D. KÜLM, TALV, LUMI 172. KÜLM ÖÖ. 1. Hakkame, käud, kumama, merehelmed, heilimaie, saksapähkelid, sadama selle külmala öölla, karedalla kaste'ella. Külm võtt' õied õunapuusta, peened marjad pihlakasta, valged marjad vahterasta, saksa pähkelid salusta, jõhvikad jõe vilusta! Juuru. H II 15, 537 (22). 1889. 2. Hakkame, käod, kumama, saksa aga pähkelad, särama selle külmalla öölla, karedalla kaste'ella. Külm võtab aga õied õunapuista, peened aga marjad pihlakaista, toored aga marjad toomingaista, valged aga marjad vahteraista, jõhvikad jõe vilusta, sinikad sinisalusta, pohlad aga poole versta pealta, jätavad kured koogamaie, kure'ga lapsed laulamaie. Harju-Jaani. EÜS X 1903 (82). 1913. 173. VILI VÕETUD. A. Miks on norkus noored mehed, halemieli hallid kuued? Sest on norkus noored mehed, halemieli hallid kuued, et on kütis külma võetu, väli välgu kirjutetu, ale hallade aetu. Jõhvi. H II 1, 365 (519). 1888. B. Nüüd on norkus meie mehed, norkus meie meeste mütsid, kurvad kõrgepea kübarad, et on vesi vilja võtnud, kastehein on kaera katnud, rahe rukkije rabanud, välk on väljad kirjutanud Harju-Jaani. H II 15, 642 (46). 1890. C 1. Miks on norkus noored mehed, vaikus meie valla poisid, kurvad kõrge'ed kübarad? Sestep, sestep, vellekene, sest on norkus noored mehed, vaikus meie valla poisid, kurvad kõrge'ed kübarad, et oli kütis külma võetud, ale oli hallade aetud, väli välgul kirjutatud! Sest jäi hobu ostemata, naene noor jäi võttemata: linna jäivad neiu lindid, poodi jäivad neiu poortid, saksa kappi jäid kalevid, sõlg jäi sõbra laua peale, keed jäid kivikelderisse, nuga poenurga peale, ummiskingad ukse peale. Järva-Jaani. EÜS VI 1618 (45). 1909. C 2. Sest olid nukrad nuored mihed, ja olid mures mukid poisid, et teid orguje orakse ja teid kaurad kalda'asse: tuli hobu, sõi orakse, tuli karu, raiskas kaura. Siis jäi naine votemada, kiedikaul jäi kuulamada; linnä jäiväd neiu lindid, alevisse neiu asjad, kaubingisse neiu kaubad, puodi jäivad neiu polled, paater jäi pae vahele, solg jäi sebrä laua pääle. Lukku pandi linnä uksed, haaki nie alevi uksed, pulgile pue veräväd. Linnäpoiss, minu linnukane, alevis minu armukane, puepoiss minu puolivendä! Tie mul lugust linnä uksed, haagist nie alevi uksed, pulgist tie pue veräväd! Siis saab linnäst neiu linti ja saab puest neiu polli, alevist saab neiu asju, kaubingist saab neiu kaupa. Kuusalu. E 12097 (12). 1894. 174. VARAJANE KÜLM. 1. Küsümede külma tullu, ajamede halla saanu, luatu lumi sadanu, tali tullu tahtamede. Nüüd jole aega hallal tulla, luba ei lumel sadade, alleb lehte lepikunna, hulke lehte lepikunna, salge lehte sarapunna, pallu lehti paatsepuna. Kui lää lehte lepikusta, hulke lehte uibu'esta, salge lehte sarapuista, sis o aega hallal tulla, luba sis lumel sadade. Karksi. E 45649 (6). 1890. 2. Jo hakkab lumi lubama, jo hakkab vilu vedama, hakkab halle hangutama, kaste külma kargutama. Ei ole aega hallel tulla, ei luba lumel sadada. Meil on leikus leikamata, vili kokku korjamata. Las saab leikus leigatud, vili kokku korjatud, vihud väljalta veetud, hakid ahju paiste'elle - siis on aega hallel käia ja luba lumel sadada, kastel külmal kargutada. Haljala. H II 9, 308 (23). 1890. 175. KÜLMA SUVINE SAAK. Vilukene, vennikene, hallakene, ainekene, kaste, külma kannikene, mine mõisa väila peale, astu auna otsa peale, karga kaeranabra peale, vaheliku varju peale, kuheliku kukelille! Seal on sinu suvine saaki, seal sinu varane vaeva, heinaaegine hanine, kaeraleikune kanane. Vara tõustud, vaeva nähtud, hilja heidetud magama! . . . . . . . . . . . . . Väike-Maarja. H II 11, 365/6 (141). 