563. EI TÜDINE ÕLLEST-VIINAST. 1238 1. Õllekene, hõimukene, viinakene, vennikene, millal sinust tüdinen, millal jänu väheneb, taganeb sust tahtemine, kaob ära katsumine? Enne matab maamulda, enne katab kalmuauku - enne kui sinust tüdinen. Põltsamaa. H II 58, 796/7 (41). 1896. 1239 2. Viinakene, vellekene! Konas küll sinnu villand saanes, villand saanes, jälle jäänes? Ei sind enne villand saanes, villand saanes, jälle jäänes, kui meid viias keriku poole jala iin ja pää peran, käe vai risti rindu pääl. Ei sind siski villand saanes, villand saanes, jälle jäänes. Otepää. H 11 44, 527 (46). 1891. 1240 3. Viidu, viidu, viina taha, uidu, uidu ollõkõist! Kunas mul viina viländ saa, kunas olud üle jääss? Sis mul viina viländ saa, sis mul olud üle jääss - kui minno viiäs värrist ussõ jala iin, pää perän. Ala minno matku matusõde, matke minno kõrdsi juure, kõrdsi juure, laua otsa! Sinnä mulle tuuas toobiga, sinnä kannõtas kanniga, sääl ma kuule preili tantsmist, preili tantsmist, kängä kopsnad. Preili tantsva, kleiti ropsva, poisi tantsva, saapa klopsva. Hargla. H II 32, 38 (30). 1888. 564. VIIN KÕNNIB KÕHTU MÖÖDA. 1241 1. Oh sina viha viinukene, sile selge marjukene: lääd minu kurku kuuti lüies, nava juure naksu lüies, käid minu käekonta mööda, sirgud seljasooni mööda! Haljala. H II 38, 136 (22). 1892. 1242 2. Oh sina viina vennikene, oh sina humala hullukene, sa lähed aga kõhtu kärinal ja alla vatsa rodinal, sina lähed aga kõhtu kõndimaie, mööda magu marssimaie. Järva-Jaani. EÜS VI 1659 (108). 1909. 1243 3. Aitümal pereisada, aitümal pereemada, kes on teinud hea õlle, suupäralise märjukese! See ajab minu abusid kaudu, ristu-rastu rindu kaudu, kõveriti kõhtu kaudu, sääb mu sääremarju kaudu, jaunab jalakandu kaudu. Mustjala. H II 66, 281/2 (199). 1898. 1244 4. Õlut läks mu otsa sisse, kargas minu kaela sisse, ajas minu abusid kaudu, sörvi seljasooni kaudu, nikutas niudid kaudu, pööras jalapöide kaudu. Kihelkonna. SKS Niemi I, nr. 268. 1898. 1245 5. Viinakene, vellekene, õllekene, õekene, lähed kurku koladen ja rinda risti pilduden, kõnnid minu kõttu mööda, marsid minu magu mööda, sõidad sel'läroogu mööda. Tarvastu. H II 55, 441/2 (36). 1896. 565. VIIN TULEB JA LÄHEB. 1246 1. Oh seda viina vintsukesta, punakaela punsukesta, kust sa vaene välja said? Puu-aga-tõrrest, vaskitorust, seal sina jooksed virinal minu suhu sorinal, raha jooksis naginal kõrtsikambri krabinal, kõik selle hullu viina eesta. Ambla. EÜS VII 2369/70 (187). 1910. 1247 2. Vaskkatlast timä tullu, nahkpauna saab minemä - jahe Jaagulõ, pehme Peedulõ, vindse-vändse rehepapilõ, mis om küps - minu sisse karlõps! Karula. EÜS VI 244 (29a). 1909. 566. VIIN ÜTLEB: VIIDA AEGA! 1248 1. . . . . . . . . . . . . . Õlut ütles: "Ole siin!" Viin ütles: "Viida aega!" Ei ole aega, õllekene, viita ei aega, viinakene, ma lähen teise pereje, kolmandeje taluje, seal teen õllele iluda, viinal viisi, kuusi palvet, saiale sada tänuda. Kadrina. H II 38, 360 (26). 1892. 1249 2. Viin ütles: "Viida siin!" Õlu ütles: "Ooda siin"! Kaua küll viida, viinakene, kaua küll ooda, ollekene: härg mul viias mõisale, kumersarve kohtu ette, jääb mul äke ikkemaie, adrarauda haprastama. Rõuge. E 28792 (9). 1896. 1250 567. VIIN MURRAB MAHA. Oh sa hullu odravesi, oh sa viha viinavesi: et sa mind maha murrad - siiski ma sind sisse neelan! Võtad meeled meeste peasta, pooled meeled poiste peasta, mehed mütsata mürasid, poisid pooli saabastelle. Peetri. EÜS VIII 604/5 (133). 1911. 