Andmebaas

Loitsude andmebaas on rajatud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas (FO) digiteeritud materjalide põhjal. Märgendatud tekstide eelsorteerimine on teostatud Saamuel Vesiku kirjutatud sorteerija abil ning statistilised, topograafilised jpm detailid on kuvatud Andres Kuperjanovi loodud Skripti abil.

Andmebaasi aluseks on FO e-arhiivimoodulisse sisestatud TXT-formaadis tekstid, mis hõlmavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi, Emakeele Seltsi, Eesti Rahva Muuseumi jt arhiivide, muuseumide ning erakogude käsikirjalist ja salvestatud sõnamaagilist pärimust. Lisatud on ka vanades trükistes leiduvad loitsutekstid.

Esimese sammuna on võimalik tutvuda tekstide ja teadetega loitsude ja nende kasutamise kohta.

Kui olete veendunud, et tahate tekstidega lähemalt tutvuda, siis täitke kasutaja ankeet ja küsige endale ligipääs täisandmebaasile.

Mugavuse huvides on ainestik jagatud temaatilis-funktsionaalseteks rühmadeks, konkreetse märksõna juurest leiate kõik tekstid, mis on omakorda tüpoloogiliselt sidustatud.

Andmebaasist on võimalik leida tekstid käsikirjaliste kogude kaupa.

Hetkel on andmebaasis 49 teksti.


ALS 1, 131 < Püha khk., Pihtla v., Kangruselja as. - Vassili Ridala (Grünthal) < Liisa Kokk, 42 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/kari]
Loomad jäid suve jooksul terveks ja huntidest puutumata, kui loeti kevadel ristimise- sõnad karja esmakordsel väljalaskmisel.
Sõnad, mida loeb kirikuõpetaja lapse ristimisel.

ALS 1, 152 < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Nasva k. - Vassili Ridala (Grünthal) < Aadu Ellerbush, 58 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/kari]
Kui loom ostetud ja koju toodud, siis lõigatakse söögikeedukatla leivatükke ja antakse ootet loomale, ise öeldakse seal juures: "Nõnda pead sa siia juure jooksma kui meie siia juure jookseme," siis ei jookse loom kodukohast kaugele.

ALS 1, 214 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/vits]
Kui kellegile naha pääle anti, kuid oskas see vitsasõnu, siis luges ta need ära ja peksmisest polnud kasu midagi, ega ta siis valu tundnud. Tõmmati vits aga enne peksu kolm kord vasaku jala alt läbi, siis oli sõnade mõju kadunud.

ALS 1, 224 < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ristlaidu k., Loode nr 6 t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/haigus]
Jäi keegi haigeks, siis mindi võluja juurde, see lasi kaevust kausiga (väike kauss) vett tuua, vaatas vette ja pomises omad teadmatud sõnad, kui see oli läbi, siis pidi haigusest teataja selle vee otsekohe ära jooma ja sellest silmapilgust olevat haige järsku kodus paranema hakanud ja mõnikord olevat juba siis terve olnud, kui võluja pool käija koju tagasi jõudnud.

ALS 1, 255 < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ristlaidu k., Loode nr 6 t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/kahet]
Mõnel olevat see lihtsalt loomu poolest antud, kui sarnane inimene midagi halba looma, töö või mõne muu asja kohta ütleb, siis läheb ka tõesti halvasti, olgugi, et ütleja seda südamest ei soovi. Võlumist võib ka õppida.

ALS 1, 256 < Muhu khk., Hellamaa v., Simititse k., Uielu t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Ivan Jürisson, 57 a (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/roos]
Roosa lilla, roosa pilla
Roosa hoa õie kõrva
Roosa pilve platji kõrva
Roosa kihvti vere karva
Risna räsna sõrrvili pisi suh
ei ole tasta rihtikud.
Neid loeti siis, kui arvati roos olevat.

ALS 1, 262 < Muhu khk., Hellamaa v., Simititse k., Uielu t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Ivan Jürisson, 57 a (1928) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/uss]
Võmpuline kompuline
kolme kännu alune
piisa sa josti pusea, seisad karm
otsas sa makad ava kõõrt
sa amurts ja surmu jah pean rõhuma
oose asu asmil + esu ast.+
Neid loeti siis, kui uss hammustas looma või inimest. Jutustaja seletuse järele on tema vanaisa need sõnad Sõrve (saaremaa) targalt maha kirjutanud.

