KOSJATEEMAD

A. KOSJAFANTAASIAD JA -OOTUSED

2108. PRUUDIOTSIJA.

1.
4396

Sõidin teeda tipilista,
tipilista, täpilista,
rohelista, roosilista,
maada marjavarsilista.
Tuli aga vasta vaskineidu,
vaskipärga tal peassa,
vaskipitsi pärja peal.
Ei mina tahtnud ega mina võtnud
ega minu meel ei mõtelnud.
Sõidin teeda tipilista,
tipilista, täpilista,
rohelista, roosilista,
maada marjavarsilista.
Tuli aga vasta hõbeneidu,
hõbepärga tal peassa,
hõbepitsi tal pärja peal.
Ei mina tahtnud ega mina võtnud
ega minu meel ei mõtelenud.
Sõidan teeda tipilista,
tipilista, täpilista,
rohelista, roosilista,
maada marjavarsilista.
Tuli aga vasta kuldaneidu,
kuldapärga tal peassa,
kuldapitsi pärja peal.
Seda mina tahtsin, seda mina võtsin,
seda minu meel ka mõteles.

Kadrina. H II 38, 341/2 (10). 1892.


2.
4397

Lähme, hellad, käime, kullad,
lähme, hellad, vastu ööda,
käime, kullad, vastu kuuda!
Meil tuleb vastu hõbeneidu,
hõbe tal peas, hõbe tal kaelas,
hõbetutt tal turja peal,
hõbekupp tal kulmu peal,
hõberist tal rinde ees.
Lähme, hellad, käime, kullad,
lähme, hellad, vastu ööda,
lähme, kullad, vastu kuuda,
roosilista rada mööda,
tipulista teeda mööda.
Tuleb meil vastu kuldaneidu,
kuld tal peas, kuld tal kaelas,
kullatutt tal turja peala,
kullakupp tal kulmu peala,
kullarist tal rinde ette.

Tõstamaa. H II 19, 233/4 (72). 1889.


3.
4398

Lähme, lähme, käime, käime,
käime teeda tipulista,
maada maksakarvalista!
Vastu tulid Valga saksad,
iga pääv Pärnu saksad,
kaudu käisid kalevi saksad,
mööda käisid muud saksad,
iga reede Riia preilid,
iga laupääv Laupa saksad!
Vastu tulid hauarai'jad,
mina'p aga neilte küsitelle:
"Kelle hauda te raiute?"
"Eks selle noore neiu hauda,
mis oli eile eha aegu,
mis oli täna tähe aegu!"
"Kelle risti teie kannate?"
"Eks selle noore neiu risti!"

Vändra. EKS 81, 721/2 (6). 1877.


2109. KOTKAS KAARE ALT.

1.
4399

Alla, alla, heinamaale.
Refr.: kaske.
Mis oli alla heinamaale?
Kaar oli alla heinamaale.
Mis oli kaare ääre alla?
Kotkas kaare ääre alla.
Mis oli kotka tiiva alla?
Laast oli kotka tiiva alla!
Mis sest laastust raiutasse?
Kammer laastust raiutasse.
Mis see kambri sisse panna?
Neli noorta neiukesta.
Mis need neli neidu teevad?
Üksi kujub kuldaööda,
teine reob niidisukka,
kolmas õmbleb hõbepõlle,
neljas nurub noorta meesta.

Audru. EÜS VIII 101 (1). 1911.


2.
4400

Lähme loojale loole,
Marinulle heinamaale,
looja loogu' vottamaie.
Niidin kaare, niidin kaks,
mis ma leidsin kaare alt?
Juri leidsin kaare alt.
Mis seal Juri kaendelas?
Kirves Juri kaendelas.
Mis sääl kirve lava pääl?
Laast sääl kirve lava pääl.
Mis sest laastust raiutakse?
Juri aita raiutakse.
Mis sääl Juri aida sees?
Kolm on noort neitsikest:
üks sääl ku'ub kuldavööda,
toine niub niitipaula,
kolmas nuttab noorda meesta.
Ärä sina nutta, neitsikene,
jo näikse, jo tulekse:
pää paistab päälda metsa,
jalad alla harva metsa,
keha metsa keskelta.
Kolm on kuube selja'assa:
üks on kuube kuldakuube,
toine kuub hobeda kuub,
kolmas kuub kena kalev.

Viru-Nigula. H III 1, 777/8 (6).1889.


