Jaanilaupa õhta tegi peres igaüks omale viha ja ehtis kõik ilusast lilledega ära. Saunast tulles visati see viht katusele ja siis oodati, et kelle viha tuul kõige enne maha ajab, see sureb kõige enne.
Kommentaar
Ennustamine. Teateid ennustamisest Ida- ja Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Iisaku
Koguja
M. Tarum
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 125, 252 (62) < Iisaku khk – M. Tarum (1936)
Jaanipäeval korjatakse üheksa seltsi lillesid, igast seltsist üheksa tükki ja tehakse kimp, mis viha sisse pandakse. Vihaga saab esiti saunas viheldud ja visatakse pärast vihtlemist viht vette (jõkke). Kui viht vee alla vajub, siis teist jaanipäeva enam ei näe, jäeb viht aga veepinnale seisma, siis saab muidugi näha.
Kommentaar
Ennustamine. Teateid ennustamisest Ida- ja Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Vaivara
Koguja
M. Ostrov
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 21, 139 (10) < Vaivara khk – M. Ostrov (1889)
Jaaniõhtul jaanitulele minnes võeti kaasa saunaviht …
Tekst
Jaaniõhtul jaanitulele minnes võeti kaasa saunaviht, mis visati üle vasaku õla rukkipõldu. Teisel päeval mindi toodi viht ära ja loeti vihas olevad oksad ära; kui oli paarisarv oksi, siis leiad enesele elukaaslase, aga kui oli paaritu arv, siis ei leia enesele elukaaslast. (Ei tunta tänapäeval.)
Kommentaar
Ennustamine. Teateid ennustamisest Ida- ja Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Urvaste
Koguja
T. Prisko
Kogumisaasta
1956
Täisviide
RKM II 59, 311 (14) < Urvaste khk – T. Prisko (1956)
Kui tüdruk oleva vihtasid teind ja vihad saanud paari …
Tekst
[---] Kui tüdruk oleva vihtasid teind ja vihad saanud paari (nii et üksikuid vihta ei ole olnud) ja paarid paari (noh, et tulnud paarisarv), siis saanud see aasta tüdruk mehel, aga kui olnud üks viht üksik, siis ei oleva kosilasi see aasta loota olnud.
Kommentaar
Ennustamine. Teateid ennustamisest Ida- ja Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
A. Seep
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 207, 248 < Kolga-Jaani khk – A. Seep (1965)
Kui peale jaanipääva tehtud vihaga viheltse, siis hakkab ihu sügelema.
Kommentaar
Saunavihtade valmistamise aeg. Paarkümmend teadet eri paigust, kõigis nõue vihad teha enne jaanipäeva või jaanilaupäeval. Sama nõue ravimtaimede korjamise kohta.
Enne vana jaanipäeva tetäs vihtu. Ku vanempes lääve, tuleve lehe otsast maha. [---]
Kommentaar
Saunavihtade valmistamise aeg. Paarkümmend teadet eri paigust, kõigis nõue vihad teha enne jaanipäeva või jaanilaupäeval. Sama nõue ravimtaimede korjamise kohta.
Kihelkond
Halliste
Koguja
S. Lätt
Kogumisaasta
1961
Täisviide
RKM II 107, 138 (68) < Halliste khk – S. Lätt (1961)
Pääle jaanipäeva ei tohi vihtasid teha, teras läheb vihalehtedesse.
Kommentaar
Saunavihtade valmistamise aeg. Paarkümmend teadet eri paigust, kõigis nõue vihad teha enne jaanipäeva või jaanilaupäeval. Sama nõue ravimtaimede korjamise kohta.
Jaaniööl tuli koguda ka kõiki arstitaimi, sest hiljem kaotavat taimed oma raviva toime. Samuti valmistati jaaniööl saunavihtasid ja nendega vihtlemine pidi ravima jooksva- ning muid liigese- ja lihastehaigusi ja valusid.
Kommentaar
Saunavihtade valmistamise aeg. Paarkümmend teadet eri paigust, kõigis nõue vihad teha enne jaanipäeva või jaanilaupäeval. Sama nõue ravimtaimede korjamise kohta.
Enne jaanipäeva tehtud saunavihtadel on üheksa rohtu sees …
Tekst
Enne jaanip[äeva] tehtud saunavihtadel on üheksa rohtu sees, aga jakubip[äeval] ja pärast on üheksa ohtu.
Kommentaar
Saunavihtade valmistamise aeg. Paarkümmend teadet eri paigust, kõigis nõue vihad teha enne jaanipäeva või jaanilaupäeval. Sama nõue ravimtaimede korjamise kohta.
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
A. Seep
Kogumisaasta
1967
Täisviide
RKM II 259, 333 (92) < Kolga-Jaani khk – A. Seep (1967)