F. JAANIPÄEV 384. JAANI OODATAKSE KARJA AITAMA. 879 Mistes Jaani otetes, Jaani kahja kannetes? Et o me härjä hädätse, piimalehma pindeliku, vasigu vana tõbena. Jaanikõine, poisike, päästä ne härjä hädästä, piimalehma pinte'esta! Karuse. E 45659 (31). 1905. 385. JAANI OOTAMINE. 880 Jaanikuta oodeti! Refr.: jaaniku! Esä oot, veli valati, esä oot õllelani, veli vaht viilulani, sõsare kanamunale, emä piimä-päälitsena. Kes tulli jaanitulele, sii toogu puida tulle'enna! Ärge tooge toomepuida ega saage saarepuida, pimedaida pihlapuida! Helme. H IV 3, 88 (62). 1888. 386. KUTSE JAANITULELE. 881 Tulge jaaniste tulele, Refr.: jaanike! peeterille, paiste'elle! Jaaniste tuli tuline, peeteri paiste palava. Peetri. EÜS VIII 559/60 (62). 1911. 387. TULGE TULD HOIDMA. 882 1. Tulge jaanisku tulele, Refr.: jaaniku! tulge tulda hoidemaie! Tuli tükib hoone'eie, säde kipub katuselle, tuletükk toasse, hele helk heintesse. Tartu-Maarja. H II 29, 509. 1890. 883 2. Jaanikene, poisikene, Refr.: jaaniko, jaaniko! tule tulda hoidemaie, tule kirge kaitsemaie! Tuli tahap minna tubaje, kirge kargab katuselle. Tulge jaanitulele! Kes ei too puida tulessa - see saap seliti tulle pantud. Kirbud söögu selle kül'le, lutikad luud närigu! Rannu. EÜS VII 2683 (8). 1910. 884 3. Juanitulda tehtanekse, kodaraida kopitakse, vana märssa mängitakse, tõrvatõrssa tõmmatakse. Tulge ruttu, noored mehed, tulge nüüd tulda hoidemaie, kibemeida keelamaie, sädemeida seademaie! Et ei läe tuli külasse, kibe ei karga katuksesse. Tuli teeb külassa kurja, kibe teeb kahju katuksele. Juanil kiigel kolmi asju: õlleankur alla kiige, viinapudel peale laua, tuli põleb ridva otsas, õnn tal õhkub taeva'asta. Oh sa Juani, orkijalga, orkijalga, korkisilma - täna oled, Juani, meie muala, homme, Juani, Saksamuala. Ambla. H II 14, 312/3 (11). 1889. 388. KES EI TULE JAANITULELE. 885 A. Külatütrukud, oeksed, külapoisid, puoled vennad, kes ei tule jaanistu tulele - sie aga koju kolletagu, aia ääre halletagu, seina ääre sienetagu; kask aga kasku kaela piale, ounapuu olade piale, niinepuu nisade piale, remmelpaju reite piale! Jõelähtme. EÜS X 2014 (250). 1913. 886 B. Tulge jaaniku tulele, Refr.: jaaniku, jaaniku! tooge puida ühessagi! Kes ei tule jaanikule - saagu mardini magama, ristipäini ringutama, jõulus pöörgu teise külje, teises jõulus teise külje! Kolga-Jaani. ERA II 21, 188 (30). 1929. 887 C. . . . . . . . . . . . . Kis ei lähe jaanitulel, selle odrad ohatanud, kaerad kasteheinalised! Järva-Jaani. EÜS VII 852 (10). 1910. 389. VARA TULNUD JAAN. 888 1. Kust see Jaan on siia tulnud? Refr.: jaanike! Juba rukkipea nähikse, odraoras haljendelle, kaeraoras katab maada, nisu tupesta tuleksi, hernes lesti lepitele. Oleks old heinad enne tehtud, rukis salveje sagatud, odrad pandud parmastesse, kaerad hakijalgudessa. Jõhvi. H II 1, 654/5 (847). 1888. 889 2. Oot-oot, Jaani, noo-no, Jaani, Refr.: jaanike! tule, Jaani, jõua, Jaani! Mis sa, Jaani, vara tulid, eks last enne heina tehja, siga suuri söötemata, lammas lauku lahtimata, saiad alles sõtkumata, tõrred alles turdumata. Tule, Jaani, jõua, Jaani - siga suuri söödetetud, lammas lauku lahetatud, saiad sitked sõtkutud, tõrred juba turrutatud, tõrrevitsad vinnitatud, odrad otseti vedeje, kaerad kaksiti järele, üle vaksa vahtu peale. Peetri. EÜS VIII 782 (394). 