Kaarma surnuaedas pidand jõululaupäe ööse surnutele …
Tekst
Kaarma surnuaedas pidand jõululaupäe ööse surnutele ämbriga vett viima, muidu läind surnud surnuaja hoidja akent lakkuma, kui ei ole vett surnuaeda viidud. Nüüd on Kaarma surnuaedas pumbakaev, ei ole surnutel enam veepuudus. Seda kuulsin Ingel Väli käest, vana taluperenaine, 49 aastat vana, elab korja[ja]ga ühes külas Hakjalas.
Kommentaar
Vett surnutele. Teade akende taha vett tahtma tulevatest vaimudest veel Kihelkonna, Pühalepa khk. * vana – siin: kauane
Kihelkond
Kaarma
Koguja
T. Õunpu
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 255, 483 (29) < Kaarma khk – T. Õunpu (1939)
Jõulu- ja uueaasta ööl visatakse kaevu soola, et sinna liimukaid ei tuleks.
Kommentaar
Soola kaevu. Põhjendused: vesi ei lähe halvaks, ei too haigusi. Üle 40 teate, levik Harju-, Lääne-, Pärnu-, Viljandimaal, maa idapoolses osas juhuslik. Teade veel Saarde khk.
Jõulu esimese püha ja uue aasta ommuku peremiis viis …
Tekst
Jõulu esimese püha ja uue aasta ommuku peremiis viis kolm peotäit suula kaevu ja ütles sinna sõnad peale, aga neid põle enam meeles. „Suur jumal“ olli küll kõege iis. Kooguga lõi siis viis ringi ja kui vesi akas peripäeva ringi käima, lassis pange kaevu. Panges pidi kah vesi võtmise aeg ringi käima. Mässas vahel mõni tund aega, enne kui sai pangetäie vett sedasi kui vaja olli. Mina näedasin kaevu ääres tuld. Siis sellest pangest kõik maja rahvas pessid. Kõege enne peremiis, perenaene ja vanad rahvas ja siis tiinijad. Siis oleva kõik ühel nõul ja saava ilusti läbi kõik sii aasta läbi.
Kommentaar
Soola kaevu. Põhjendused: vesi ei lähe halvaks, ei too haigusi. Üle 40 teate, levik Harju-, Lääne-, Pärnu-, Viljandimaal, maa idapoolses osas juhuslik.
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
J. Raidla
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 202, 351 (19) < Kolga-Jaani khk – J. Raidla (1937)
Jõululaupäeval ja vanal aastal visatakse soola kaevu …
Tekst
Jõululaupäeval ja vanal aastal visatakse soola kaevu, kaevule pannakse tekk pääle, teki pääle tehakse ristid, kaevuvinn seotakse kinni – kuri ei pääse sisse.
Kommentaar
Soola kaevu. Põhjendused: vesi ei lähe halvaks, ei too haigusi. Üle 40 teate, levik Harju-, Lääne-, Pärnu-, Viljandimaal, maa idapoolses osas juhuslik.
Kihelkond
Tõstamaa
Koguja
S. Lind
Kogumisaasta
1927
Täisviide
E, StK 1, 205 (118) < Tõstamaa khk – S. Lind (1927)
Jõululaupäeval visatakse kaevu soola, et vanapagan säält öösel juua ei saaks.
Kommentaar
Soola kaevu. Põhjendused: vesi ei lähe halvaks, ei too haigusi. Üle 40 teate, levik Harju-, Lääne-, Pärnu-, Viljandimaal, maa idapoolses osas juhuslik.
Jõuluööse kellä katetõisku ajal ollev sellen hallikun …
Tekst
Jõuluööse kellä katetõisku ajal ollev sellen hallikun, mis põhjast lõunese joosk, vesi nõnda magus kui mesi, ja seandse halliku vesi tekev ka silmä terves.
Kommentaar
Vesi magus. Kümmekond teadet Tartu-, Viljandi-, Pärnumaalt.
Kihelkond
Tarvastu
Koguja
P. Teckel
Kogumisaasta
1896
Täisviide
H III 25, 90 (3) < Tarvastu khk – P. Teckel (1896)
Kellel suvel vesi kaevust ära lõpeb, see peab näeripäeva öösel niisuguse saunaahjukivi kaevu viskama, mille peale üheksa kord leili on visatud, siis seista vesi aasta ümber kaevus.
Uueaasta öö on nii püha, et siis üks aeg on kõik vesi viin
Tekst
Uueaasta öö on nii püha, et siis üks aeg on kõik vesi viin.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1935
Täisviide
ERA II 129, 90 (21) < Märjamaa khk – E. Poom (1935)
Uueaasta ööse kell 12 ajal valvatakse, kui tuli kiiresti vilkuma hakkab, siis sel hetkel on kaevus vesi viin.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Vana ja uue aasta vahepeal kell 12 on vesi kaevus mõdu …
Tekst
Vana ja uue aasta vahepeal kell 12 on vesi kaevus mõdu. Kui palju teda siis välja võetakse, nii palju jääb mõduks, mis sisse jääb, läheb jälle veeks.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Samuti kaheteisme aal läksime ikka vaatama, kas kaevuvesi läheb sel ajal viinaks või ei. Aga oli üsna harilik vesi.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).