LABOR: Eesti suulise, kirjaliku ja audiovisuaalse rahvuskultuuri ressursside digiteerimine ja neile juurdepääsu tagamine

Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse projekt EU 22447
Projektijuht: Mare Kõiva, Folkloristika Osakonna juhataja

Tänapäevases infoühiskonnas on vajadus komplekssete elektrooniliste teenindussüsteemide järele väga suur. Eestis on avaliku elu erinevais valdkondades viimaste aastate jooksul selliseid võimalusi rohkesti lisandunud, suuresti ka tänu e-riigile orienteeritusele. Käesoleva projektiga kavatsetakse luua veebiväljundiga laiapõhjaline multifunktsionaalne humanitaarteadusi hõlmav infosüsteem ehk teabekeskus, mis annab võimaluse rahvuskultuuri seisukohalt olulise tekstilise ja audiovisuaalse ainese haldamiseks ning koondab digiteeritud materjale ja andmebaase, samuti tegeleb paberkandjatel jm materjali digiteerimisega. LABOR tagab kasutajaile kvaliteetse retrospektiivse ja jooksva informatsiooni kättesaadavuse, selle säilitamise ühilduvates ja konverteeritavates formaatides ning korrapärase turvakoopiate tegemise. Eesti Kirjandusmuuseumi koondatud keskarhiivid ja Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse projektid tagavad teaduskeskuse püsiva funktsioneerimise ja jätkusuutlikkuse.

Projekt aitab kultuuriliselt oluliste tekstide, piltide, häälte, märkide ja sümbolite koondamise ja esitamise kaudu mõista sotsiaalsete reaaliate loomise ja reprodutseerimise protsesse. Projekti eesmärgiks on vastavalt Euroopa Liidu eEurope 2002 Action Plan (2002) ja UNESCO 2003. a konventsiooni Safeguarding of the Intangible Cultural Heritage raames sätestatud printsiipe jälgides:

1. tutvustada eesti rahvuskultuuri alusandmekogusid läbi erinevate digitaalsete tekstikorpuste,

2. populariseerida erialaseid akadeemilisi saavutusi,

3. garanteerida rahvuskultuurialastele kogudele reguleeritud ligipääs ja nende kasutamist võimaldavad avalikud teenused,

4. rakendada humanitaarteaduslike allikmaterjalide kättesaadavaks tegemisel uusimaid tehnoloogilisi lahendusi,

5. pakkuda teenuseid kultuuritööstuse erinevatele valdkondadele;

6. toetada turismitoodete väljatöötamist kultuurikesksete rakendus- ja abiprogrammide abil;

7. arendada välja vaimse kultuuri digiteeringute säilitamissüsteem.

Taust

EKFK ja EKM varasemate ja käimasolevate teadusprojektide raames koostatud andmebaasid, koond- ja abikataloogid, tekstikorpused ja e-väljaanded põhinevad kolme rahvusliku keskarhiivi (EKM Arhiivraamatukogu, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahvaluule Arhiiv) ainesel, mida on täiendatud ka teistes arhiivides ja varasemates trükistes leiduva teabega. Töö käigus on koostatud strateegilise tähtsusega ülevaateid unikaalsest arhiiviainesest (nt eesti trükise punane raamat) ja tegeldud rariteetsete või hävimisohus oleva kultuuriainese konserveerimise ja digiteerimisega (vana raamatu ja perioodika sirvijad, audiokollektsiooni digiteerimine). Loodud on eri kasutajarühmadele suunatud digitaalseid teeninduspakette (ERNI, Noor-Eesti, BERTA) ning alustatud innovatiivsete tehniliste väljunditega interdistsiplinaarseid projekte (GIS-põhine projekt RADAR, vanema foto restaureerimine-esitlemine). Enim tööd on seni tehtud tekstilist infot kätkevate korpustega, mis koondavad metaandmestikuga varustatud liigendatud tekstilist informatsiooni (15 tekstikorpust/baasi, hinnanguliselt ca 1,4 GB digiteeringuid; üle saja e-raamatu, rahvamuusika andmebaas jpm). Digiteeritud vanemad helisalvestused on talletatud failiplaatidele (ca 2,2 TB) ning töökoopiad on kasutatavad siseserveris (ca 170 GB), kuid materjalile pole lisatud metaandmestikku. Suur osa digiteeritud käsikirjade/raamatute ja fotode pildiformaadis säilikuid (nt 600 GB vanade ajalehtede digiteeringuid) ei ole arvutivõrgus kättesaadavad ning nende säilitamis-, esitlemis- ja päringusüsteem vajab väljatöötamist. Alustatud on videomaterjalide digiteerimisega, mille jätkamiseks ja ainese kättesaadavaks tegemiseks on tarvilik parandada tehnilist baasi.