2110. LUUST SÕRMUS.

1.
4401

Mõistke ärä, mehed noored,
tiätke ärä, naised targad,
arvake, perevanemad,
mis siäl meie õue alla?
Meri meie õue alla.
Mis siäl mere keske'elle?
Tamm siäl mere keske'elle.
Mis siäl tamme oksa piäle?
Sõel siäl tamme oksa piäl.
Mis siäl sõela põhja piäl?
Sõrmus sõela põhja piäle.
Kust see sõrmus vällä tulnud?
Sõjameeste sõrmeluista,
kalameeste kaelaluista,
oma venna otsaluista,
poisikese põlveluista,
vanameeste varvaluista.

Kolga-Jaani. H I 2, 436 (8). 1889.


2.
4402

Mis sääl meie mõisa alla?
Meri meie mõisa alla!
Mis sääl mere keske'elle?
Saar sääl mere keske'elle!
Mis sääl saare keske'elle?
Tamm sääl saare keske'elle!
Mis sääl tamme oksa pääle?
Tare tamme oksa pääle!
Mis sääl tare sehena?
Sängu o tare sehena!
Mis sääl sängu veere pääle?
Näiu sängu veere pääle!
Mis sääl näiu põlve pääle?
Sõgel näiu põlve pääle!
Mis sääl sõgla põhja pääle?
Sõlg o sõgla põhja pääle!.
Mis sääl sõle telje pääle?
Sõrmus sõle telje pääle!
Kust see sõrmus senna saanu?
Sõameeste sõrmeluista,
külameeste küljeluista,
oma meeste otsaluista!

Halliste. H, Kase 21a (54). 1868.


3.
4403

Mis oli meie küla keskel?
Kiik oli meie küla keskel.
Mis veel meie küla keskel?
Mets oli meie küla keskel.
Mis oli metsa keske'ella?
Meri metsa keske'ella.
Mis sääl mere keske'ella?
Järv oli mere keske'ella.
Mis seal järve keske'ella?
Kaev on järve keske'ella.
Mis seal kaevu keske'ella?
Sammas kaevu keske'ella.
Mis sääl samba otsassagi?
Sõel on samba otsassagi.
Mis seal sõela põhja peale?
Sõrmus sõela põhja peale.

Kadrina. EÜS X 2583/4 (54). 1913.


2111. SÜGISEL SAAB MEHELE.
4404

Juba lehib lehte puussa,
lehte puussa, rohtu maassa,
haljendab arulla heina,
nõtkeb nõmmela pedaka,
kiigub soossa kaskijalga,
hirnub hiiessa hobune,
kaljub täkku kalda'assa,
naerab neidune külassa.
Las tuleb suvi, saab sügise,
enne jõulu jõuab aega,
pärast jaani pääva kaksi:
vikast veeb arulta heina,
nuga nõmmelda pedaka,
kirves soosta kaskijalga,
hunt sööb hiiesta hobuse,
karu täku kalda'asta,
poiss veeb neiduse külasta.

Haljala. H II 9, 781 (54). 1890.


2112. UNENÄGU.

1.
4405

Neidu heitis õhtaje magama,
nägi und magadessagi;
tõusis hommoko ülesse,
võttis unda jutustada:
"Noored naesed, naesekesed,
vanad naesed, memmekesed,
mõistke mu unenäguda!
Kuuske kasvis kojatiile,
kaske kasvis kajotiile,
saare kasvis saanatiile,
leppä liilõuka'ille."
Meie'p mõsta, miks ei mõsta:
"Sulle tulevad kosilased -
kuusest saab sul kosilane,
saarest saab sajavanada,
lepäst sirgest sõedupoissi,
kasest valge kaasanaene!"
Heitis õhtuje magama,
nägi unda teista korda,
tõusis hommoko ülesse,
võttis unda jutustada:
"Noored naesed, naesekesed,
vanad naesed, memmekesed,
mõistke mu unenäguda!
Unes kuuda luudanesse,
rahvas kaldusid kaema,
vaherpuu vaatamaie."
Meie'p mõsta, miks ei mõsta:
"Sulle poega annetasse,
rahvas kalduvad kaema,
vaderid vaatamaie."

Kolga-Jaani. H III 7, 907/8 (6). 1890.


2.
4406

Hellakene, vennakene,
mõista mo uni ülesse!
Mis nägin mina unessa:
viigipuu meie maala,
kollapuu koja eessa,
sallapuu oli saunateela,
arukask oli kamberissa,
lepp oli laia laudateela.
Ma mõistan une ülesse:
viigipuul ju joodaks viinad,
kollapuul jo käivad kosjad,
sallapuul jo söödaks saiad,
arukask on armukene,
lepp on lapse lepitaja.

Ambla. E 10628 (1). 1894.


2113. KES MIDA TAHAB.

1.
4407

Mees tahab naesta meelelista,
poiss tahab piiga peenikesta,
tedre tihti kuusikuida,
jänes harva haavikuida,
part tahab paljasta jõgeda,
hani haljasta mägeda,
rebane raaga pajuda,
hunt tahab hullu kuusikuida.

