1120 501. ILUSA EIDE MÄNG. Mängitakse toas. Mängijateks tüdrukud ja poisid. Kätest kinni hoides moodustatakse ringike, kus sees istub üks tüdruk - eit - ühes kahe tütrega, kes seisavad ta kõrval. Käiakse ringi ümber seesolijate ja lauldakse: Meil oli, meil oli üks ilus ja eit, eidel oli, eidel oli kaks ilusat tütart. Nüüd üks noormees ringi hulgast astub ringisolijate ette ja lauldakse edasi, kusjuures seesolijad laulusõnade järele teevad ka vastavaid liigutusi: Kumma lubad, kumma lubad minule anda? Vanem tütar, vanem tütar annan ma sulle. Mis nooremal, mis nooremal viga siis on? Noorem on, noorem on mõistuselt loll. Pailu lubad, pailu lubad vanemal tütril? Üks tuhat, üks tuhat vanemal tütril. Pailu lubad, pailu lubad nooremal tütril? Kaks tuhat, kaks tuhat nooremal tütril. Mina võtan, mina võtan noorema tütri. Võtab ühe seesoleja tütre ja paneb ringi hulka. Uuesti ise läheb eide juurde ja lauldakse: Aasta möödas, aasta möödas, anna nüüd raha. Mitte kopikat, mitte kopikat mina sulle ei anna. Võtab tütre ringi hulgast ja lükkab eide juurde tagasi: Mina sinu, mina sinu tütart ei taha, ma lähen, ma lähen võerasse kosja, toon sealt, toon sealt ilusa naise, toon sealt, toon sealt rikka ja naise. Võtab ühe neiu ringi hulgast ning lauldakse: Vaat nüüd on, vaat nüüd on ilus ja naine, vaat nüüd on, vaat nüüd on rikas ja naine. Seega on mäng lõppenud. Kui soovitakse, alatakse uuesti, kuid muidugi jälle uute tegelastega. Tegevus hargneb mängu kestel kogu aeg pidevalt, ilma et vahepeal laulu katkestatakse. Seda mängu mängiti umbes 60 aastat tagasi. Kadrina. ERA II 131, 235/7 (388). 1936. 502. VENNAMÄNG. 1121 1. Pueke, pueke, poisid, taeke, taeke, taimed, minge nurka, mihed nuored, pingi'alle, piibujuojad, nurka nied tubakanuiad minu venna mõega alta, kannusjalgade jalusta! Minu vend tuleb vehkimaie, kerikand tuleb kieramaie, saabassäär tuleb sammumaie, vikkelsukk tuleb vieremaie, ummisking tuleb uhtumaie. Kui "pueke" lauldakse, siis laseb ring ühest kuhast lahti ja esimine ringi ots pueb viimse otsmise paari kätte alt läbi - kõik rong nende järele - ja mäng läheb edasi. Haljala. H III 2, 517 (6). 1890-91. 1122 2. Minge nurka, noored mehed, pingi alla, piibujoojad, laua alla, laisad poisid! Minu vend tuleb vehkimaie, minu venna mõegad viltu. Küll o valge mere vahtu - valgem veel mo hella venda, küll on sirge mereroogu - sirgem veel mo hella venda. Küll on pikka pilliroogu - pitkem veel mo hella venda. Mis otsib hella venda? Pruuti otsib hella venda. Kus seisab venna pruuti? Seisab siina ringi hulgas. Kes armas, hakka kaela, kes kallis, karga kinni, kes siidi, võta sülle! Selles mängis käivad ka poisid ja tüdrukud ringis ja ringi keskel istub poiss ja tüdruk kahekesti, ringiskäijad laulavad kuni "Kes armas, hakka kaela". Siis võtab poiss omale teise tüdruku ringi hulgast ja tüdruk võtab poisi ja ise lähvad ringi hulka tagasi ja uued jäävad keskele. Koeru. H II 13, 145/6 (36). 1888. 1123 503. NEIU VALIMISE MÄNG. Liiden ja laaden, närtsen ja prooden, Ants on ju kodu. Antsu piened püksipaelad, siidilised kingapaelad. Kes on armas, hakka kaela, kes viisas, võta sülle, kes kena, üle näikse! Siin on üks noormees ringi keskel, ta võtab oma tahtmist mööda kõige armsama ja viisakama neiu ringist välja ning läheb sellega kõrvale ehk jääb ka ringisse. Kui laul uueste hakkab, teeb keegi teine noor mees samuti, kuni aga lusti on mängu edasi ajada. Haljala. H II 9, 243 (28). 1889. 504. TOREDA NEIU MÄNG. 1124 1. Kesse kuulus, kesse kallis, istub Harju aida pialla, Viru viinaküögi pialla, karjalauda kattuksella kallid paelad kaelassana, siidilindid rinnallana, punapõlle põlvillana? Viiu kuulus, Viiu kallis, istub Harju aida pialla, Viru viinaküögi pialla, karjalauda kattuksella. Kes läks alle palve'elle? Ants läks alle palve'elle: "Ära kuku, Viiukene, ära kuku puie pääle, puie pääle, muie pääle! Kuku mu kübara pääle, lase laia kaabu pääle, ma viin kaabul kamberie, panen padjuje magama!» Haljala. H III 2, 518 (7). 