478. NUKUMÄNG. 1075 A. Jaanitule man mängiti isiäränis nukku, mis perämetsel viisil sündüsi: tüdruku käüsive ringi, üittõise käest kinni hoidan, ja laulive, kuna kaits neist ringi keskel nukun ollive ja üte linniku all seisive; ne pidive kik järgi tegeme, mis neid lauldan kästi. Egäkõrd, kui laulu sehen see sõna "kõdara kõrisemaie" ette tulli, sis lasti ringi sehen käe säältkottelt valla, kunnest poisi, ken vällänpool ringi vaatsive, kige kavvempan õllive. Nuku joosksive välla ja kaits poissi neile perrä, kunni kätte saive ja käest kinni hoidan tagasi tõive. Sõnnis, kui nemä joosksive, lauleti ringin iki edesi. Kui nuku juba kähen ollive, sis nakati neid lauluga tagasi kutsme, kunni na tagasi tullive. Sis valitsiti uvve nuku ja mäng nakas uvveste pääle. Ringikäugü man lauleti: Lääme nukku ehtimaie, vaestalasta valmistama, kägu kulda kingitsema! Ehi, nukku, eeri, nukku, ehi neile ehte'eile, mis so emäl enne ollu, vanaemä valmistanu! Pane pääle pardisulgi, liida pääle linnusulgi, metsästä mehikusulgi! Pese silmä, suiu pää, selgä aja hame linane, pääle pihta peenikene, jalga pane suka sulgiese, otsa kingä keerulise, pane ümmer suure sõu, nii kui pooli põdranahka; pane ööle suure öö, nii kui laia tonnivitsa; lase ette laia põlle, nii kui esä aida uksi; rinda pane suure sõle, nii kui kuu taevaessa, heidä kaala helmekõrra, pane pähä laia pärjä, ehi sõrme sõrmuksille, sõrmevahe vallusille! Säädä sääre jooksemaie, labajalga laskemaie, kõdara kõrisemaie! Viska linnik lepä pääle, kaalarätt kadaja pääle, päärätt pedäjä pääle! Joose, nukku, jõvva, nukku, joose poolest Poolamaada, natukene Narvamaada! Ärä, nukku, metsä joose: metsän mõnda murdijada, kivi taga kiskujada, aia taga haavajada. Tule kodu, nukukene, tule ja tunne omada! Jaan so oma, hoia tedä, Jaan so peris, pea tedä! Siin man nimeteve laulja selle mehe nime, ken nuku kätte olli saanu. Halliste. H II 22, 253/6 (18). 1888. 1076 B. Mede nukk oli noorekene, Refr.: nuku! kui see noore koorekene. Ehi, nukku, eeri, nukku, säe, nukku, sääri, nukku! Ehi neile ehtemille, mis su emä enne ehtin, vanaema valmis tennü! Säe ne sääre sileve, pane ne paela parembe, säe sääri jooksemaie, labaluida laskemaie! Oh nukku, alane, nukku, alane ala õlade, koole, nukk, ära koguni! Nuku emä ärä koolu, nuku esä ärä koolu. Nende sõnade juures kooleb nukk, kes ringi sees on, ära, s. o. laseb maha. Oh, nukku, ülene, nukku, ülene üle õlade! Nuku emä ju eläse, nuku esä ju eläse. Ehi, nukku, eeri, nukku, säe, nukku, sääri, nukku, säe sääri jooksemaie, labaluida laskemaie! Nukk paneb jooksma, teised järele püüdma: Ära, nukku, mõtsa joose, mõtsan mõnda murdijata, taga võsa tahtijata, aia alla haarajata! Halliste. EÜS I 772 (116). 1904. 