Meesterahvas pidi uuelaastal kaevust vett tooma ja kaevu kolm peotäit soola viskama. Siis pidi ta ruttu pangi vaata[ma], kuhu poole vesi keerleb. Nõnda pidi siis ka elu minema.
Iga uueaasta hommikul enne veetoomist viskab peremees peotäie soola kaevu, siis ei pidavat sääl vesi otsa lõppema, ega kannatama ükski perekonnaliige silmahaiguse all.
Kommentaar
Soola kaevu. Üle poolesaja kirjapaneku; võrreldes jõuluöise soolapuistamisega kaevu on traditsiooni levik veidi idapoolsem.
Siis kaevuvee proovimine, võetakse kaevust ja toodakse, toas proovitakse. Kui siis viimaks „kikka-aeg“ tuleb, toob peremees märjukese ja ütleb seda kaevust saanud olema, mida parema aasta õnne peale perekond ära maitseb, üteldes: „Olgu siis parem kui mullune?“
Vana-aasta öösel öeldakse ühel teatud kellaajal kaevuvesi …
Tekst
Vana-aasta öösel öeldakse ühel teatud kellaajal kaevuvesi magusaks muutuvat, kuid igal aastal ise kellaajal. Sellepärast käivad noormehed ja neiud alatasa kaevule „vett maitsma“.
Uueaasta keskööl pidada vesi jões, järves, kaevus jne. magusaks minema, ja kes seda vett siis joob, olevat tõise aasta otsa terve. Katsutakse siis nii juua, et iga paugu ajal, kui kell 12 lööb, üks suutäis või sõõm võetakse.
Kommentaar
Vesi magus. Seostub rohkem vana-aasta kui jõuluööga, levik Lõuna-Eestis (vt. levikukaart: uusaasta (5)).
[Vana-aasta] keskööl mindi kaevule, võeti vett ning toodi tuppa, kus siis teda joodi. Loodeti, et vana-aasta keskööl kaevust võetud vesi niisama magus on kui mõdu. See usk on veelgi säilinud, kuid keegi ei olevat seda ometi veel mitte tunnud. Seletatakse sellega, et võetakse vett ikka kas mõni minut enne või pärast keskööd ja seepärast loomulikult ei ole veel tuntud ka ta magusust. See vesi, mis siis võetakse, hoitakse alal, ning hommikul pestakse temaga silmi, sest siis ei jäävat silmad järgmisel aastal haigeks.
Kommentaar
Vesi magus. Seostub rohkem vana-aasta kui jõuluööga, levik Lõuna-Eestis (vt. levikukaart: uusaasta (5)).
Vana aestaga õdangul olõvat ütel tunnil vesi kaon makus …
Tekst
Vana aestaga õdangul olõvat ütel tunnil vesi kaon makus niu vesi ehk niu limmunad. Kui tuul aol vett võtta saada ja koheki pudelele korgi ala panõt, sõs sais tuu vesi terve aestak aigu makus.
Kommentaar
Vesi magus. Seostub rohkem vana-aasta kui jõuluööga, levik Lõuna-Eestis (vt. levikukaart: uusaasta (5)). * niu – nii kui; aol – ajal
Kella 12-ne ajal [näärilaupäeva ööl] minna vesi kord kaevus viinaks. Üks poiss läinud kaevukapaga vett katsuma ja ootama – millal viinaks muutub. Ootnud ja ootnud ja mekkinud vahel vett. Äkitselt hüüdnud hääl: „Enne kui vesi viinaks muutub, pead sina surema!“ Poisil läinud hirmuks ja tulnud ära.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Vana ja uue aasta vahel öösel kell 12 peab kaevust viina …
Tekst
Vana ja uue aasta vahel öösel kell 12 peab kaevust viina saama. Viinahimustaja vannub uksest välja astudes kolm head suutäit. Kaevule minnes peab talle palju takistusi ette tulema, nagu kassisi, koeri, tutvaid inimesi jne., viimased tahavad temaga kõnelema hakata ja tema aega viita, aga kõneleta ei tohi viinahimustajad nendega sugugi, sest siis on ta kadumiselaps. Jõuab inimene kõigist takistustest hoolimata ometi viimaks kaevule, siis saab ta kaevust vee asemel viina, kui aga kell veel 12 on. Joodakse viina kaevul, siis on ta täielik viin, toodakse aga viina tuppa, saab ta jälle veeks.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Kihelkond
Haljala
Koguja
J. A. Rehberg
Kogumisaasta
1895
Täisviide
H II 46, 244 (30) < Haljala khk – J. A. Rehberg (1895)
Selle kesköö ajal muuta vesi ennast kaos viinaks …
Tekst
Selle kesköö ajal muuta vesi ennast kaos viinaks. Sõelaga peab aga kaost võetama; muidu on ta ikka vesi. Siis on aga palju kuradisi hulkumas, nõnda, et keegi proovi tegema minna ei julge.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Uueaasta öösi kell 12 on vesi kaevus viin, kui õlekõrrega võtad
Tekst
Uueaasta öösi kell 12 on vesi kaevus viin, kui õlekõrrega võtad.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Kihelkond
Kirbla
Koguja
M. Tuul
Kogumisaasta
1969
Täisviide
RKM II 266, 200 (10) < Kirbla khk – M. Tuul (1969)
Usuti, et ööl enne uut aastat kõik veed jõgedes ja järvedes ...
Tekst
Usuti, et ööl enne uut aastat kõik veed jõgedes ja järvedes on muudetud viinaks.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Kihelkond
Tartu-Maarja
Koguja
L. Rosenfeldt
Kogumisaasta
1932
Täisviide
E 81956 (7) < Tartu-Maarja khk – L. Rosenfeldt (1932)
Siis mindi kaiu juurde vett tooma. Kella 12 aeg pidi vesi viin olema, aga vat, kedagit ei julgend minna. Vanemad ei läind, nooremad ei julgend. Pidi minema tuidi-üksi. Kaevule pidi ainult üks minema. Önne vöib valada mitu tükki.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Kihelkond
Valjala
Koguja
P. Alvre
Kogumisaasta
1942
Täisviide
ERA II 302, 478/9 (304e) < Valjala khk – P. Alvre (1942)
Samuti kaheteisme aal läksime ikka vaatama, kas kaevuvesi läheb sel ajal viinaks või ei. Aga oli üsna harilik vesi.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Vana ja uue aasta vahepeal kell 12 on vesi kaevus mõdu …
Tekst
Vana ja uue aasta vahepeal kell 12 on vesi kaevus mõdu. Kui palju teda siis välja võetakse, nii palju jääb mõduks, mis sisse jääb, läheb jälle veeks.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Uueaasta ööse kell 12 ajal valvatakse, kui tuli kiiresti vilkuma hakkab, siis sel hetkel on kaevus vesi viin.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).