Kinnistu Vaksali 18 Näituse tn poolsele plangule Tartus on kruvidega kinnitatud 12 teost, neist esimene ja viimane on informatiivsed. Intertekstuaalne retrospektiiv käsitleb läbi Kuraditosina loomingu maailmakunsti tähtteoseid. Tartu Kunstimaja ühel veebilehel seisab, et „Kuraditosin on salapärane autor, kelle kohta pole mitte midagi teada. Mõnikord on teosed allkirjastatud KRD12.“ Tema tehnikaks on „filmivineer, käsifrees ja värvimarkerid“. Retrospektiivi ette on paigutatud väike liiklusest tuntud keelumärkide eeskujul loodud märk „Pildistamine keelatud“. Oma fotosid siia üles laadides „rikkusin“ seda keeldu. Esitan siin plangule kinnitatud pildid ja neil olevad tekstid järjekorras vasakult paremale:

1. „Kuraditosin /13 / Retrospective“. See on informatiivne teos, mis juhatab järgneva sisse.

2. „Definitely not Vermeer /Kutraditosin 1655“. Teosel on kujutatud Johannes Vermeeri meistriteost „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“ (1655) <https://et.wikipedia.org/wiki/Tütarlaps_pärlkõrvarõngaga>.
Signatuuri aastaarv 1655 on „retrospektiivne“ kalambuur, mis viitab Vermeeri töö valmimise aastale.

3. „Can it be Grant Wood? /Kuraditosin 1930“. Teosel, mis on tõlkes „Kas see võib olla Grant Woodi taies?“, kujutatakse regionalismi esindaja Ameerika maalikunstis, Grant Woodi maali „Ameerika Gootika“ (1930) <https://et.wikipedia.org/wiki/Grant_Wood>. Ja jällegi on signatuuri aastaarv 1930 „retrospektiivne“ kalambuur.

4. „Mona Lisa official / Kuraditosin 1503-1506“. Leonado da Vinci maalis „Mona Lisa“ (ka „La Gioconda“) 1503. ja 1506. a vahel, kuid viimistles seda 1517. aastani <https://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa>. Leonardo da Vinci meistritöö maalimise aeg on ka Kuraditosina signatuuril.

5. „Bascuiat, probably / Kuraditosin 1984“. Kuraditosin küsib endalt kahtlevalt (nagu eelmistegi tööde puhul), et kas see oleks tõenäoliselt väljapaistva Ameerika uusekspressionismi esindaja Jean-Michel Basquiat’ (1960-1988), kes alustas grafitikunstnikuna, müüti ja modernsust siduv Aafrika-teemaline teos [„GRILLO“] aastast 1984 <https://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Michel_Basquiat>.

6. „FRIDA / Kuraditosin 1940“. Teos markeerib Mehhiko kunstniku Frida Kahlo (vt <https://et.wikipedia.org/wiki/Frida_Kahlo>) 1940. a valminud „Autoportreed okaskaelakee ja koolibriga“. Sellest on tehtud ka paksu joonega värvi-ise versioone, vt nt <https://www.justcolor.net/art/coloring-art/?image=art__coloring-frida-monkey-cat__1>.

7. „Hapnik? / KRD12 /2022“. Ma ei oska seda pilti õigesti interpreteerida. Vbl on mõeldud Tartu tänavakunstnikku Hapnik, vt nt videot <https://kultuur.err.ee/307765/voidutoo-autor-hapnik-see-ongi-tanavakunsti-olemus>, aga vbl ka kunstikku ja fotograafi Jay Sherrard Robyt <https://www.facebook.com/jay.s.roby/>, kes on korraldanud professionaalseid rahakogumise kampaaniaid „Hapnik kunstnike heaks“ (Oxygen 4 Artists). Vt nt <https://www.gofundme.com/f/oxygen-4-artist>.

8. „This is not Picasso / Kuraditosin 1937“. nagu ikka, on ka siin kõik küsitav, korraga on pildi allkirjaks „See on Picasso“ ja/või „See ei ole Picasso“, kuna „not“ on samal ajal teist värvi joonega nagu maha tõmmatud ja nagu ei ole ka. Teosel on kujutatud Picasso üht tuntumat kubistlikku sõjavastast maali „Guernica“ (1937) <https://en.wikipedia.org/wiki/Guernica_(Picasso)>, mis siin on ja nagu ei ole Picasso käega loodud.

9. „MinaJaLydia /Kuraditosin 2015“. Mina ja Mia on Tartu tänavakunstnik(kud), kelle meeskond/naiskond töötab anonüümsete kassidena. Kui neid praegu nähtaks (1.10.2025), siis peetaks neid kindlasti suurteks tulnukkassideks (ABC) või koguni puumadeks. Ma täpselt ei leidnud, missuguse 2015. a grafiti hommage see teos on, kuid sarnaseid kujutisi, ka kaksikkujutisi, leidub veebis mitmeid. Kunstnik/kunstnikud kirjutavadki enda sisemisest duubeldumisest või endast/endist kui olematutest kaksikutest. MinaJaLydia kahesust rõhutab ka kaks üles tõstetud sõrme teosel. V-märgi põhitähendus on võit (victory). MinaJaLydia looming on tihti rõhutatult feminiinne.

10. „Kuraditosin 1932 / See ei ole Wiiralt“. Teose nimi „See ei ole …“ on viide René Magritte’i kuulsale maalile „See ei ole piip“ (Ceci n'est pas une pipe; 1929). Kuraditosin tsiteerib oma teoses Eduard Wiiralti gravüüri „Põrgu“ (1932). Selle teose puhul Kuraditosin ei kahtle; ta ütleb pildi allkirjas selgelt, et see ei ole Wiiralt, et ta ise ei küüni veel Meistri tasemeni.

11. „Võiks olla Lõngus? / Kuraditosin 2013 / sure, koer“. Selle teose puhul on Kuraditosinal jälle kahtlus, et kas tema töö võiks olla Edward von Lõnguse töö „sure, koer“, vt nt <https://noba.ac/et/kunst/die-dog/>. Need Lõnguse ja Kuraditosina teosed on tsitaat Quentin Tarantino kultusfilmi „Pulp fiction“ ühest ikoonilisest kaadrist (vt nt <https://www.rottentomatoes.com/m/pulp_fiction>), kus on püstolitega palgamõrtsukad Vincent Vega (John Travolta) ja Jules Winnfield (Samuel L. Jackson). Filmis on küll juttu koertest, kuid ei ole väljendit „sure, koer“.

Nii Edward von Lõngus kui ka Kuraditosin on Vega ja Jules’i asemel kujutanud Arnot ja Joosep Tootsi Oskar Lutsu „Kevade“ ekraniseeringust. „Sure, koer!“ ütleb Joosep Toots filmis Kevade, kui ta püstoliga sauna aknasse laseb. Vt ka Edward von Lõnguse videot „sure, koer“, mis on filmide „Kevade“ ja „Pulp fiction“ remiks (2ˈ5ˈˈ) <https://www.youtube.com/watch?v=vY-S3CwPlxQ>.

12. „Kutraditosina / 13 / retrospektiiv“. Näituse lõputeoses on sõna „retrospektiiv“ nüüd selges maakeeles, vrd esi8mese teiosega.
Peale viimast teost on järgmine keelumärk (vt üldpilt), mis sarnaneb märkidele „Läbikäik keelatud“ või „Jalakäiatele keelatud“. Vbl tähendab see märk hoopis seda, et pikanäpumehed, hoidke eemale.
Retrospektiiv näitab, et tundmatu Kuraditosin, „kelle kohta pole midagi teada“ on andekas ja väga haritud kunstnik.