõik puruks ja vanatüdruku plaan mokas.

ERA II 15, 94 (58) < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Jaak Sõggel < Marie Sõggel (1924) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuida ämm minija kõne välja võttis.
Ämmal toodud minijas kodu. Ämm ei olnud minijaga sugugi rahul, sest et see temaga kunagiste ei rääkinud. Kui ämm midagi käskinud, minijas täitnud käsku, küsinud ämm midagi, siis näitanud minijas käega - ja midagi rohkem. Ämm minija kõne ikka ei kuulnud.
Ämm arvanud viguri välja: pannud tapetud kassi supi pajasse keema ja käskinud minijat paja järele vaata ja tuld paja alla teha, et supp hästi keeks. Ise läinud kuulama salajas, mida minijas sarnasest loost arvab. Minijas täitnud käsku. Kui ämm ära läinud, vaatanud minijas pajasse ja hakanud üksinda rääkima, nagu see temale viisiks olnud: "Neni nippi näpakest, kait kikki kõvvakest ja üit tolu lolu pelan."
Nüüd saanud ämm aru kätte, et minijas pudi keelega ja sellepärast oma kõne varjas. Ämm võttis ikka minija kõne välja.

ERA II 15, 140/1 (13) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 70 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
[Vanatüdruk naerab, et pulmad lähedal.] Vanatüdruku naer.
Vanatüdruk naernud kord õige suure häälega. Kui perenaene asja järele pärinud, et mis naerule ometi võis põhjuseks olla, kuid tüdruk ei tahtnud kuidagi oma naeru põhjust välja rääkida. Ja kui perenaene sugugi järele ei jätnud, vastanud tüdruk: "Näen, et minu pulmad ka enam kaugel ei ole. Ja sellest oli mul nii hää meel."

ERA II 124, 593 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana tüdrik lännu sureme. Väha enge lõhna mudu ollu veel. Naise ütelnu man, et nüüd peidmiis tuleb. Vähä kurgu lohk liiknu, löönu sis jalage vastu jalutsid, et kus ta tuleb, koplest ve.
Isi olluki valmis, ku selle ära saanu ütelde.

ERA II 113, 115 (76) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < üks veskiline (1932) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Tüdrukul laps - millest?
Vanal ajal olnud kord tüdrukul laps, mida kõik imestanud: kuskohalt ta ometi selle pidi saama, sest enne sarnast juhtumist kuuldud ei olnud. Kui tüdruku käest järele hakatud pärima, millest ta lapse saanud, vastanud see: "Oli õhtune aeg ja väga pime, kui paksust kuusemetsast pidin läbi minema. Vaevalt nägin enese jala ette, kaugemale mitte midagi. Siis tuli metsast suur must hunt välja ja otse minule kallale. Andis õige kaitsta, enne kui hundist jagu sain ja see viimaks ära läks. Sellest mina hirmusin nii väga ja sain lapse."
Teised jäivad uskuma ja saivad aru, et tüdrukul oli õigus.

ERA II 124, 61 (19) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1836) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanatüdrik lännu mõtsa. Küsinu: "Kägu, kunas saan ma mehele?" Kägu kukkunu pailu. Sis vanatüdrikul süä täis. Hakanu pildma."Oh, si(n)a raipeluu!" ütelnu käol.

ERA II 15, 94 (58) < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Jaak Sõggel < Marie Sõggel (1924) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuida ämm minija kõne välja võttis.
Ämmal toodud minijas kodu. Ämm ei olnud minijaga sugugi rahul, sest et see temaga kunagiste ei rääkinud. Kui ämm midagi käskinud, minijas täitnud käsku, küsinud ämm midagi, siis näitanud minijas käega - ja midagi rohkem. Ämm minija kõne ikka ei kuulnud.
Ämm arvanud viguri välja: pannud tapetud kassi supi pajasse keema ja käskinud minijat paja järele vaata ja tuld paja alla teha, et supp hästi keeks. Ise läinud kuulama salajas, mida minijas sarnasest loost arvab. Minijas täitnud käsku. Kui ämm ära läinud, vaatanud minijas pajasse ja hakanud üksinda rääkima, nagu see temale viisiks olnud: "Neni nippi näpakest, kait kikki kõvvakest ja üit tolu lolu pelan."
Nüüd saanud ämm aru kätte, et minijas pudi keelega ja sellepärast oma kõne varjas. Ämm võttis ikka minija kõne välja.

ERA II 15, 140/1 (13) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, 70 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
[Vanatüdruk naerab, et pulmad lähedal.] Vanatüdruku naer.
Vanatüdruk naernud kord õige suure häälega. Kui perenaene asja järele pärinud, et mis naerule ometi võis põhjuseks olla, kuid tüdruk ei tahtnud kuidagi oma naeru põhjust välja rääkida. Ja kui perenaene sugugi järele ei jätnud, vastanud tüdruk: "Näen, et minu pulmad ka enam kaugel ei ole. Ja sellest oli mul nii hää meel."

ERA II 113, 115 (76) < Halliste khk., Abja v. - Jaak Sõggel < üks veskiline (1932) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Tüdrukul laps - millest?
Vanal ajal olnud kord tüdrukul laps, mida kõik imestanud: kuskohalt ta ometi selle pidi saama, sest enne sarnast juhtumist kuuldud ei olnud. Kui tüdruku käest järele hakatud pärima, millest ta lapse saanud, vastanud see: "Oli õhtune aeg ja väga pime, kui paksust kuusemetsast pidin läbi minema. Vaevalt nägin enese jala ette, kaugemale mitte midagi. Siis tuli metsast suur must hunt välja ja otse minule kallale. Andis õige kaitsta, enne kui hundist jagu sain ja see viimaks ära läks. Sellest mina hirmusin nii väga ja sain lapse."
Teised jäivad uskuma ja saivad aru, et tüdrukul oli õigus.

ERA II 124, 593 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana tüdrik lännu sureme. Väha enge lõhna mudu ollu veel. Naise ütelnu man, et nüüd peidmiis tuleb. Vähä kurgu lohk liiknu, löönu sis jalage vastu jalutsid, et kus ta tuleb, koplest ve.
Isi olluki valmis, ku selle ära saanu ütelde.

ERA II 124, 61 (19) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1836) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanatüdrik lännu mõtsa. Küsinu: "Kägu, kunas saan ma mehele?" Kägu kukkunu pailu. Sis vanatüdrikul süä täis. Hakanu pildma."Oh, si(n)a raipeluu!" ütelnu käol.