Pandi ka jõuluaegseid ilmasid tähele ja arvati neid jaanipäevaaegsele ilmade ettetähenduseks: oli jõulu aeg ilm tormine ja tuisune, siis oli ta niisamasugune ka jaanipäeva aeg ja kõik hoidsivad, et sel ajal mitte palju heina maha ei niitnud; oli aga ilm jõulu aeg ilus, siis võis kõige paremat heinaaega oodata.
Kommentaar
Vastavus hilisemate ilmadega. Jõulude ja jaanipäeva (suvistepühade, mardipäeva) vastavust on palju märgitud trükikalendrites.
Kaksteistkümmend päeva jõulu ja kolmekuningapühade …
Tekst
Kaksteistkümmend päeva jõulu ja kolmekuningapühade vahel pandakse tähele, kudas nende ilmad, nõnda olla nad kõige aasta. Näituseks: on esimine päev ilus ja selge, olla jaanuarikuu enamist selge. On teine päev sajune, siis on veebruarikuu sajune, nii tähendada kolmas päev märtsi- ja neljas aprilli-, viies mai- jne. kuud.
Kommentaar
Vastavus hilisemate ilmadega. Jõulude ja jaanipäeva (suvistepühade, mardipäeva) vastavust on palju märgitud trükikalendrites.
Kihelkond
Kuusalu
Koguja
J. Ploompuu
H. Rebane
Kogumisaasta
1892
Täisviide
H II 40, 498/9 (28) < Kuusalu khk – J. Ploompuu ja H. Rebane (1892)
Vanal jõulu keskmisel pühal juba tuntud ahjukütmisel …
Tekst
[---] Vanal jõulu keskmise[l] pühal juba tuntu[d] ahjukütmisel, et päev pikemb ja viimasel pühal kikkasamm pikemb. [---]
Kommentaar
Päevade pikenemine. Siin on arvesse võetud vana kalendri jõuluaega. Võrdlus kukesammuga on hästi tuntud seoses mitmete tähtpäevadega (talvine pööripäev, uusaasta, kolmekuningapäev); paarkümmend kirjapanekut.
Kihelkond
Sangaste
Koguja
L. Voormann
Kogumisaasta
1971
Täisviide
RKM II 287, 294 (12) < Sangaste khk – L. Voormann (1971)
Kolm päivä enne jõulu on püöripäiv, siis keskmisel pühäl õli päev üks kukkesamu pikkemb jua, nindat vagane laps tahi saada jua ükskõrd päevas jua rohkemb süüa.
Kommentaar
Päevade pikenemine. Võrdlus kukesammuga on hästi tuntud seoses mitmete tähtpäevadega (talvine pööripäev, uusaasta, kolmekuningapäev); paarkümmend kirjapanekut.
Kihelkond
Jõhvi
Koguja
E. Mets
Kogumisaasta
1944–1946
Täisviide
RKM II 16, 106 (52) < Jõhvi khk – E. Mets (1944–1946)
Keskmätsel pühäl (talvistõpühäl, k[uu]p[äev] 26. XII) um päiv kikkasamm, kolmõkuningapääväl (6. I) ahopalang pikemb (9. XII saadik arvatud).
Kommentaar
Päevade pikenemine. Alates talvisest pööripäevast päevade pikenemist märkivate tähtpäevade seas on jõulupühad ja kolmekuningapäev kõige olulisemad. * ahopalang – siin: ahjuküdemise aeg
Kolmekuningapäeva öösse kukub kotkas puu otsast maha
Tekst
Kolmekuningapäeva öösse kukub kotkas puu otsast maha.
Kommentaar
Kotkas kukub puu otsast maha. Vormelit kõige pikema öö kohta (kotkas või kukk kukub maha, jõudmata nii kaua magada) on kasutatud seoses aastavahetuse tähtpäevadega, alates luutsipäevast (13. XII).