Uueaasta laupäeva hommiku vara peab kõiki maja anumaid …
Tekst
Uueaasta laupäeva hommiku vara peab kõiki maja anumaid vana aasta sõnnikust puhtaks küürima ja kõige selle tööga seks ajaks valmis olema, kui valge tuleb; kui aga mitte valge ajaks valmis ei jõua, siis jäävad tuleva aasta tööd kõik ripakille.
Kommentaar
Anumate pesemine. Mõned teated veel Läänemaalt (Karuse, Lihula khk).
Kihelkond
Kuusalu
Koguja
A. Ploompuu
Kogumisaasta
1895
Täisviide
H II 54, 220/1 (99) < Kuusalu khk – A. Ploompuu (1895)
Suurel reedel pestakse puust nõusid, nagu piimapüttisid, kappasid, toobrisi, ämbrisi jne. Pesemine sünnib nimetud päeval sellepärast, et siis suvel nõud sojas ja tuules ära ei kuivaks ja läbi jooksma ei hakkaks (vett läbi laskma).
Kommentaar
Puunõude pesemine. Väheseid teateid mitmelt poolt. Seostub mitmete tähtpäevadega, ka suure neljapäevaga.
[---] Minu vanaema kasuema, Tõõtsa Eeva (80–90 a. tagasi) toond iga suure nellaba-reedi kolme valla (Tori, Taali ja Kirikuvalla) maa pealt sipelgapesi, keetnd neid, auttand ja pesnd piimanõusid seal sees ja and vee sis elajatele. [---]
Kommentaar
Puunõude pesemine, hautamine. Ligi 10 üleskirjutust mitmelt poolt.
Suure neljapäävalt antakse tütrukule veikene killukene leiba …
Tekst
Suure neljapäävalt antakse tütrukule veikene killukene leiba, siis pidi minema metsa ja tooma kimp kadakaid ja auduma keik puunõud, siis need sel suvel ei kuiva.
Kommentaar
Puunõude pesemine, hautamine. Ligi 10 üleskirjutust mitmelt poolt.
Suur laupäev. Enne päeva korjas peretütar kõik puunõud kogu (kokku) ja viis kööki pesemiseks. Sääl olid puukapad, puukulbid, puukoostad, puust saunaleili kipud ja silmapesu kapad. Pärast pesemist pandi kõik need asjad puuaja otsa kuivama, nõnda et terve see aid oli puunõusid täis. Siis aeti lapsed mune värvima, ükskõik siis kas kotivärviga või potivärviga. [---]
Kommentaar
Puunõude pesemine. Seoses lihavõttelaupäevaga väheseid teateid eri paigust; kuulub suure neljapäeva ja suure reede kombestikku. * puukoostad – puulusikad