ALS 1, 263 < Muhu khk., Hellamaa v., Simititse k., Uielu t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Ivan Jürisson, 57 a (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/veri]
Veresõnad.
Verrei seisa vei
Vati kul se vesse
Bir lelb.
Amba võit
Amite meme
Sätse esäme
Terril +++ terril.
Loeti siis, kui veri jooksis.
Jutustaja seletuse järele on tema vanaisa need sõnad Sõrve (Saaremaa) targalt maha kirjutanud.

ALS 1, 264 < Muhu khk., Hellamaa v., Simiste k., Uielu t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Ivan Jürisson, 57 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006 [ns/lend]
Äkisehaige sõnad.
Es vatin im sar tentupist
Im himel himel
Loeti äkise haiguse puhul.
Jutustaja seletuse järele on tema vanaisa need sõnad Sõrve (Saaremaal) targalt maha kirjutanud.

ALS 1, 265 < Muhu khk., Hellamaa v., Simititse k., Uielu t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Ivan Jürisson, 57 a (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/saks]
Saksa sõnad.
Hunt laku sa mu sita auku
Kuld kepp, kuld nupp.
Need sõnad loeti, kui saksa juure mindi, et saks parem oleks.
Jutustaja seletuse järele on tema vanaisa need sõnad Sõrve (Saaremaal) targalt maha kirjutanud.

ALS 1, 334 < Püha khk., Pihtla v., Kangruselja as. - Vassil Ridala (Grünthal) < Liisa Kokk, 42 a. (1928) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/täi]
Kõige parem rohi täide vastu.
Looma seljast 9 täid umbsesse (ühest tükist) puusse puurit auku, punn pääle ja põlevasse ahju.

ALS 1, 339 < Muhu khk., Muhu v., Simiste k., Uielu t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Ivan Jürisson, 57 a. (1928) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/täi]
Täid.
Kui loomale täid peale tulid, siis võeti looma seljast üheksa täid, pandi püssi sisse ja lasti pihelga(puu) sisse.

ALS 1, 340 < Muhu khk., Muhu v., Simiste k., Põllu t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Ingel Jürisson, 63 a. (1928) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/puu/täi]
Täid.
Kui loomal täid peale tullid, siis viidi üheksa täid pihelga koore vahele, siis pidi neist lahti saama.

ALS 1, 396 < Anseküla khk., Abrka v., Tehumardi k., Ranna t. Vassili Ridala (Grünthal) < Liisa Punn, 69 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/veri]
Veresõnad.
Mõned vanad inimesed oskasid veresõnu, need ei saanud loomi tappa, sest nende käeläbi ei hakanud veri jooksma.

ALS 1, 410 < Muhu khk., Suur-Muhu v., Rässa k., Kauksi t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Edagia Seer, 72 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns]
Sõna nõiduv.
Selle inimise sõna on nõia väega kellel sündimise juuksed jäävad püsima, kui see midagi ütleb, siis läheb see täide.

ALS 1, 534 < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ristlaidu k., Loode nr 6 t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/kari]
Loom kuuleb sõna.
Kui vanad looma parisnikud loomi aasid tagasid, siis oli imelik asi, loom oli palju koos aga öösi jookse üksi kõik kuulsid sõna läksid teed möida otse eetsit edasi, vist oskasid nad sõuksi sõnu, et kui kord piitsaga lõid, sest oli küll. Kord ostis meilt üks parisnik sea ja tahtis siga ees ää ajada, kuid vana siga oli tark ja puikles vastu joosi ühte ja teise kohta, looma parisnik jooksis piitsaga järele ja ise ütles peaks aga piitsga korra hahvata saama, küll siis oleks teine lugu ja mull olli see asi, sai piitsga kord siga kõvasti lüüa ja siga hakkas kohe kenasti ees minema.

ALS 1, 550 < Muhu khk., Hellamaa v., Pädaste as., Luha t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Kaarel Maripuu, 62 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/kari]
Loomade väljalaskmine kevadel.
Kui loomad kevadel välja lasti, siis oli kardetav esimine päev, sest siis olli paha sõna mõjuv, seepärast aeti loomad üle raud või teras asjade, need pandi rehalse uks alla.

