SAAREMAA: 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST C. LAULU VÕIM 74. LAULUST HOBU. 3. Oleks see minu olemine, teiseks minu tegemine. Küll mina teaksin, mis mina teeksin: ma teeksin talli taeva alla, talli sisse latteri, laterisse laugi täku, laugi täkul' sadula, sadulasse saksapoisi, saksapoisil kübara, kübarale kuldapaela, kuldapaelal kuduja, kudujale kuldamõõka, mõõgale mõnda mürinad ja kivide vastu kõlinad. Saaremaa. EKS 4(2, 53/4 (9). 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST G. MIS MINA LAULAN 105. LAUL ANTUD AJAVIITEKS. 3. Kui mina hakkan laulemaie, laulemaie, laskemaie - ei mind voi siis ohjad hoida, ohjad hoida, köved keelda: ohjad küll hoidvad hobuseda, köved köitvad koormad kinni. Mina aga laulan, laksub metsa, heidan keelta, helgib metsa. Mina olen laaliku sugusta, keelepeksija peresta: isa mul laulik, ema mul laulik, laulik oli lapse kiigutaja. Lauludest pole paljo pattu - laulud on loodud meie lõbuks, antud ajaviituseks. Saaremaa. H IV 4, 128/9 (10). 1893. 2. LAULUD LAULUST JA LAULIKUST H. LAULIK JA LAUL 116. ARG LAULIK. A 1. Sii ei, sii ei, õed hellad, sii ei tohi tõest laulda, häälta hästi kuulutada! Siin on külad kohastikku, vallaotsad vastastikku, mõisad mõlemis pool: kuulutavad, kirjutavad, panevad papre ääre pääle! Saaremaa. H I 4, 777 (4). 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST I. LOOMAD 271. HIIRE PULM. 5. Oi-oi-oi, odrad, kaerad - kes teid lõikab teise aasta? Viiu viiakse mehele Mürgi noorema pojale. Kes seal pulmas olid ka? Rott oli raudratastega, vareksel olid vasksid saapad, kiitsakas kirju kuuega, harakas halli habemega, tihane tinakübaraga, musträästas musta kleidiga. Saaremaa. A 1366 (11). 1922. 3. LAULUD LOODUSEST JA LOOMADEST J. TALUPOJA LOOMAD 336. LAMBATAPP. Lammas läks lauldes külase, perset öörites perese, pööris sisse silla otsa, seal teda kuruse kutsuti, heina ede heideti. Siis peremees tõi pitka pengi, sulane tõi suure noa, Viiu see tõi verepüti. Nüüd soame varsti sooja makki, korda kaksi verekäkki, saame süia värsked liha, metsas lüia heina maha. Vana Reet sööb reieliha, Ann aga katkub kaelaliha, peremees sööb pealiha, sulane sööb lihasuppi, nõnda saab siis lammas lõppi. Saaremaa. H II 35, 533/4 (17). 1892.