1077 C. Nukkekene, kukkekene, nukke liivalinnukene, nukke turvatuuvikene, nukke väljavärvukene! Nukke kutsuti külasse, üle välja võõrisille. Ei ole aega nukel menna: nukel kangas kangaspuila, pien on piirdade vahele, linane ligi lageda. Tule koju, nukkekene, tule koju kutsumata, üle välja hüidemata, ilma saani sõitemata, hobuse lähetamata! Nukke otseti oassa, nukke nisu nopimassa. Nukk tõi põllel poiste süia, kamalus kau närida. Viska põllest poiste süia, kamalust kau närida! Pese piada, nukkekene, pese piad mereviela, käed kullerkupudella, jalad jaanililledella! Nukke, helmida helista, nukke, pauguda parista, katsu kaelakiesisida! Vea vöö, nukkekene, vea vöö kindelaksi, säe sääreksi kõvaksi, kinnidelle kingapaelad! Hüppa, nukke, karga, nukke, taas, nukke, vaheta vaipa, anna mulle halli vaipa, kingi mulle kirju tekki! Esimises jaus, kus naisterahvas ringi sies on, kutsutakse teda lindude nimedega külasse võerisille. Nukk seletab, et ei ole aega menna, sest "nukel kangas kangaspuila" jne., aga läheb viimaks ommetigi ringist välja. Teises jaus kutsutakse juba nukke koju ("tule koju, nukkekene" jne.). Pühade ajas, kui pahn toas olnud, siis on ikke enamiste ringmängusid mängitud. Kui nüid kolmandas jaus lauletakse, et "nukke otseti oassa" jne., siis olnud nukk pahna pial maas ning võtnud sialt õlgi põlle täis, mida ta siis ringi keskel olles kamalust kaudelle ja poistelle närida viskanud. Neljandas jaus kästakse nukil piad mereviega pessa. Kes olnud hästi vigurimies, pannud kamalutega aina "üle pia ja kaela". Kuuendas jaus annab nukk halli vaiba ning kirju teki ühe teisele ja siega algab mäng "uuest ja paremast". Haljala. H II 9, 242/3 (27). 1889. 479. ÄTSEMÄNG. 1078 Ein Rein, talle Rein, see põle mette talle Rein. Siin aga sihes siidiätse, siidiätse, roosiätse. Seda ätset tahaks nähja saaja, mida karva ätse kasvab? Sihest siiruviiruline, vahelt vasevaaruline, keskelt kullakeeruline, alt aga hõbelõnguline. Siin on tehtud teivasaida, siin on laotud laastuaida, siin on uusi hirsiaida ja on kõrge kiviaida. Siia kohta võtan mulgu, võtan mulgu, jätan augu! Siin on mullu olnud mulku ja on ammu olnud mulku, tunamullu tudremulku. enne seda heinamulku. Maripuu aid oli varisenud, kaks kivi olid kahju teinud. Selle mängu juures on jälle üks noormees ringi sihes ja paar neidusid keivad väljapool ringi ümber, teineteist kää alt kinni hoides. Sõnade juures "siia kohta võtan mulgu, võtan mulgu, jätan augu" võtab ringi ligemal oleja neid paari inimesi ringist välja. Nõnda kahaneb ring ja ümberkeijate hulk kasvab. Kui viimne paar võetud ja laul lõpetud saab, paneb noormees putkama, neiud järge. Kui ta nüid kinni saajakse, siis peab ta uiest jälle ringis olema, kui mitte, siis läheb teine sisse. Pöide. H II 18, 296/7 (23). 1888. 1079 480. KASSI JA HIIRE MÄNG. Mängijad on ringis: hiir ringi keskel, kass aga väljaspool ringi. Mängijad laulvad: Meil on kaval kassikene, hiirekera Intsukene, püiab hiired põllu pealta, ajab rotid aida pealta, vesihallid vilja seesta, küidud külmasta kambrista. Kass on kaval kargamaie, hiir on vilgas hüppamaie. Sõitke, sääred, pöitke, põlved, laske teeda, labajalad, hüppa, hüppa, hiirekene, karga noppest, kassikene! Ringisolejad tõstavad käed ülesse, kuna kass hiirt taga hakkab ajama. (Selles mängus ei jookse kass aga mitte hiire järele, nagu jänesemängus ajaja jänesele, vaid kui võimalik, siis ka vasta.) On hiir kätte saadud, siis jäeb tema kassiks ja lükkab ühe ringist hiiriks ning mäng võib algada. Pilistvere, H. Jõgever 3, 240 (7). 