1889. 176. KÜLM KÄIB LÄBI KEHA. Vilud ilmad, vinged tuuled, pahad ilmad pakasemad - nied käivad läbi südame, läbi mu ihu ilusa, läbi mu pale punase,läbi ruugete juuste, läbi sirge sõrmekeste. Ambla. H II 14, 48 (66). 1888. 177. TEAKS TEISED, KUI KÜLM. 1. Külm oli kätel, külm o jalgel, külm oli kümne küünele, vilu mu viie varbale. Teaks siis minu eideke, teaks siis minu taadike, teaks siis minu teinepooli, arvaks minu armuke kui o külmä minule - ta tooks tule järele, kannaks kan'did kainelus, laseksid ruunad ruttu joosta, täkud täieste karata, vanad märad mängitleda. Siis saaks sooja, kätesooja ja saaks sooja, jalgesooja, sooja kümne küünele, sooja viie varbale. Lihula. H II 2, 387 (508). 1889. 2. Külm o käel, külm jalale, käe külmet, jala külmete, käe külmet kinte'enna, jala meil sukal soendi, varba viisul meil valudi. Sügüsene, kevajene, sügüsene lumerända, kevade kipe vihma, see lää läbi süäme, läbi konse kolme kõrra, läbi varvaste vahede. Pias mo esa täädme, pias mo emä täädme, või mo viisi vellekesta, kuus mo kullasta sõsarta, mis külma o nüüd minule, nema tooss tule järele, kannas puida kandelenna. Tää ei esa, tää ei ema, tää ei viisi hella velle, kuus ei kullasta sõsarda, mis külma o nüüd minule, too ei tulda järele, kanna ei puida kandelena. Karksi. E 45649 (5). 1890. 178. KÜLMA SAJATAMINE. 1. Vilu ilma, vilu külma, vilu külmetab minuda, minu külmetab käsida, valutelleb varbaida. Sõrmeotsad sõitelevad, pihupesad pekselevad: "Oot, oot, külma, noo, noo, külma! Las tuleb ligi leiva aega, jõuab kätte jõulukene - siis sina hulgud uulitsala, sõtkud sauna sõnnikula, karjud kamberi lävela, otsid soojada tubada, köötuda hooneida, palavaida parrepuida. Mina soojasa tuasa, köötuisa hooneisa, palavaisa parreisa." Kadrina. H III 2, 623 (6). 1888. 2. Külma külmetab minussa, mina külmetan käsida, valutellen varba'aida. Oot, oot, külma, noo, noo, külma, las minu tuba tehtaneksi, kodu aga uusi kopitakse, maja uusi maalitakse, siis mina istun saanassagi, sina ulud ukse taga, karjud kambri vahela. Järva-Madise. EÜS VII 1606 (124). 1910. 179. TALV TULEB. Jo saavad sügiseilmad, talve tuisused tulevad, lumepilved piireldavad. Pime öö ja tuisand tee matab meie rammad reed. Viru-Jaagupi. EÜS II 675 (171). 1905. 180. ET SAAKS SAAN SÕITMA. 1. Saja, saja, uuta lunda, raputa, vana raheta, et saab saani sõitemaie, reetallad tantsimaie, kodarad kolisemaie, paenarida paukumaie, juhivitsad vingumaie, raam ragisemaie! Juuru. H II 16, 388/9 (10). 1888. 2. Saja, saja, uuta lunda, lase lausa lumelontsi, silluta teed siledaks, kõrista konarad krõbedaks; tule, tule, tuulekene, põhjanaela poisikene, pane sillad soode peale, jõe peale lumelouad, et saaks saani sõitemaie, reetallad tantsimaie, kelgud mäele keksimaie, lapsed liugu laskemaie. Kose. H II 16, 31 (23). 1887. 181. REGI KIIDAB UUTA LUNDA. Taletile, taletile, taskin-puskin, niskin, naskin, niine-naskin. Regi mul kiitis uuta lunda, hobune kulund regeda, jänes noorta huavametsa, rebane pajurägada. Härrad jäid ärisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. Mina vaene veanakaela pistan pöidla kinda kaela. Järva-Jaani. H I 1, 221 (74). 1889. 182. ILMA TUNDMINE. Kui pole külma küündelalle, siis on valju vastelalle. Kui pole valju vastelalle, siis ta maksab maarialle. Kui ep maksa maariale, siis ta jörgitab jürile. Jõelähtme. H III 3, 47 (4). 1888. 183. VIDEVIK VIHMA TAKKA. Videvik oli vihma takka, soe tuul oli tuisu takka, pala päe oli parmu takka. Harju-Jaani. H I 7, 96 (2). 1895.