Kui nääriöösel vaikne tuul on, siis ööldakse: „Pähklitäkk sõidab“ ses usus, et siis pidada tuleval aastal hästi palju pähklid kasvama.
Kommentaar
Hea pähklisaak. Üle veerandsaja teate, levikuga ranna-aladel ning läänesaartel; ka mõned vastupidised teated – tuul puhub pähklid sarapuudelt maha. Sama jõuluööl või enne kolmekuningapäeva. Vt. levikukaart: uusaasta (6).
Kui uueaasta öösel pähksepull möirgab, kui kange vinguv tuul on, sel aastal kasvab siis palju pähklid, aga kui vaikne öö on, siis kasvab sel aastal vähe pähklid.
Kommentaar
Hea pähklisaak. Üle veerandsaja teate, levikuga ranna-aladel ning läänesaartel; ka mõned vastupidised teated – tuul puhub pähklid sarapuudelt maha. Sama jõuluööl või enne kolmekuningapäeva. Vt. levikukaart: uusaasta (6).
Kui vana-aasta öösi kange tuul on, siis on hea pähklisaak
Tekst
Kui vana-aasta öösi kange tuul on, siis on hea pähklisaak.
Kommentaar
Hea pähklisaak. Üle veerandsaja teate, levikuga ranna-aladel ning läänesaartel; ka mõned vastupidised teated – tuul puhub pähklid sarapuudelt maha. Sama jõuluööl või enne kolmekuningapäeva. Vt. levikukaart: uusaasta (6).
Kihelkond
Martna
Koguja
E. Ennist
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 159, 786 (21) < Martna khk – E. Ennist (1937)
Suve iseloomu uusaastahommikul ennustati tuulte järele …
Tekst
Suve iseloomu uusaastahommikul ennustati tuulte järele. Oli tuul põhjast, tuli vilu suvi, idast – kuiv suvi, lõunast – soe suvi, läänest – vihmane suvi.
Kommentaar
Uusaasta tuul määrab edaspidised ilmad. Vähesed teated. Seostub põhiliselt pööripäevadega.
[---] Jõululaupa ööse tuult puhub, siis kuulab peremees, kas kohiseb ehk kiltsib. Kui tuul kohiseb, siis tuleb hää aeg, aga kui kiltsib, siis tuleb vaene aeg. Kui jõululaupa ööse tuul suure maa päält on, siis tuleb hää viljaline aeg, aga kui tuul suure mere päält on, siis tuleb vaene aeg, sest ta puhub viljakasu ära.
Kommentaar
Tuul. Tuule jälgimisest on teated põhiliselt läänesaartelt ja -rannikult, mujal juhuslik. Tuul (tuulevaikus) on pähklisaagi endeks ka vana-aasta ööl. * kiltsib – kiliseb
Kui talvisel pööripäeval puhub tuul õhtu poolt (ka õhtu-põhja vahelt), saab kõik talv soe olema; puhub aga tuul hommiku poolt (ka hommiku-keskhommiku vahelt), saab talv külm. Ikka seda tähele pandud.
Kommentaar
Tuul põhjast – külm talv, lõunast – soe. Üle 10 kirjapaneku, tuttavaks saanud ka kirjanduse toel, vrd. Tõllasepp, lk. 79.
Pööripäeva tuulest. – Kangesti vaadataks tuult ja ilma kolm päeva enne ja kolm päeva pärast pööripäeva. Nagu taline pööripäe: kui tema tuul põhja jääb, sis on külm ära ristipäevani, enne sooja ei tule. Ku tuul sooja kanti jääb, sis on järeltulev aeg soe, soem.
Kommentaar
Tuul põhjast – külm talv, lõunast – soe. Üle 10 kirjapaneku, tuttavaks saanud ka kirjanduse toel, vrd. Tõllasepp, lk. 79.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
M. Mäesalu
Kogumisaasta
1955
Täisviide
RKM II 58, 282 (13) < Häädemeeste khk – M. Mäesalu (1955)
Vanad inimesed ütlesid: „Kust tuul kolmandal päeval …
Tekst
Vanad inimesed ütlesid: „Kust tuul kolmandal päeval pääle pööripäeva puhub, sinna jääb ta terveks talveks.“ Nüüd on see kolmas päev jõulu esimesel pühal, millal nüüdki tuule suuna märgitakse. [---]
Kommentaar
Pööripäeva tuul jääb püsima. Üldine.
Kihelkond
Karja
Koguja
M. Männik
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 255, 352/3 (5) < Karja khk – M. Männik (1939)