1887. 481. MIDRILINNUMÄNG. 1080 1. Lind on ringi sees. Kaks mängijat laulavad. Siin on üks aid, meie saksa aid. Mis aid maksab? Viis vana ja kuus kova, viis vene veeringä, kuus kova rupla, sada saksa taldri. Siin kasvid keik rohed: murijuured ja muttervärgid, petersillid ja piparmarjad, saksa sirgejad sibulad, saksa oiged ounukesed, koirohe korrekesed, künslaugi künnekesed, unislaugi otsukesed, mädaslaugi ladvukesed, kaelakeesid ja palleroosid, kullerkupud ja jaanililled. Migäs lind on aias? Paralind on aias. See sööb ne keik rohud: see sööb ne murijaanid, murijaanid ja muttervärgid, petersillid ja piparmarjad, saksa sirgejad sibulad, saksa oiged ounukesed, künslaugi künnekesed, mädaslaugi ladvukesed, kaelakeesid ja palleroosid, kullerkupud ja jaanililled. Üks mees oli metsas, see ta'b lindu lasta. Laske lindu ja laske lindu. Siis keik plaksutata käsi ja siis lääb aiast välja. Kuusalu. H II 34, 571/2 (189). 1892. 1081 2. Oli meil üks midrilind meie herra aedas. See tegi pailu paha, jo tal oli mõnda viga. Sõi kõik need pipermarjad, järas kõige paremad, ise läks ta metsa, rikka pere rähka, Kellel aega - aagu taga, kellel vörgud - võtku kinni, kellel noodad - nõudku, kellel püssi - lasku maha! Köstrepoisid, möldrepoisid, sepasellid, kangrupoisid, toapoisid, tuhveljalad, saksa poisid, saabasseared, neil aega - aagu taga, neil võrgud - võtku kinni, neil noodad - nõudku, neil püssi - lasku maha! Üks mees seal metsas, tammeleht tal hambus, see ta'ab lindu lasta. Tule, kütt, ja lase maha! Siin käivad ka poisid ja tüdrukud ringis ja ringi sees on üks tüdruk, kes midrilinnuks hüütakse. Ringiskäijad laulavad, kuni laulu viimase sõnani "tule kütt ja lase maha". Siis tuleb ringi seest üks mees ja hakkab lindu taga aama; kui ta linnu kätte saab, siis hakkab mäng uuesti. Koeru. H II 13, 151/2 (39). 1888. 1082 3. Meil oli, meil oli üks midrilind meie provva, meie provva rohuaedas. Seal tegi tema, seal tegi tema pailu paha: ära sõi tema, ära sõi tema karused marjad, piterselli-, piterselli-, peedijuured, undersensi-, undersensi-, moonivarred. SääIt lendas, säält lendas ta Määküla metsa, säält lippas, säält lippas ta Sikassaare laande. Kel püssid, kel püssid, püidku teda kinni, kel võrgud, kel võrgud, võtku teda kinni! Lind oli ringi keskel. Pärast tõstetakse kääd üles, lind jooseb käte vahelt; püüdja väljaspool. See on vana mängulaul. Paistu. ERA II 24, 594/5 (31). 1930. 482. LINNAMÄNG. 1083 A. Mis om liina, ellerjuun, siiä tettu, ellerjuun? Linust liina siiä tettu: kül'le pantu künnapuista, põrmand pantu põvvakivest, vahesaina vahterista, kül'lesaina künnapuista, lagi liidet latikista, paari pantu partsiluista, katus katet kanamunest. Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, näiu hamet! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, näiu körti! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, näiu vüükest! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, näiu kasgat! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, näiu särki! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, näiu rätti! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, näiu siidi! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, näiu helme! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, näiu sõlge! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, näiu kängä! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, näiu sukka! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, seerekeidis! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu kaupa, näiu kinda! Tulge sisse, noore mihe, ostamaie, mis om kaupa, näiu illus, näiu nägus! Helme. H II 25, 157/9 (21). 1890. 1084 B. Mängu tegija lähavad ringi ja üks lääb ringi sisse vanaemaks, siis lauldakse: Läki, läki liina! Vanaema: Mis sinna liina? Tõised: Vanaemäl ehtid ots'me. Ole terven, tüdärlaits, mul om ehte esiki. Läki, läki liina! Mis sinna liina? Vanaemäl hamet ots'me. Ole terven, tüdärlaits, mul om hame esiki. Läki, läki liina! Mis sinna liina? Vanaemäl üükest ots'me. Ole terven, tüdärlaits, mul om üük esiki. Läki, läki liina! Mis sinna liina? Vanaemäl körti ots'me. Ole terven, tüdärlaits, mul om kört esiki. Läki, läki liina! Mis sinna liina? Vanaemäl põlle ots'me. Ole terven, tüdärlaits, mul om põll esiki. Läki, läki liina! Mis sinna liina? Vanaemäl kengi ots'me. Ole terven, tüdarlaits, mul om kengä esiki. Läki, läki liina! Mis sinna liina? Vanaemäl rätti ots'me. Ole terven, tüdarlaits, mul rätt esiki. Läki, läki liina! Mis sinna liina? Vanaemäl sukke ots'me. Ole terven, tüdärlaits, mul om suka esiki. Läki, läki liina! Mis sinna liina? Vanaemäl nuurt miist ots'me. Nüüd hakkab vanaema ringis õige rõõmsaste tantsma ja laulma: Ole terven, tüdärlaits! Sedä'p mu süä sügeli, sedä'p mu ihu himutsi, sedä kiidiv sukakirja, seda tantsev jalatalla! Karksi. H II 23, 51/2 (2). 1889. 1085 C 1. Sõidä Riiga, Eesperä pruuti, sõidä Riiga, Taasperä tantsu, sõidä Riiga, Maripuri mängu! Mis Riiga, Eesperä pruuti, mis Riiga, Taasperä tantsu, mis Riiga, Maripuri mängu? Neitsi Riian, Eesperä pruuti, neitsi Riian, Taasperä tantsu, neitsi Riian, Maripuri mängu. Neitsi siin, Eesperä pruuti, neitsi siin, Taasperä tantsu, neitsi siin, Maripuri mängu. Sõidä Riiga, Eesperä pruuti, sõidä Riiga, Taasperä tantsu, sõidä Riiga, Maripuri mängu! Hame Riian, Eesperä pruuti, hame Riian, Taasperä tantsu, hame Riian, Maripuri mängu. Hame siin, Eesperä pruuti, hame siin, Taasperä tantsu, hame siin, Maripuri mängu. Sõidä Riiga, Eesperä pruuti, sõidä Riiga, Taasperä tantsu, sõidä Riiga, Maripuri mängu! Mis Riiga, Eesperä pruuti, mis Riiga, Taasperä tantsu, mis Riiga, Maripuri mängu? Kõrt Riian, Eesperä pruuti, kõrt Riian, Taasperä tantsu, kõrt Riian, Maripuri mängu. Kõrt siin, Eesperä pruuti, kõrt siin, Taasperä tantsu, kõrt siin, Maripuri mängu. Sõidä Riiga, Eesperä pruuti, sõidä Riiga, Taasperä tantsu, sõidä Riiga, Maripuri mängu! Mis Riiga, Eesperä pruuti, mis Riiga, Taasperä tantsu, mis Riiga, Maripuri mängu? Kask Riian, Eesperä pruuti, kask Riian, Taasperä tantsu, Kask Riian, Maripuri mängu. Kask siin, Eesperä pruuti, kask siin, Taasperä tantsu, kask siin, Maripuri