Nimetatud korpuste, andmebaaside ja teeninduspakettide tarkvara on uurijate enda kirjutatud või valmistatud konkreetse projekti kaassaadusena lähtudes selle vajadustest. Nii on kasutatud erinevaid tehnilisi lahendusi, osa baasidest ja korpustest on hoiul UNIX-, osa Windows-keskkonnas ning need tuleb viia ühtsele platvormile. Töö mitme suure korpusega on jõudnud staadiumi, kus on vaja andmebaasivormingut (rahvaviisid, bibliograafia, fotod) või sobivat veebiliidest. Eelnevast johtudes on tungiv vajadus korralike säilitustingimuste, samuti professionaalse programmeerimisteenuse ja ühtse integreeritud lahenduse järele, silmas pidades fakti, et digiteeritud andmed on väärtuslikud ja nende mahud suured.

Praegu EKFK ja EKM kasutuses olev tehniline baas on killustatud ja osaliselt amortiseerunud. Kokku on 112 arvutitöökohta, kusjuures komplitseeritum ja spetsiifilisem tehnilise varustus on tagasihoidlik ning tarkvara suuresti vananenud, kuigi kõikjal, kus see vajadusi rahuldab, on piirdutud vabavara kasutamisega. Kahte arvutivõrku teenindavad kaks interneti- ja intranetiserverit, tulemüürid, turvakoopiaid tehakse 1997. a muretsetud DAT-lindisüsteemile. Serverite töökeskkond ei ole nõuetekohane (puudub eriruum, pidev korralik ventilatsioon, stabiilne keskkond, tuleohutusesüsteem jm). Käesolev projekt võimaldab osaliselt ületada senise projektipõhise rahastuse abil tekkinud killustatuse. Märkigem, et ca 15 teaduril ja tehnilise personali hulka kuuluval töötajal on algteadmised programmeerimisest sellel tasemel, et nad suudavad luua nn andmestruktuuri kirjeldusi, millest lähtudes saab professionaalne programmeerija kirjutada nõutava tarkvara.

Projekti käik

Projekt LABOR on kultuuriloolise ja folkloristliku teabekeskuse loomise I etapp, mille käigus luuakse edasiseks digiteerimistööks tarvilik esmane infrastruktuur.

1. Sellega rajatakse terviklik keskserver koos nõuetekohase ruumilahendusega (teenindus- ja säilitamiskeskus vajab väga võimsat serverit, mis tagab lisaks muule ka suurte piltide (eelkõige A3-formaadis ajalehed) tõrgeteta allalaadimisvõimaluse, samuti nende säilitamise, peegeldamise, turvakoopiad, tagatiskoopiate süsteemi jm).

2. Parandatakse digiteerimisvõimalusi (hädatarvilik on kvaliteetne eritehnika paberkandjatel paikneva jm materjali digiteerimiseks).

3. Ostetakse sisse osa vajalikust programeerimisteenusest, lähtudes andmebaaside ja digiteeritud materjali koondamise ja kasutamiskõlbulikuks tegemise esmavajadustest; luuakse terviklikud tarkvaraarendused, detailotsingumootorid, töötatakse välja optimaalsed tehnilised lahendused ja andmete hoiutingimused. Võimalust mööda alustatakse digiteerimise koondamist vastavalt sisustatud keskustesse.

Väljundid:

1. Eesti rahvuskultuuriliste allikmaterjalide ühtne elektrooniline pank ja selle veebiväljundid.

2. Juurdepääs tekstilise ja audio-visuaalse materjali korpustele ja andmebaasidele, digiteeritud rariteetsele rahvusteavikule, väljatöötatud koond- ja abikataloogidele.

3. Tellimustööd temaatiliste väljaannete ja materjalikogudena, sh ja eelkõige e-väljaannetena, mis põhinevad käsikirjakogudes, vanemas ajakirjanduses ja muudes varasemates trükistes leiduvatel materjalidel. Tellimustööd on tasulised, kusjuures tasu sõltub tellijast ja tellimuse kasutamise eesmärgist. Mitmekesiseid rakendusvõimalusi võiksid pakkuda ka EKM kogudes leiduva ainestiku baasil koostatud digikaardid, multimeediaproduktid jms.

4. Vajadusel materjalide tõlkimine võõrkeeltesse ja kättesaadavaks tegemine Euroopa Liidu ja maailma ulatuses nii teaduslikel kui ärilistel vajadustel (praegu oleme sunnitud olnud korduvalt vastavasisulistele palvetele eitavalt vastama, kuna puudub tööjõud ja tehnilised võimalused).

5. Turundustegevus I etapi järel, reklaamimaks ja tutvustamaks teabekeskuse LABOR võimalusi ja andmekogumeid.

Sihtrühmad: õpilased, üliõpilased, teadlased, kultuuri- ja turismitööstus, meedia, reklaamitootjad ja -loojad ja mitmed muud huvirühmad.