1891. 1125 2. Kes sie kiigub niinepuussa, kesse voagub vahterassa, ukse iessa õunapuussa, tua taga tuomingassa, pinu piala pihlakassa? Liine kiigub niinepuussa, Liine voagub vahterassa, ukse iessa õunapuussa, tua taga tuomingassa, pinu piala pihlakassa. Kes läks alle palve'elle? Kusti läks alle palve'elle: "Tule maha, Liinekene, tule maha, ma ehitan, panen kulda kõndimaie, hõbedaie häälimaie! Kõnnid kui kuningaproua, häälid kui härra emanda." Kelle Liine, neitsikene? Tuoma talu neitsikene. Kelle Kusti, poisikene? Aadu Kusti poisikene. Istub paras paarikene: ühte pikad, ühte piened, ühte matsakad madalad, ühes süövad, ühes juovad, ühes nad üöd magavad, ühe halli vaiba alla, tedrekirju tekki alla, ühel piimal nad pietud, ühel võil võerutetud. Haljala. H III 2, 514/5 (4). 1891. 1126 505. NEIU JA PEIU MÄNG. Kii-kiike, laa-laske! Kuuske kasvas Kuuramaalla, leppa laia Letimaalla, jõgi jooksis alta juure, allik jõe kalda'alta. Seal jões kalad kavalad, siiad suured, seljad mustad, lõhed laiad, laugud õtsad. Nied sõisid sõli meressa, küli külmissa vesissa. Kes oli kärma püüdamaie, värma võrku viskamaie? Et sie Peeter poisikene, sie oli kärme püüdemaie, värma võrku viskamaie. Sie püüdas püha kaluja, luges luoja latikuida, arvas luoja haugisida. Kes oli kärma keitamaie? Et sie Kadri neitsikene, sie oli kärme keitamaie, ladus lauale panema. Et las' ütlen ümber jälle, ümber jälle, taas tagasi, uuest uusile sõnule, paremille palvi'ille. Nüüd hakkab jälle eestotsast uuesti, kui edasi tantsi taheti. Jõhvi. H II 1, 439/40 (603), 1888. 1127 506. KÜNDJAMÄNG. Kesse seal mäela künnab oma häila härgadella, sinisarvi sõnnidella, punastella pullidella, vägevalla värssidella? Siin lauldagu ühe ringisoleva miesterahva nime, näit.: Madis seal mäela künnab oma häila härgadella, sinisarvi sõnnidella, punastella pullidella, vägevalla värssidella. Kes läks süia lennutama laia vaagana käessa, lõhed laiad vaagenaie, siiad suured sõrva piala, havid pikad, piad jämedad, lõhed laiad, laugud otsas, siiad suured, seljad mustad. Siin lauldagu ühe ringisoleva naisterahva nimi ja see mengu lauldud asjadega Madikse juure, näit.: Elts läks süüa lennutama laia vaagena käessa, lõhed laiad vaagenaie, siiad suured sõrva piala, havid pikad, piad jämedad, lõhed laiad, laugud otsas, siiad suured, seljad mustad. Kui nüid Elts nimetatud asjadega Madikse juures on, siis laulab Elts: Tule sööma, hella Madis, hella Madis, kulla, Madis! Madis aga vastab: Mina taha süia, hella Eltse! Mine koju, hella Eltse, mine koju, kulla Eltse! Peksa padjad pehme'eksi, lahuta linad lahedad! Ma tulen väljalta, väsinud, töö rinnalta, tüdinud. Ma tulen, puhas, puhkamaie, ma tulen, ilus, hingamaie. Haljala. H II 9, 239/40 (25). 1889. 1128 507. ARMASTUSE AVALDAMISE MÄNG. Kelle sie nime nimetan, kelle armu annan tiada? Neiu see nime nimetan, peiu armu annan tiada. Kesse on see peiukene, kesse jälle neitsikene? Sepa Kaarel peiukene, Veike Liisu neitsikene. Võtke, võtke, neitsikesed, võtke need mehed hiaksi, laste annid armsamaksi! Kui on õnne, siis elage, kui on tervist, tehje tüöda - ei või õnneta elada, terviseta teha tüöda. Vastus: Muud said mukid, muud said vikid, ma sain musta ja rumala, tõrvaskannu ja tõbise. Kus pean mustaga minema, rumalaga ruttamaie, tõbisega tõttamaie? Kus on jõge, seal mina juodan, kus on vetta, seal virutan, kus on oja, seal ujutan, kus on kaevu, sinna kastan, kus on järve, sinna jätan. Mis sina laidad seda peigu! Eks ole ihu ilusa, eks ole pale punane, kõrvajäärsed kõketavad, lõua alta lõketavad! Kas oled ise paremba? Ise silmista sinine, kõrvajäärest kolletanud, pale pialta päivitanud. Harju-Jaani. EÜS VIII 2443/4 (26). 1912.