ALS 1, 577 < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ristlaidu k., Loode nr 6 t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/vasikas]
Paaritamisel.
Kui sooviti lehmvasikat, siis hüüti valjusti: "Lehm!" kui pull lehmale selga kargas. Sooviti aga pulli, siis hüüti: "Pull!"

ALS 1, 589 < Muhu khk., Hellamaa v., Siniste k., Uielu t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Ivan Jürisson, 57 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/vits]
Peksusõnad.
Verevitsa puutarisi tarisi
Tammepuu, Painst pajust palavad
Vitsad soost soost sajad vitsad
Raud + + + aastat.
Jutustaja seletuse järele on tema vanaisa need sõnad Sõrve (Saaremaal) targalt maha kirjutanud.

ALS 1, 629 < Muhu khk., Muhu-Suur v., Suuremõisa k., Mardi t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Kadri Ühtit, 72 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/painaja]
Painajad.
Kui painaja loomi rehalas vaevab, siis võetakse piits kätte, minnakse rehala, lüüakse kolm kord piitsaga ületsi ja öeldakse selle inimese nimi, kedast arvatakse painajaks käivat, siis muutub painaja inimeseks ega sua ää joosta.

ALS 1, 636 < Muhu khk., Muhu-Suur v., Suuremõisa k., Mardi t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Kadri Ühtit, 72 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/hammas]
Laps vahetab hambud.
Kui lapsel hammas suust ää tuli, siis visati see kerisele ja öeldi:
Kilk, ma annan sulle konthamba,
anna sa mulle raudhammas,
siis kasus lapsele kõvad hambad egas hakka valutama mitte.

ALS 1, 642 < Muhu khk., Muhu-Suur v., Suuremõisa k., Mardi t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Kadri Ühtit, 72 a. (1928) SisestasElina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/kahet]
Kui keegi midagi halvasti looma või mõne minu asja kohta ütles ja arvati, et sellega võib ää nõiduda, siis öeldi sosinal:
"Tühi targa taga, oo sitt lausa kottis", siis ei ole loomal viga midagi.

ALS 1, 689 < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ristlaidu k., Loode nr 6 t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/painaja]
Painaja.
Kui painaja inimesel peal käis, siis öeldi kui üles ärgati: "Mis sa most (minust) tallad" ja siis kadus painaja ää.

ALS 1, 690 < Muhu, Muhu-Suurv., Suuremõisa k. ., Räuga t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Andrei Metsniit, 78 a. (1928) Sisestanud Merje Susi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/kass]
Isased kassid söövad pojad ära.
Isased kassid söövad kassipoja ää kui ta kohta öeldakse (so kassipoja kohta): "Oota kena (ilus) kua ja kas ta kua nobe ja terane oo."

ALS 1, 704 < Kaarma khk., Kaarma-Suur v., Ristlaidu k., Loode nr 6 t. - Vassili Ridala (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns+/nõid]
Nõidumise võime.
Neil olevat nõidumise võime, kellele need juuksed pähe jäävad, mis emaihus pähe kasunud.

ALS 2, 114 < Võru l. < Rõuge khk. - Konstantin Tannenthal < Anna Kõiv (1929) [ns/sammaspool]
Sammaspooliku kaotamiseks looma või inimese juures tee järgmist: piira sammaspoolikut vastupäeva üheksa korda ja ütle igakord selle juures:
"Ütele annale, teisele annale, kolmandale annale, jne. kuni ütesale annale."
Siis sülita kolm korda sammaspoolikule.

ALS 2, 128 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/piim]
Meil venis piim kaks nädalat. Me ei teadnud, mis teha. Üks naine õpetas: "Suitseta lehma selle inimese lapiga, keda kahtlustate piimanõidumises. Neid kaltse peate võtma salaja, varastama, nii et see inimene ei tea sellest midagi ega aimu kaltsuvargusest. Siis kuivatage kämmergu sitta ja peale kaltsuga suitsetamist, suitsetage lehma selle kuivanud sitaga. Pärast seda suitsetamist, kui näete seda inimest, öelge; et ta oli nõidunud lehma piima. Meie tegime saadud õpetuse järele ning piim ei venind enam.

ALS 2, 142 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/kari]
Kui lehm on haige või saanud põrutada, siis anna lehmale lähkrepõhjalt tagurpidi üheksandamast tükist alates ja lõpetage esimesega, nõela otsast üheksa leivatükki.