Jõelähtme. H I 4, 73 (30). 1878.


2.
4408

Igaüks hüvada tah'me:
hobune kulund regeda,
part paillasta jõgeda,
jänes harva haavikuda,
susi suurta nõmmikuda,
karu kõrki kõrvemetsa,
rebane pajurägada,
hunt tahab uusi lepikuida,
mees tahab naista meelelista,
kaasa kaela-armulista.

Harju-Jaani. H II 15, 460 (55). 1889.


2114. KELLEST NEIST PAAR SAAB.
4409

Vares tegi: vaaks-vaaks,
saba tegi: saaks, saaks!
Kellest neist paar saaks?
Liivaku Liisu ja Mõruska Mart,
nendest kahest paar saaks.
Kus läksid magama?
Liivaku õue uude aita.
Ait oli tehtud hanemunast,
katus peale kanamunast,
seinad siidisambelast,
põrand tehtud põlleriidest,
lagi laia rätikirja.

Harju-Jaani. H II 15, 433 (17). 1889.


2115. KELLE JAGU KENA NÄGU.
4410

Kiigu, kiigu, kiigekene!
Kellel kena näoke?
Karu Liisul kena nägu.
Kiigu, kiik, ja kelle jagu?
Ta on Küti Juri jagu.
Kus nad kaheksi magama läksid?
Küti uie aeda peale.
Mis neil all ja mis neil peal?
Tekk neil all ja tekk neil peal,
tedrekiri teki peal,
pardikiri padja peal.

Audru. EStK 5, 45 (1). 1921.


2116. KOLM RÄTTI.

1.
4411

Läksin metsa kõndima,
näie kaara kasvavetta,
suivilja suitsevetta,
linapää ülenivetta.
Läksi sisse kitkumaie,
kitkumaie, katkumaie:
kaksi peo, kaksi pooli,
kaksi poole kolmandamad.
Viisi kodu ema kätte:
"Emakene, ennekene,
mesilindu memmekene,
tee mul kolmi suurätti:
üks tee pikka piluline,
tõine laia laasiline
kolmas rükki-rohiline!"
Mul tulli kolmi ostajatta:
Riiast tuli ridalipoega,
Soomest suure härra poega,
Kuramaalt kuningapoega.
Üks taht pikka pilulista,
tõine laia laasilista,
kolmas rükki-rohilista.

Saarde. H II 22, 994/5 (2). 1889.


2.
4412

Lätsi mõtsa hommukulla.
Mis ma löüsi mõtsastegi?
Löüsi kaara kasvaveta,
tõuvil'la tõuseveta,
orase hallenteveta.
Täüs olli pimmet pilliroogu,
täüs olli sõket sõnajalga,
täüs olli kahret kasteheinä.
Pilliroogu pisti silma,
sõnajalga lõigas sõrme,
kasteheinä kääni kaala.
Kitsi sõs kiude, kaksi katsi,
viisi kodu enne kätte:
"Emäkene, ennekene!
Keri nii kiu kerässe,
jakka kiu jakkimele!
Ma vii Riiga kangru kätte."
"Kulla kangur, hellä kangur,
kua mul kolmi kaalarätti!
Sisse neil kua siidikirja,
otsa kua ubinekirja,
pääle kua päevakirja,
keskele kuukirja!
Üits kua pikäpiluline,
tõine laialaasiline,
kolmas kullakilbiline!
Mul tule kolmi ostajata:
üits tule Peeter Pihkanesta -
sii taht pikäpilulista;
tõine Antsu Harjumaalta -
sii taht laialaasilista;
kolmas Jüri Jäärimaalta -
sii taht kullakilbilista."

Karksi. H II 23, 552/3 (29). 1890.


2117. SAAREMAA PÕLEMINE.

1.
4413

Nägin ma Saaremaa polema,
tule tormis tousemaie.
Ei mina nutnud Saaremaada
ega Saaremaa mihija -ma nutin Saare neidisida:
saare neidised salejad,
rohipolled ruugejammad,
tinarinnad rikka'ammad.

Kuusalu. H II 34, 223 (100). 1892.


2.
4414

Nägin Saaremaa põlema,
tule loogeti tulema
pikki välja, põiki välja.
Ei ma nuta Saaremaada
ega saare Saksamaada.
Ma nutan armast Harjumaada,
armsaid Harju neiusida,
kellega ööda magasin,
mitu ööda, mitu päeva,
mitu soojada suveta,
mitu külma talvekesta,
esiotsa heinaaega,
rukkileikuse vahella,
heinasaadude seassa,
rukkivihkude keskela.

Harju-Jaani. H II 15, 801 (15). 1890.