1251 568. VIIN LÜKKAB KUMMULI. Ah mu ilus viinuke, kena katlamärjuke: sisse läksid singa-songa, naba alla niksa-naksa! Esiteks mina sinu üle, pärast sina minust üle: lükkad nurka kummuli, pingi alla pikali. Nina katki klopsti, veri välja virtsti! Jüri. H II 15, 393 (10). 1889. 1252 569. UI-UI, HUKKA LÄHME. Ui-ui, ui-ui hukka lähme vii-vii, vii-vii viina juues! Küll me pärast peksa saame, kok-kok kohtu kutsutakse, perse pääle peksetakse, tahaotsa tambitakse. Haljala. H III 2, 152/3 (14). 1889. 1253 570. VILTU VIINA POOLE. Iidus-tiidus, teeda mööda, ajasin härjad aeda mööda, ise mina kõndsin kõrtsu teeda: jalad olid kõveras kõrtsu poole, suu oli viltu viina poole, käsi oli õiel õlle poole. Juuru. H II 16, 389 (11). 1888. 1254 571.KUST KEEGI JOOB. Kälid joovad käli käest, äiad-ämmad ämberist, sõbrad-naabrid kappadest, neiud-naesed nappadest, eided-taadid toopidest, vennad-õed vaatidest, mina rüüpan lüpsikust, torust mina toidan end. Jüri. H II 58, 287 (26). 1896. 1255 572. KAS JOON KAPAST, KANNUST VÕl KARIKAST. Jumal andku meile tervist, andku meie meeste tervist, pisikeste poiste tervist, kes teeb kapad, kes teeb kannud, kes teeb kabjaga karikad! Ei ma tea, kust ma joon: kas joon kapast või joon kannust või joon kabjaga karikast! Mehed jõid kapast, naised kannust, neiud kabjaga karikast. Põltsamaa. H I 2, 275 (22). 1889. 1256 573. PRUUT OLI KELDRINEITSI. Kus mina õpsin õlut jooma, viha viina mekkima, saksa taari tahtema? Minu pruut oli keldrineitsi, viis minu alla kelderisse. Seal mina õpsin õlut jooma, viha viina mekkima, saksa taari tahtema. Martna. EÜS X 609 (65). 1913. 1257 574. ISA AIDAMEES - MIS VIGA JUUA. Mis mul viga viina juues, Konna veskilt kotta tuues: isa mul Harkus aidameheks, vend mul Virtsus mõedumeheks, külimet käes ja kühvel peus, vakk ja kaigas kaendelus, mõedab mulle täied kotid. Lihula. H I 4, 209 (85). 1874. 1258 575. ISE LÄHEN KÕRTSI. Aidu-taidu taha metsa, veiksed aasin vahemetsa - ise läksin Aru kõrtsu, Aru kõrtsu Anne juure, Kiisa kõrtsu Kaie juure. Jõhvi. H II 37, 398 (5). 1892. 1259 576. El TULNUD JOOMA PÄRAST. Kõrdsinaane jos Krõõdakõnõ, topsinaane Toorakõnõ, ärä sa hinnäst hiidütägü, pal'lo hinnäst pahandagu, tulli mi siiä suurõl saamal paha paljo no rahvaga. Kõrtsinaane meid naaraskõlli, mustakolmu muhahtõlli, et mi veere viina manõ, et mi litsi ligimbälle. Mi jäll tiisi iks, mis mi ütli, mis mi mõtli, tuud ka ütli: ojo'os mi siiä ollõ peräst, veerü'üs mi siiä viina peräst, tulli mi no sõbra sõnno peräst, üttekokko ta no kulätama. Räpina. EÜS I 216 (10). 1904. 577. TERE, KÕRTS. 1260 1. Tere, tere, kõrtsukene, tere, kõrtsu kõrvikirja, kõrtsunurgad nurmekirja, kõrtsuräästas rätikirja, akenid alevikirja, kõrtsupõrand põllekirja, kõrtsupengid peelikirja, kõrtsulagi laasikirja, kõrtsu ise ilma kirja. Kolga-Jaani. H III 14, 838 (13). 1893. 1261 2. Tere, tere, kõrtsukene! Tere, kõrtsi kõrvikirjä, kõrtsiuksed uusikirjä, kõrtsinurgad nurmekirjä, akenid alevikirjä, kõrtsiseinad siidikirjä, põrand alla põllekirjä, kõrtsipengid pildikirjä, kõrtsitoolid kuldakirjä, kõrtsimõõdud mõisakirjä, pooled toobid poistekirjä, täied toobid toonekirjä. Viljandi. H, Peet 333/4 (332). 1879. 1262 3. Tere, tere, kõrdsikene, tere, kõrdsikaubakene, siin om enneki eletü, mõnda kõrda mõttu joodu, sada kõrda saia süüdü, tuhat kõrda tandsu lüüdü! Otepää. H II 31,601 (58). 1890. 578. KÕRTSI KATSUMINE. 