Uueaasta hommikul sigu lahti lastes peab neile lund vastu silmi viskama, siis ei lähe nad suvel aia vahelt läbi.
Kommentaar
Sigadele tuhka, lund, kaeru vastu silmi – ei kipu suvel aiast välja. Seostub samuti jõululaupäevaga, tuhkapäevaga. Enamus teateid Järva-, Viljandi-, Tartumaalt.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
H. Utsal
Kogumisaasta
1893
Täisviide
H II 49, 747 (128) < Põltsamaa khk – H. Utsal (1893)
Ka mina määletan veel üht pruuki. Kui mina karjaskäija olin, üteldi mulle nearihommiku: „Jakob, võta nüüd toop ja mine pane aidast kaeru toopi ja mine tee sealauda uks lahti ja pane tähele, kui sead kõik hakkavad välja tulema, siis võta toobi seest kolm korda pihuga kaeru ja viska sigadele vastu silmi ja ütle kolm korda õige kõvast: „Kas lääd vilja, kas lääd vilja, kas lääd vilja?““ Seesugune munserdamine pidi sigadele kui tohtri rohi haigele mõeduma. Ei siis lähe sead läbi aia vilja ega kuhugi paha peale. Kui ma sellega valmis olin, valasin need kaerad, mis viskamisest üle jäid, sigade ette ning tulin tulema.
Kommentaar
Sigadele tuhka, lund, kaeru vastu silmi – ei kipu suvel aiast välja. Seostub samuti jõululaupäevaga, tuhkapäevaga. Enamus teateid Järva-, Viljandi-, Tartumaalt. * mõeduma – mõjuma
Kihelkond
Kadrina
Koguja
J. Nante
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H II 10, 227/8 (4) < Kadrina khk – J. Nante (1888)
Uuelaastal homiku vara matiga tuhka võtta ja sealauta minna, seale tuhka vastu silmi visata ja ütelda: „Siga, tunne s..ahaisu, ära tunne viljahaisu.“ See oli sellepärast, et siga suvel vilja ei lähe.
Kommentaar
Sigadele tuhka, lund, kaeru vastu silmi – ei kipu suvel aiast välja. Seostub samuti jõululaupäevaga, tuhkapäevaga. Enamus teateid Järva-, Viljandi-, Tartumaalt.
Kihelkond
Ambla
Koguja
J. Tannenthal
Kogumisaasta
1892
Täisviide
H III 12, 564 (9) < Ambla khk – J. Tannenthal (1892)
Uueaasta hommikul pilluti sigadelle tuhka vasta silmi …
Tekst
Uueaasta hommikul pilluti sigadelle tuhka vasta silmi, kui neid laudast välja lasti. Siis ei jookse ta sead suvel nii palju ja ei tüki läbi aidade ja üle aidade välja.
Kommentaar
Sigadele tuhka, lund, kaeru vastu silmi – ei kipu suvel aiast välja. Seostub samuti jõululaupäevaga, tuhkapäevaga. Enamus teateid Järva-, Viljandi-, Tartumaalt.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
A. Artis
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H II 28, 358 (6) < Maarja-Magdaleena khk – A. Artis (1888)
Uueaasta homikul võetud köis õue peale kolme korra ringi …
Tekst
Uueaasta homikul võetud köis õue peale kolme korra ringi maha, visatud kaeru ringi sisse ja aetud sead sööma selle mõttega, et sead uuel aastal hästi korda lääks ehk sigineks ja hästi koos sööks.
Kommentaar
Sigadele köieringi seest kaeru. Menetlust on kasutatud põhiliselt kanade koospüsimiseks või taotlusega, et nad ühte pessa muneksid.
Harilikult tapetakse maal sigu jõulu eel. Tapmise ajal vaadatakse seapõrna, sest säält on näha, missugune ja kui paks lumi tuleb. Kui põrn on ühetasane, siis on ühtlane lumi, kui on kinnine ots paks, siis on sügisel paks lumi, kui on lahtine ots paks, siis on kevade paks lumi.
Kommentaar
Sea põrna vaatamine. Tavaliselt tähtpäevaga määratlemata.
Kui enne jõulu vana siga tapetakse, siis vaadatakse põrnast, kuidas talve on. Kui põrna eesots paksem on kui tagumine, siis on talve eesots külmem, aga kui tagumine, siis on paastuaeg kange külm.
Kommentaar
Sea põrna vaatamine. Tavaliselt tähtpäevaga määratlemata. * paastuaeg – lihavõttepühade eelse paastu aeg (tuhapäevast lihavõttelaupäevani)
Enne jõuluid vallaline tütarlaps siga söötes lausus …
Tekst
Enne jõuluid vallaline tütarlaps siga söötes lausus, ise siga silitades: „Käi lauta, seake, sind süüakse, mind viiakse!“ Peale jõuluid, kui tüdrukul keegi kosjas ei käinud, lausus tüdruk seasöötmisel: „Käi lauta, kurivaim, sind ei söödud, mind ei viidud!“ Sääljuures tõmbas tüdruk harilikult hea lahmaka seale selga.