1911. 390. EKS TULNUD SÜGISEL. 890 1. Vaadake nüüd Jaani pääle - Refr.: jaaniku! Jaani silma terava, teist korda rüa terätse. Vaadake nüüd Jaani pääle - Jaani pää kahara, tõist korda kaara kahara. Vaadake nüüd Jaani pääle - Jaani jala jämeda, tõist korda kesva jämeda. Mis sa tulid kevade, tullu sa no sügise, ma oleks tennu jaaniõlle, ma oleks tennu kadrikahja! Tooks nüüd jumal uue ilma, uue ilma, valmi vil'la, valmis vastatse humala! Tarvastu. H II 25, 322/3 (40). 1889. 891 2. Hil'la nüid tullid, tulla saied, Refr.: jaanike! ossa tullu tuumapäeväl, tantsin või taliste pühin, ossa jõuden joulu a'al - toonu rüpen sa rügije, kanden kaalan kaarussida, ligi ihu linaseemet. Paistu. H II 42, 735 (2). 1892. 892 391. KUHU JAAN JÄÄNUD. Tulge jaanitule ääre, Refr.: jaani, jaani! lähme Jaani otsimaie! Kus on jäänud Jaanikene? Jaani jäänud järve taha. Lähme Jaani otsimaie, toome Jaani ära säält! Teeme kõrkmest parvekese, hanesulest aerukese! Häädemeeste. ERA II 21, 379 (9). 1929-30. 392. MULLUNE JA TÄNAVUNE JAANIPÄEV. 893 1. Jaanike, poisike, kui sa mullu meilta läksid, jätsid kõrred kündemata, maaääred äestamata, kiviääred kiskumata. Kui sa tämmu meile tuled, leiad õlle odrast olema, nisud lebataignast. Suure-Jaani. EÜS IV 1729 (235). 1907. 894 2. Ammu Jaani meilta läinud, täna on ta tänne tulnud. Kui sa meilta läksid siita, siis jäid kaerad kasvamaie, nisud tupesta tulema, läätsid sääri säädimaie, hernes iva haudumaie. Nüid on kaerad kasvanenud, läätsid sääri seadelenud, uued põllul põimitsevad, nüid on rõõmus meie meeli. . . . . . . . . . . . . Pilistvere. H III 11, 138/40 (1). 1890. 393. JAAN JAANITULEL. 895 Kes läits jaanitulele? Refr.: jaaniku! Jaan läits jaanitulele näidusida näppamaie, kudruskaelu kiskumaie. Jaanikene, poisikene, istu maha mätta peale, kuremarja künka peale, palukmarja põhja peale, lase liitu lilli peale, hellerheina hõlma peale, sinililli silma peale, kullerkupu käte peale, rüalilli rinna peale! Jaan es istu mätta peale, lase ei liitu lilli peale. Jaan läits tulda tegemaie, puida tulde pildumaie, leeki laia laskemaie. Paistu. E 11559/60 (6). 1894. 394. JAANI HOBUNE. 896 1. Tulge jaaniku tulele, Refr.: jaaniku, jaaniku! tulge tulda hoidemaie! Jaanikene, poisikene, mihuke Jaani hobene? Linalakka lauku otsa. Ehi sa oma hobene, pia pane vaskival'lastesse, silmäd siiditut'tudesse, kulmud kuldakudrustesse, lakk pane laiasse rahasse, saba saksa taalderisse, jalad jaanililledesse, kabjad kasteheinadesse! Siis mine maale sõitemaie, isi piäle kui sii päeva, kübär piäs kirikukirja, vüü tal vüüle riiaristi. Kolga-Jaani. ERA II 21, 188/9 (31). 1929. 