ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    kriimsilm
süntaktiline struktuur:
    nimisõnafraas
näited:
    Hunt ju kriimsilm.

    Kriimsilm vahib metsast.

    Kriimsilm, kos sa viisid mu ute!

    Kriimsilm olli ta aunimi.

    Kriimsilm kõnd nüid rõuke müüdä sigu otsmen, säält ta sai mõne põrsa kätte ja sei nahka, silmä läiknive justku latre tulege kõnniti.

    Sie oli vist vaa kriimsilm sial, vahtis silmad põlesid pias.

    Hunt on metsäs, hüietässe kriimsilm.

    Vahtiga, vana kriimsilm tuleb juo.

    Karjalaskepäeval ei tohtinud karjane vitsa murda ega huilgada, ei tuld ega magada ega pasund puhuda, kui ta seda teha, saada võsavillem või kriimsilm või pajuvasikas või metsakonn karja võeraks tulema.

    Kriimsilma-isand, tämäl õli nimesi pali.

    Kriimsilm-isand, võsavillem.

    Kriimsilmä esändäs iks kutsuti, um tuu kriim kesk pääd hall.

    Riimsilm sedasi öötasse vahel hundi kohta ka.

    Hundi hurjutamine: Urjoh! hallvatt, võsavillem, riimsilm, pajuvasikas.

    Kriimsilmamees.

    Metsakriim.

    Kriim.
levikuala:
    Hel, Ala
    Hää
    Iis, Tudulinna, Metsküla
    JMd, Hageri
    Juu, Kaiu
    Juu, Toomja
    Jäm, Hänga
    Jäm, Mäebe
    Khk, Koimla
    Khk, Lahetaguse
    Koe, Rõhu
    Koe, Ärvita
    Krk, Ainja
    Kse, Mäe
    Kse, Peantse
    Lüg, Reo
    Mar, Haeska
    Mär
    Plt, Raasna
    Plv, Adiste
    Pst, Holstre
    Rõu
    SJn
    Trv
    Vig
    Vig, Paljasmaa
    Vig, Päärdu
    Vil
    Vil, Tänassilma
    Vän
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0