Kommentaar
Sind süüakse, mind viiakse. Siin on vihjatud jõuludele kui kosjaskäimise ajale.
Ka mina määletan veel üht pruuki. – Kui mina karjaskäija olin, üteldi mulle nearihommiku: „Jakob, võta nüüd toop ja mine pane aidast kaeru toopi ja mine tee sealauda uks lahti ja pane tähele, kui sead kõik hakkavad välja tulema, siis võta toobi seest kolm korda pihuga kaeru ja viska sigadelle vastu silmi ja ütle kolm korda oige kõvast: „Kas lääd vilja, kas lääd vilja, kas lääd vilja?““ Seesugune munserdamine pidi sigadele kui tohtrirohi haigele mõeduma. Ei siis lähe sead läbi aja vilja ega kuhugi paha peale. Kui ma sellega valmis sain, valasin need kaerad, mis viskamisest üle jäid, sigade ette ning tulin tulema. Sigadega saab niisamasugune temp ära tehtud esimesel [jõulu]pühal kui näärihommikugi.
Kommentaar
Sigadele tuhka, kaeru vastu silmi – ei kipu suvel vilja. Tartu-, Viljandimaal seostub nii jõulupühade kui uusaastaga, Järva-, Viljandimaal uusaastaga (kokku üle kümne teate); enam seoses tuhkapäevaga. * mõeduma – mõjuma
Kihelkond
Kadrina
Koguja
J. Nante
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H II 10, 227/8 (4) < Kadrina khk – J. Nante (1888)
Jõulu esimesel pühal, nõndasamuti ka nääripäeval …
Tekst
Jõulu esimesel pühal, nõndasamuti ka nääripäeval, kui kirikulised ära läksivad, viskas perenaene peuga tuhka sigadele vastu nina ja ütles: „Sead, tundke tussuhaisu, ärge tundke viljahaisu.“ See sündis selle pärast, et sead suil kurja peale ei lähe.
Kommentaar
Sigadele tuhka, kaeru vastu silmi – ei kipu suvel vilja. Tartu-, Viljandimaal seostub nii jõulupühade kui uusaastaga, Järva-, Viljandimaal uusaastaga (kokku üle kümne teate); enam seoses tuhkapäevaga.
Talistepüha edimätse pühä omgu, kui tsiga vasta tule, visatas tuhka silmi vahele, et sis ei tükkiv tsiga suvel rükkä.
Kommentaar
Sigadele tuhka, kaeru vastu silmi – ei kipu suvel vilja. Tartu-, Viljandimaal seostub nii jõulupühade kui uusaastaga, Järva-, Viljandimaal uusaastaga (kokku üle kümne teate); enam seoses tuhkapäevaga. * rükkä – rukkisse
Esimesel jõulupühal hommikul vara antud sigadele kaeru …
Tekst
Esimesel jõulupühal hommikul vara antud sigadele kaeru. Selleks pandud köis number 8 moodi õue maha ja köie aasadesse kallatud kaerad, kust sead neid söönd. Otsekohene tagamõte teadmata.
Kommentaar
Sigadele köieringi seest kaeru. Samasugusest toimingust uusaastahommikul on teade Vigala khk, eesmärgiks sigade koospüsimine (vrd. kanad).
Jaanilaupäev õhtu laulis üks vana naisterahvas ikka …
Tekst
Jaanilaupäev õhtu laulis üks vana naisterahvas ikka: „Mulle piima, muile müsiku, liigu, liigu. Mul on põrsseid, muil on immis.“ Kes naise häält kuulis, sel surid põrsad ära. [---]
Kommentaar
Sigade nõidus. Jaanipäeval juhuslik.
Kihelkond
Hargla
Koguja
P. Voolaine
Kogumisaasta
1921
Täisviide
E, StK 9, 104 (6) < Hargla khk – P. Voolaine (1921)
Kui siapõrsad on raiskus, ei söö ehk kõht lahti, ehk ka kariloomad endid nühivad, siis peab neile enne jüripääva tapetud musta ussi tuhka sisse andma – kohe on need haigused loomade juurest kadunud.
Kommentaar
Ussi (ussituha) söötmine sigadele – püsivad terved. Teated siin esitatud. Ussi kasutamine tõrjenõiduses on väga levinud (vt. uss).
Kihelkond
Lääne-Nigula
Koguja
J. Reimann
Kogumisaasta
1894
Täisviide
H I 5, 153 (18) < Lääne-Nigula khk – J. Reimann (1894)