1263 1. Meite tüdrikud, õeksed, lähme aga kõrtsi kõndimaie, kõrtsikaupa kaemaie - kas need kannud kandvad õlut, või need mõõdud mõõtvad viina! Kui ei kanna, siis kadugu! Selle kõrtsi ma kaotan, kõrtsi lauad ma laotan. Uksed mina saadan hulkumaie, väravad saadan vingumaie. Meie tüdrikud, õeksed, mis meil viga kõrtsis käia, kõrtsis käies, viina juues, saksa viisil saia süües! Ratas veeretab rahada, iga kodar kopikuda, rublad hõberummusida, põued peenikest rahada! Kihnu. ERA II 17, 213/4 (146). 1929. 1264 2. Me lähme kõrtsi kõndimaie, kõrsikaupa katsumaie - kas need kannud kandvad õlut või need mõõdud mõetvad viina! Kui ei kanna - siis kadugu: selle kõrtsi ma kautan, kõrsilauad ma laotan, uksed me saadame hulkumaie! Mis meil viga kõrtsis käies, kõrtsis käies, viina juues, saksa viisil saia süies! Ratas veeretab rahada, iga kodar kopikuida, rummud hõbõrublasida, päivad peenikest rahada! Oh sina hullu kõrsipapa - ei sina taha hõbõraha, sa tahad vana vaskõraha! See on kindel kirstunurgas, see on vaguv vaka põhjas. Kihnu. EÜS IV 1997/8 (36). 1907. 1265 579. KÕRTSINAISE TÜTAR. Kõrr, kõrr, kõrr, kõrtsunaene, Refr.: kiriviuh, valladiriderah! hoia oma ilust Anne! Aru las' ted' laudil käia, poissa ulualla viia. Laudil käivad lakkukoerad, palumata purjus võerad. Tõstamaa. EÜS IV 2009 (34). 1907. 1266 580. El ANTA RAHATA JUUA. Ma teen jutud joodikulle, kõned teen kõrtsis käijatelle: kõrtsi viisid, sita viisid - ei anta rahata viina, õlut ei ilma ostematta, kalja ilma kauplematta, mõdu ilma mõetematta, kõrtsi viisid - sita viisid! Vaivara. EÜS X 2909 (92). 1913. 1267 581. TOO TOOBIGA. Linnanaene Liisukene, kõrtsunaene Krõõdakene: too meil õlut toobiga, kanna välja kannuga! Mis mei' toobist juua saame, kannust jänu jo ajada? Mei' lähme jõele jooma, järvel jänu ajama, soonel suida kastama. Ei ma julgend jõele minna: jõgi on suur ja sügava; ei ma julgend järvel' minna: järv on lai ja lameda; hale on minna allikalle, kahju minna kaevudelle. Risti. H 1 4, 152 (4). 1875. 1268 582. KOPIK KÕRTSI. Küll mind koeo oodeti, väravas mind vaadeti: millal joodik koeo tuleb? Joodikul ei ole raha, kõrtsikäijal kopikuid, raha mul jähi rabade peale, kopik kõrtsi laua peale, isi jähin selliti soo peale. Risti. ERA II 159, 307/8 (23). 1937. 1269 583. RAHA JÄI ÕLLEVAADI OTSALE. Mina korjan kopikida, ruhimuga rublasida. Kuhu panen paaderida? Õllevaadi otsa pääle, viinavaadi vitsa pääle! Rublad kannan ruhimuga, kuldarahad kamaluga, hõbedad kuuehõlmaga. Halliste. H III 19, 286 (16). 1894. 584. VIINAMÕÕT VILTU. 1270 1. Iiu-tiiu, tee oli viltu, minul vaesel varvas viltu, kõrtsinaine kõndis viltu, valas aga viltu viinatopsid, uurakalli õlletuobid, kallakalli kaljakapad, madalasti mõdumõedud. Mina aga varjulta vaatan, piida tagant pilkan silma, kuda seda raha siin raisatakse, kopikaid kulutaneksi, kõrtsi'eie kannetakse, ilmaaegu annetakse. Kose. H II 16, 127 (160). 1885-1887. 1271 2. Iidu-tiidu, tee oli viltu, kõrtsinaine kõndis viltu, pani viltu viinamõedu, õlleankru uurakalli, kaljakappi kallakalli. Iidu-tiidu tikapoega, tikapoega votis naise! Haljala. ERA II 153, 119 (30). 1937. 1272 585. VIHA VIINA PEALE. Mul oli viha viina pääle, viha meel mul viina pääle, kade meel mul kal'la pääle, õel meel mul õlle pääle! Viin võtab mütsid meeste päästa, tanud targa naiste päästa. Mehed mütsata müravad, naised tanuta tantsivad. Saarde, Häädemeeste. H II 24, 661/2 (9). 1889. 1273 586. EI VIINA VIHASTELE. Kes and viina vihasile, olletoobi torvikile! Viin andas verevile, olletoopi ilusille - neo tundva toobi juvva, tundva kanni kaluta. Rõuge. H III 11, 50 (4). 1888.