ALS 2, 202 < Sangaste khk. ja v. - Konstantin Tannenthal < Marie Mürsepp, 110 a. (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/uss]
O sa pike tii veeren,
o sa sarvik suu veeren.
Mina pessan, mina pessan
sino orjavitsaga.

ALS 2, 203 < Sangaste khk. ja v. - Konstantin Tannenthal < Marie Mürsepp, 110 a. (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/uss]
Teised ussisõnad on:
... kulu kullub pää,
alt vähatse variku,
alt kereve kiriku,
siist maalt sinna maale,
konn ei kuule kukeheli,
teise naise tõrvaõli.

ALS 2, 206 < Sangaste khk. ja v. < Helme khk. - Konstantin Tannenthal < Tio Tars, 80 a. (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/uss]
Ema õpetas mulle järgmiseid ussisõnu:
Kurat kulualune,
oh saadan saoalune,
oh pagan pajualune.
Sala ussi salusid
ja nägematu näpsasid.
Kinni litsu uisakeele,
uisakeele ja uisameele.
Mina arstin uisa aset
ja parandan uisa paika.
Siis loe issameiet üks kord. Ussisõnu loe aga kolm korda inimese või looma haavale, ja nad paranevad.

ALS 2, 207 < Sangaste khk., Sangaste v. < Helme khk. - Konstantin Tannenthal < Marie Marie?, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006 [ns/lend]
Kui vasikal jookseb suust verd, siis on see lendaja. Meie tark luges sõnu soolale ja andis vasikale. Vasikas oli järgmisel päeval terve.

ALS 2, 23 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/täi]
Vasikal seljas punased täid.
Võta kanepist pael, määri see elavhõbedaga ja searasvaga,tee sellele sisse vastuoksa üheksa sõlme, see tähendab enne tee üheksa. siis kaheksa, seitse, kuus jne ja riputa see pael kaela. Määri looma ka selle salviga, millega sa nööri määrisid ning ka vasika selja. Need täid tulevad kurjast silmast.

ALS 2, 231 < Võru l. < Vastseliina khk. ja v. - Konstantin Tannenthal < Marie Põldsepp (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/täi]
Kui loom on ära kaetud ehk nõiutud või täides - siis loe looma peale järgmisi sõnu:
"Istus vana-vanamees,
suure metsa veeres,
käes kolm-üheksa raudkeppi,
ja lõi, ja lõi suure vana puu külge,
suure haha kivi külge,
kõik hädad ja haigused
ja nõidused ja kaetused,
igavesest ajast. Aamen."
Siis loe issameiet, löö risti ette ja ütle Meie Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.
Loe neid sõnu kolm korda.

ALS 2, 234 < Võru l. < Vastseliina khk. ja v. - Konstantin Tannenthal < Marie Põldsepp (1929) [ns/veri]
Vere kinnipanemine inimesel või loomal, loe sõnu:
Jossavati neitsi istus toolil ja ketras siidi, millega soon kinni siduda." Siis sülita kolm korda haava peale ja loe issameiet. Teed seda kolm korda, on veri kohe kinni.

ALS 2, 259 < Võru l. < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestanud USN, KONTROLLIS JA REDIGEERIS MARE KÕIVA 2009 [ns/siga]
Kui siga sööb ehk tahab süüa põrsid, siis ütle sea söötmise juures:
Hää hääle, kuri kurale poole.

ALS 2, 262 < Võru l. < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestanud , KONTROLLIS JA REDIGEERIS MARE KÕIVA 2009 [ns/siga]
Kui siga on ära kaetud ja sööb näiteks poegi, siis ütle: "Häda nõia perse!," sel juhul, kui tahad, et see häda selle kurja inimese peale läheb tagasi. Siiski ei soovita ma seda teha, sest võib ju olla ka omal lapsel kuri silm. parem ütelda: "Häda soe (hundi) perse." Siis "Jumala rahu, tervis ja õnn!" - Siis võta ukse läve juurest pühkmeid, põleta ära, pane vette ja pese siga puhtaks. Siis loe issameie, suitseta siga saguri, mirri, viiroki, ja haisva vaiguga. Saadud tuhk viska sealauta. Siga on jälle terve ja pole tarvis karta õnnetust.