897 2. Tulge jaaniku tulele! Refr.: jaanike, jaanike! Kes tuleb jaaniku tulele? Jaan tuleb jaaniku tulele. Tulge kirge kaitsemaie, kirge kargab katusesse. Jaan tuleb jaaniku tulele, toob tema puid tullessagi, kannab hagu kainelasse. Jaanikene, poisikene, mihuke Jaani hobune? Sõrasilma, laukuotsa, kulmud kuldakul'lusesse, lakk tal laiasse ra'asse, silmad siiditut'tudesse, kül'led kullakopikille, saba saksa taaderisse. Jaanikene, poisikene, tule nüüd jaaniku tulele! Jaan asub saani tegema: iga päevas pistab pinnu, iga lõunas lööb ta laastu, iga kuus teeb kodara. Kust saad aisad õunapuised? Küla vainul õunapuida, sealt saad aisad õunapuised. Kust saad rangid vahterased? Küla vainul vahterida, sealt saad rangid vahterised. Paneb siis ette hiiruhalli, lääb siis saanil sõitemaie. Kust saab saanil sõitejada? Küla vainul saunakene, neli neidist seal seessa. Üks seal koob, teine loob, kolmas säeb säärepaelu, neljas nutab noorte meesta. Küll on seal juures küsijaid: "Mis sa nutad, neitsikene?" "Mina nutan noorta meesta." "Tule mu saanil sõitemaie." Neiu kargab kaelassagi: "Jaanikene, poisikene, tulen küll saanil sõitemaie!" Jaan lääb jaaniku tulele siidineidu sülesse, kallis neidu kandelasse. Jaanikene, poisikene tuleb jaaniku tulele, toob ta siia siidineiu, isi ta ilusekene küll ta siidisse seotud. Kolga-Jaani. EÜS III 615/7 (81). 1906. 395. ÄRA TULE HALLIGA! 898 Lähme jaaniste tulele, Refr.: jaanike, jaaniste! jaanitulda hoidemaie, kirjeda koristamaie! Tuli uidab hoonetesse, kirje kipub katustesse. Vara tulnud Jaani meile, vara tulnud, ara jõudnud, ei last enne heina teha, rukkid salve sagada, kehikusse keeritada. Ä'ä tule, Jaani, hallillagi, hall toob palju haigusida. Ä'ä tule, Jaani, kimmeliga, kimmel toob vilja kihuka. Tule, Jaani, paadillagi, paat toob vilja parema. Tule, Jaani, tuhkuriga, tuhkur toob vilja tugeva. Koeru. H II 13, 411 (1). 1889. 396. JAAN TULI LAPSI VAATAMA. 899 Tere-tere, Jaanikõne! Refr.: liiga, liiga! Jaan tul'l oma latsi kaema. Jaanil omma' kolme latse: üte omma' pikä, peenükese, tõse jämme, lühükese, kolmade omma rommikõse. Hargla. ERA II 115, 148/9 (45). 1935. 397. JAAN TÕI PIKA PIIMAPÜTI. 900 1. Jaan iks tulli kauelt maalt Refr.: liigu, liigu! omi latsi kaema, mes nä söövä', mes nä joova'. Saia söövä', õlut joova'. Jaan tõie pikä piimäpütü, tõie korge koorekärni, sõira tõie sõgla-suuru, kesvä tõie kindan, kaara tõie karmanin. Hargla. ERA II 2, 79 (15). 1928. 901 2. Jaan tõie pikä piimapütü, Refr.: liiga, liiga! tõie korge koorepütü, ta tõie suure tsõiratsõõri, vadsa tõi ta vaka-suuru, kandis rüa rüpü seen, kaara kandis kaputan, kesvä tõi ta kindan. Hargla. ERA II 2, 91 (1). 1928. 902 3. Läämi välla Jaani kaima, Refr.: liiga, liiga! kas om Jaanil kahar pää? Sis omma kesvä keerulidse, kaara katsõkandilidse. Jaan tul'l pikä põldu müüdä, kõnde kullast kondu müüdä, ligi tõie liia õnnõ, kaasa tõie karjaõnnõ. Jaan tõi pikä piimäpütü, madaligu võiu punna, rüä tõie rüpüga, kaara tõie kaindlõn. Hargla. ERA II 115, 149/50 (46). 1935. 398. JAAN, TOO HEINU! 903 Jaan läts üles mäe pääle, Refr.: liiga, liiga! hainasäl'lätäüs säl'län. Tule maha, Jaanikene, tuu minu lehmile! Jaanil lehmi säitse laudan, Jaanil hiiru varsakene. Hargla. ERA II 23, 262 (2). 1930. 399. JAANIPÄEV MÖÖDAS. 904 Möödap läksid nelipühid, jala jooksis jaanipäeva, nüüd tuleb ette heinaaega, ruttab rukkileiku aega, siis saab keerelda kehada, hoobelda oma ramuda ja saab uhkuda uhkutasa. Kuusalu. H II 34, 664 (338). 1892.