mängu. Sõidä Riiga, Eesperä pruuti, sõidä Riiga, Taasperä tantsu, sõidä Riiga, Maripuri mängu! Mis Riiga, Eesperä pruuti, mis Riiga, Taasperä tantsu, mis Riiga, Maripuri mängu? Särk Riian, Eesperä pruuti, särk Riian, Taasperä tantsu, särk Riian, Maripuri mängu. Särk siin, Eesperä pruuti, särk siin, Taasperä tantsu, särk siin, Maripuri mängu. Sõidä Riiga, Eesperä pruuti, sõidä Riiga, Taasperä tantsu, sõidä Riiga, Maripuri mängu! Mis Riiga, Eesperä pruuti, mis Riiga, Taasperä tantsu, mis Riiga, Maripuri mängu? Suka Riian, Eesperä pruuti, suka Riian, Taasperä tantsu, suka Riian, Maripuri mängu. Suka siin, Eesperä pruuti, suka siin, Taasperä tantsu, suka siin, Maripuri mängu. Sõidä Riiga, Eesperä pruuti, sõidä Riiga, Taasperä tantsu, sõidä Riiga, Maripuri mängu! Mis Riiga, Eesperä pruuti, mis Riiga, Taasperä tantsu, mis Riiga, Maripuri mängu? Kingä Riian, Eesperä pruuti, kingä Riian, Taasperä tantsu, kingä Riian, Maripuri mängu. Kingä siin, Eesperä pruuti, kingä siin, Taasperä tantsu, kingä siin, Maripuri mängu. Sõidä Riiga, Eesperä pruuti, sõidä Riiga, Taasperä tantsu, sõidä Riiga, Maripuri mängu! Mis Riiga, Eesperä pruuti, mis Riiga, Taasperä tantsu, mis Riiga, Maripuri mängu? Kutsar Riian, Eesperä pruuti, kutsar Riian, Taasperä tantsu, kutsar Riian, Maripuri mängu. Kutsar siin, Eesperä pruuti, kutsar siin, Taasperä tantsu, kutsar siin, Maripuri mängu. Sõidä Riiga, Eesperä pruuti, sõidä Riiga, Taasperä tantsu, sõidä Riiga, Maripuri mängu! Mis Riiga, Eesperä pruuti, mis Riiga, Taasperä tantsu, mis Riiga, Maripuri mängu? Hobu Riian, Eesperä pruuti, hobu Riian, Taasperä tantsu, hobu Riian, Maripuri mängu. Hobu siin, Eesperä pruuti, hobu siin, Taasperä tantsu, hobu siin, Maripuri mängu. Sõidä Riiga, Eesperä pruuti, sõidä Riiga, Taasperä tantsu, sõidä Riiga, Maripuri mängu! Mis Riiga, Eesperä pruuti, mis Riiga, Taasperä tantsu, mis Riiga, Maripuri mängu? Valja Riian, Eesperä pruuti, valja Riian, Taasperä tantsu, valja Riian, Maripuri mängu. Valja siin, Eesperä pruuti, valja siin, Taasperä tantsu, valja siin, Maripuri mängu. Sõidä Riiga, Eesperä pruuti, sõidä Riiga, Taasperä tantsu, sõidä Riiga, Maripuri mängu! Mis Riiga, Eesperä pruuti, mis Riiga, Taasperä tantsu, mis Riiga, Maripuri mängu? Saan Riian, Eesperä pruuti, saan Riian, Taaspera tantsu, saan Riian, Maripuri mängu. Saan siin, Eesperä pruuti, saan siin, Taasperä tantsu, saan siin, Maripuri mängu. Sõidä Riiga, Eesperä pruuti, sõidä Riiga, Taasperä tantsu, sõida Riiga, Maripuri mängu! Mis Riiga, Eesperä pruuti, mis Riiga, Taasperä tantsu, mis Riiga, Maripuri mängu? Piitsk Riian, Eesperä pruuti, piitsk Riian, Taasperä tantsu, piitsk Riian, Maripuri mängu. Piitsk siin, Eesperä pruuti, piitsk siin, Taasperä tantsu, piitsk siin, Maripuri mängu. Helme. H IV 3, 98/104 (69). 1888. 