|
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: näited:Ruttu kui välk.
Kiire kui välk.
Juokseb ku välk, nii tuline on juoksema.
Pistis juusma ku üks välk.
Kaksas ku välk minemä.
Sis oli ku välk lännü.
Ta käib ruttu ära nigu üits välk.
Minu käes lähäb ta (talitamine) kui välk.
Läits müüdä ku välk.
Välgatas ku välk silme eest mööda.
Nii kui võlast teine hakkas räekima, kadus tämä kui välk rahva sekka.
Posu Jaan sõit uma noore varsaga nii kõvastõ, ku minust müüdä lät, sis kattõ nigu välk.
Katte nigu välk.
Küll ta-m viil ilman üts hoolik ja tsäpe tütruk, lask nigu välk ussaida peten.
Ta väega sõnaline, nigu ütli, nii läts ku välk.
Krapsti oli poiss tuali pialt ülevel ja nigu välk õuves.
Agu nohvas Anul ubina käest ku välk.
Vaenlane taganes, me tegime talle veel tuld talde alla ja läks nagu issanda välk.
Hüpanud kui issanda välk tema hobuse selga.
Ruttu läts müüda kui pikse pälk.
Käü ku pikjäne.
Tuu juusk nigu piksehuup, nii oll Marin pikälle maal ka.
Välgukiirus.
.
levikuala:Har, Laanemetsa
Har, Mõniste
Hls, Vana-Kariste
Hää, Alevi
Iis, Uhe
Juu, Junnküla
Jür, Rae, Limu
Kam
Kul
Lüg
Lüg, Reo
Noa, Paslepa
Nõo
Ote
Rõu, Hurda
Rõu, Väiku-Ruuga
Se, Vilo, Ojavere
Tor, Vabriku
Trv v. Krk
Trv, Vooru
Urv, Vaabina
Vas
Vil
|