|
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: näited:Igavese tulise valuga läks siit minema.
Lassis nii tulise valuga, jusku kartis kohe.
Hobu aab nelja, kargab tulise valuga edas.
Siis ratas jooseb lossi, ei lähä nii tulise valuga alla, et viskab koorma ümmer.
Ta läits suure valuga.
Audu põriseb ja lähäb kange valoga mööda.
Audu tuli kange valuga, ma sai veel eest ää põigata.
Naistel olli tuline valu taga.
Oli kohe sinine valu pääl.
Vene valu pääl.
See laseb nüid hoost heaste valuga joosta, küll aga kammib edasi.
Jooseb nii valuga, ei tea mis välk tal nüid takka õte on.
Aga ma läksin nii valuga.
Sa teet teesele nii valu takka, et ta peäb kohe valuga minema.
Nää, läks valuga minema.
Mõni lõhub seda käimest nõnna valuga, teene soa kusagile.
Ketrab nii, et vokk vuriseb kää, laseb nii valuga.
On üks vaterdes, pallast vaterdab, laseb nii valuga.
Anna takka pihta, vata, sis ta läheb valuga edasi.
Tulise suojaga tulin ma siiä, nõnta ku sõna tuodi.
Kass läks selle tulise kiiliga välja.
levikuala:Hel, Ala
Iis, Uhe
Juu, Junnküla
Juu, Toomja
Khk, Kalmu
Khk, Läägi
Kuu
Kuu, Tammistu
Lüg, Reo
Mar, Haeska
Muh, Lõetsa
Ris, Vilivalla
Saa, Leipste
|