Kui jakobipäeva öösel linnuraa sees palju lendavaid ehk kukkuvaid tähta on, peaje see head viljakasvu tähendama, sest mida rohkem siis tähta taevast maha sadab, seda rohkem peaje teisel aastal vihma sadama.
Kommentaar
Tähesadu – hea viljakasv, vihmasadu. Ainuke teade.
Kui jüripääväs Sõgla- ja Kooditähed õdagutse aoga …
Tekst
Kui jüripääväs Sõgla- ja Kooditähed õdagutse aoga maaha nakasõ käümä – sis tuu keväjä piät vara tõugu tegemä, aga kui tähed viitvä, sis võit tõutegemisega ka viitä.
Kommentaar
Taeva Sõela vaatamine. Härg vakku. Odrakülviaja määramine Sõela ja Koodi järgi. Üksikteade. Rohkem paastumaarjapäevaga jt. varasemate tähtpäevadega.
Kihelkond
Vastseliina
Koguja
J. Jakobson
Kogumisaasta
1903
Täisviide
H II 71, 422 (7) < Vastseliina khk – J. Jakobson (1903)
Kui mihkli- ja mardipäeva vahel pimedal ööl taevas Linnutee hele, siis tuleb paks lumi, kui aga tume, siis õhuke.
Kommentaar
Linnutee vaatlemine. Haruldased teated. Tähtpäevadest seostub enam sügistalvistega (kadripäev, jõulud), harilikult on juttu sügisesest vaatlusest või on aeg määratlemata.
Kui Sõel kadripäevaks koidu ajaks maha läheb homikul …
Tekst
Kui Sõel kadripäevaks koidu ajaks maha läheb homikul, siis ta jõuab maarjapäevaks õhtul ehasse, see tähendab head viljalist aastat.
Kommentaar
Sõel läheb kadripäevaks enne hommikut looja – hea (vilja-) aasta. Kümmekond teadet, Lõuna-Eesti ajamääratlused on: neli nädalat enne talsipühi (enne jõule), ka mardipäev.
Kui Sõel kadripäeval enne päiksetõusu maha lääb, siis ei võta külm järgmisel sügisel vilja ära. [---]
Kommentaar
Sõel läheb kadripäevaks enne hommikut looja – hea (vilja-) aasta. Kümmekond teadet, Lõuna-Eesti ajamääratlused on: neli nädalat enne talsipühi (enne jõule), ka mardipäev.
Kihelkond
Tartu-Maarja
Koguja
Ed. G. Sööt
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H II 29, 370 (114) < Tartu-Maarja khk – Ed. G. Sööt (1888)
Kui Taevasõel kadripäevaks maha läheb, siis on hea viljasaak sel aastal.
Kommentaar
Sõel läheb kadripäevaks enne hommikut looja – hea (vilja-) aasta. Kümmekond teadet, Lõuna-Eesti ajamääratlused on: neli nädalat enne talsipühi (enne jõule), ka mardipäev.
Linnutee on taeva all, pärast lauritsapäeva näeb, käib üle taeva east länne. Ega seal tähte ole. Vahita selle järele, kudas talv on: kui paksult on, siis on paks talv. Kui on ohuke, siis ohuke talv.
Kommentaar
Linnutee pärast lauritsapäeva näha. Ainuke teade. * east länne – idast läände
Kihelkond
Kuusalu
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1935
Täisviide
ERA II 114, 282 (7) < Kuusalu khk – R. Põldmäe (1935)
Ma olin isa põlve kõrgune, kui isa rääkis noorematele: „Jüripäevas on Sõgel, s. o. taevatähed, joba nätta, et siis pantas härg vakku [---] – Sõelatäht. [---]
Kommentaar
Taeva Sõela vaatamine. Härg vakku. Künni algust jüripäeval on ette arvatud Sõela seisu järgi mihklipäeval, mardipäeval või andresepäeval.
Kihelkond
Sangaste
Koguja
L. Voormann
Kogumisaasta
1971
Täisviide
RKM II 287, 302 (18) < Sangaste khk – L. Voormann (1971)
Mis on koivalo: pääva loojaminikust kunni Ehatähe mahaminemiseni 2 tundi. Jaanip[äeva] aego, kus lühikesed ööd, on koivalo ja koit ühes koos, see on: kui Ehatäht maha lääb, tõuseb seesama Koidotähe nime all üles.
Kommentaar
Valged ööd – Koit ja Hämarik kohtuvad. Eha- ja Koidutäheks nimetatakse planeet Veenust. Veel Kambja, Räpina khk. Setu tekstid on tõenäoliselt mõjustatud Fr. R. Faehlmanni kunstmuistendist „Koit ja Hämarik“.
Söölast räägib rahvas: kui ta katripäävast maha läheb …
Tekst
Söölast räägib rahvas: kui ta katripäävast maha läheb, siis tuleb teise aasta hää aeg.
Kommentaar
Sõel läheb kadripäevaks enne hommikut looja – hea (vilja-) aasta. Kümmekond teadet, Lõuna-Eesti ajamääratlused on: neli nädalat enne talsipühi (enne jõule), ka mardipäev.
Sügise paistab Linnuteest ja taevatähtede seismesest …
Tekst
Sügise paistab Linnuteest ja taevatähtede seismesest, müsuke talve tuleb. Üksikud selged tähed Linnutee sees on päe[vade] tähentuse[ga], nende tähtedel on egaühel oma tähentus, humikopoolt õhtopoole on nee tähed: kiige esimene selge täht on humikopool mihklipäe, siis mart, siis katri, siis tulevad kolm selget tähte üheteise juures jõulud, nearid ja kolmkunig (need on kaunis kõrgel peaaegu päe kohas). Õhtupoole jäevad küinlapäe, pasto-maarepäe. On nimetud tähte ümbert sinine taevas näha, siis on nende päevade aegus sula, on aga tihe valge täherägu, siis on lund ja tuisku. On Linnutee tihe valge, tuleb kõva talve, on ta mustem, tuleb sula. Need tähed on kerged üles leida, egaüks on üksik selge täht, ma olen tähele pannud, ega aasta on niisamma palju selget taevast ta ümber kui teise aasta enne seda.
Kommentaar
Linnutee vaatlemine. Haruldased teated. Tähtpäevadest seostub enam sügistalvistega (kadripäev, jõulud), harilikult on juttu sügisesest vaatlusest või on aeg määratlemata.
Kihelkond
Hiiumaa
Koguja
G. Tikerpuu
J. Kõrvul
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H II 41, 181/2 (17) < Hiiumaa – G. Tikerpuu ja J. Kõrvul (1888)