ALS 2, 282 < Võru l. < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal (1929) Sisestanud Merje Susi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ [ns/kass]
Kui tood omale kassi teisest majast, siis enne kassi majasse viimist võta ta käpp ja kolm korda Kaksa sa hainu maast, ütle:
"Nii kui ma hainu kaku, nii sa kaku mu rotti ja hiire mu majast puhtaks."
Olen seda teinud mitu korda.

ALS 2, 295 < Võru l. < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Taaniel Panhart (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/maru]
Kui marukoer pures inimest või looma.
Kirjuta paberile:
S A T O R
A R E P O
T E N E T
O P E R A
R O T A S
ja anna see inimesele või loomale.

ALS 2, 299 < Võru l. < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Julie Panhart (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/siga]
Siga sõi ära oma pojad. See oli meie naabri nõidus, sest ta ütles: "Hõh, mul oli tsiga kultigi ei otsi, teil ju põrsa suuri!"

ALS 2, 300 < Võru l. < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Julie Panhart (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/kari]
Kui karja lasti välja esimest korda kevadel, siis pandi juudasitta sarve manu "harma" külge ja ka saba külge, see pidi kaitsma nõiduse eest. Mõnikord tehti veel sarvede vahele risti ja loeti sõnu.

ALS 2, 307 < Võru l. < Karula khk. - Konstantin Tannenthal < Tiina Pamtalon (1929) Sisestanud Merje Susi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/kari]
Kui inimesel või loomal paistetus, siis loe sõnu, mis ema õpetas:
"Viha väätsa, kirik kokku, hüppa villavakka."

ALS 2, 348 < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v. - Konstantin Tannenthal < Liisa Tobre (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns]
Lausumissõnu ei tohi ütelda kellelegi, sest muidu ei mõju enam need sõnad. Kui väga pinnitakse, jäta ütlemata kolm sõna.

ALS 2, 379 < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Konstantin Tannenthal < Anna Haakmann (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/uss]
Kui näed ussi, kes tahab "tsuskata" inimest või looma, ütle:
"Oota oota, mõrsakene,
nii kaua kui ehte tuuakse."
Uss jääb paigale ega liiguta ennast. Keegi ütles nõnda ussile. Uss jäi kohe paigale. Kahe päeva pärast läks ta vaatama ussi, uss oli ikka veel seal kohal. Siis tappis ta ussi ära.

ALS 2, 388 < Ambla khk. < Pilistvere khk. - Konstantin Tannenthal < Amalie Evart, 78 a. (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/kahet]
Kord tuli meile mees, kes ise tahtis osta üht väikest põrsakest 50 kopika eest. Meie aga ei müünud temale. Tema sai vihaseks ja ütles: "Sina ei pea ka põrsastest midagi saama." Mõne päeva pärast surid kõik põrsad ära ja neil kõikidel olid pärakad väljas, ainult üks põrsas, keda mees pole siis näinud, jäi ellu.

ALS 2, 42 < Võru l. vanadekodu < Põlva khk., Kioma v. - Konstantin Tannenthal < Anna Holla (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/puu/vet]
Vanad inimesed õpetasid, et kui loom kärnas, võtta kasepuu tuliseid "hüdsed", arvult üheksa tükki, ja viska neid vette. Selle veega pese kärnas olevaid kohti - siis kuivavad ära. Seda tegin ka mina oma lehmale ja lehm sai terveks.

ALS 2, 76 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/maru]
Marukoer pures loomi. Andsin igaühele (loomile) võileiva. Iga võileiva peale tegin kolm risti ning loomad jäid terveks.

ALS 2, 88 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/kari]
Loomade müümisel soovis müüja ja pidi ostja võtma müüja vankrilt käpatäis heinu. Siis pidi tulema õnn elajaga kaasa. Selle juures ütles müüja: "Sa tahad tolle elaja õnne kaasa võtta." Seda heina andis ostja oma laudas loomale.

ALS 2, 98 < Rõuge khk., Haanja v. - Konstantin Tannenthal < Juhan Laukasson (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009 [ns/vainuköis]
"Vainuküüts - no omma väikse kabla, mähknu enda kokku, om aga pikk nagu üts kabel. Nakka noid sõrmega lakka ja loe ütte värsi, mis ise arvad. Sega nii kaua kui lakke lähva. To sõrmega sa litsa ja loe seda värsi, mis enne lugesi, iks loe, to omma hää arsti käsi. Toda kuulsin 60 a. tagasi Haanjal Jaan Lätte käest, to omma kodutohtri."