1086 C 2. Koes lätt, Esperä lusti, koes lätt, Tasperä tantsu, koes lätt, Mariperä mängu? Riiga lätt, Esperä lusti, Riiga lätt, Tasperä tantsu, Riiga lätt, Mariperä mängu. Mis Riiga, Esperä lusti, mis Riiga, Tasperä tantsu, mis Riiga, Mariperä mängu? Härrä perrä, Esperä lusti, härrä perrä, Tasperä tantsu, härrä perrä, Mariperä mängu. Konnes härrä, Esperä lusti, konnes härrä, Tasperä tantsu, konnes härrä, Mariperä mängu? Kammerin, Esperä lusti, kammerin, Tasperä tantsu, kammerin, Mariperä mängu. Mis tegi, Esperä lusti, mis tegi, Tasperä tantsu, mis tegi, Mariperä mängu? Kirjutes, Esperä lusti, kirjutes, Tasperä tantsu, kirjutes, Mariperä mängu. Mis kirjutes, Esperä lusti, mis kirjutes, Tasperä tantsu, mis kirjutes, Mariperä mängu? Kirja kirjutes, Esperä lusti, kirja kirjutes, Tasperä tantsu, kirja kirjutes, Mariperä mängu. Mis kiri, Esperä lusti, mis kiri, Tasperä tantsu, mis kiri, Mariperä mängu? Pruudi kiri, Esperä lusti, pruudi kiri, Tasperä tantsu, pruudi kiri, Mariperä mängu. Näitä väl'lä, Esperä lusti, näitä väl'lä, Tasperä tantsu, näitä väl'lä, Mariperä mängu! Ei näitä, Esperä lusti, ei näitä, Tasperä tantsu, ei näitä, Mariperä mängu! Mille nii, Esperä lusti, mille nii, Tasperä tantsu, mille nii, Mariperä mängu? Et ei tandsi, Esperä lusti, et ei tandsi, Tasperä tantsu, et ei tandsi, Mariperä mängu. Küll tants, Esperä lusti, küll tants, Tasperä tantsu, küll tants, Mariperä mängu. Karula. H II 24, 260 (18). 1887-89. 1087 C 3. Koes läits minu ilu, koes läits minu õnne, koes läits minu armas armukene? Liina läits minu ilu, liina läits minu õnne, liina läits minu armas armukene. Midä sinnä, minu ilu, midä sinnä, minu õnne, midä sinnä, minu armas arrmukene? Rätti tooma, minu ilu, rätti tooma, minu õnne, rätti tooma, minu armas armukene. Rätt kotun, minu ilu, rätt kotun, minu õnne, rätt kotun, minu armas armukene. Koes läits minu ilu, koes läits minu õnne, koes läits minu armas armukene? Liina läits minu ilu, liina läits minu õnne, liina läits minu armas armukene. Midä sinnä, minu ilu, midä sinnä, minu õnne, midä sinnä, minu armas armukene? Põlle tooma, minu ilu, Põlle tooma, minu õnne, põlle tooma, minu armas armukene. Põll kotun, minu ilu, põll kotun, minu õnne, põll kotun, minu armas armukene. Koes läits minu ilu, koes läits minu õnne, koes läits minu armas armukene? Liina läits minu ilu, liina läits minu onne, liina läits minu armas armukene. Midä sinnä, minu ilu, midä sinnä, minu õnne, midä sinnä, minu armas armukene? Kängi tooma, minu ilu, kängi tooma, minu õnne, kängi tooma, minu armas armukene. Kängä kotun, minu ilu, kängä kotun, minu õnne, kängä kotun, minu armas armukene. Koes läits minu ilu, koes läits minu õnne, koes läits minu armas armukene? Liina läits minu ilu, liina läits minu õnne, liina läits minu armas armukene. Midä sinnä, minu ilu, midä sinnä, minu õnne, midä sinnä, minu armas armukene? Sõrmust tooma, minu ilu, sõrmust tooma, minu önne, sõrmust tooma, minu armas armukene. Sõrmus kotun, minu ilu, sõrmus kotun, minu önne, sõrmus kotun, minu armas armukene. Tule kodu, minu ilu, tule kodu, minu õnne, tule kodu, minu armas armukene! Too arm kodu, minu ilu, too arm kodu, minu õnne, too arm kodu, minu armas armukene! Too saia tulle'enna, mesisaia minne'enna! Ega ma siski saiast hooli ega liina leevastegi - kui sa esi kodu tulet. Too armu tulle'enna, mesiarmu minne'enna! Otepää. H II 44, 640 (127). 1893.