Kuid teisel ja kolmandal pühal peeti lõbusaid simmaneid …
Tekst
[---] Kuid teisel ja kolmandal pühal peeti lõbusaid simmaneid, käidi võõrsil, söödi ja joodi. Sageli peeti ka pulmi, sest abielu, mis sõlmitud pühade ajal, pidi tooma õnne.
Kommentaar
Pulmad (kosjad, varrud) lihavõtte ajal. Lüganuse, Kodavere khk üleskirjutustes seotud hea õnnega, Tartu linna, Vändra khk, Pärnu linna üleskirjutustes toovad õnnetust.
Sis tulõ’ Hristos-voskristos, sis või kul´atada. Sii om seto vär´k
Tekst
Sis tulõ’ Hristos-voskristos, sis või kul´atada. Sii om seto vär´k.
Kommentaar
Praasnik. Rahvapeod vastastikuste tervitamiste ja külaskäikudega on levinud Setu alal, nagu naabruses asuvatel venelastelgi, nt. 1. pühal Jeganitsas, 2. pühal Tševitsa ja Laura k., 3. pühal Moložvas, õige mitmes külas 1. pühapäeval peale lihavõtteid. * Hristos-voskristos – Kristus on üles tõusnud, siin: ülestõusmispühad; kul’atada (vn. гулять) – lõbutseda
Lihavõõtõ omma’ praasniga Mäe küläh, Trõnne küläh, sis Pöönil ja Alaotsah Vilo vallah.
Kommentaar
Praasnik. Rahvapeod vastastikuste tervitamiste ja külaskäikudega on levinud Setu alal, nagu naabruses asuvatel venelastelgi, nt. 1. pühal Jeganitsas, 2. pühal Tševitsa ja Laura k., 3. pühal Moložvas, õige mitmes külas 1. pühapäeval peale lihavõtteid.
Kihelkond
Setu
Koguja
A. Tammeorg
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 190, 421 (2) < Setumaa – A. Tammeorg (1938)
Pühadelaupäeva õhtul lähevad nad kiriku ja toovad säält küünaldega tuld koju; kui tuli mitte teel ära ei kustu, siis toob see õnne, aga kui juhtub see kustuma, siis õnnetust.
[---] Lihavõttepühad on tulnud sellest, et katoliiklased lõpetavad oma paastupäeva ja hakkavad uuesti liha sööma. Lihavõttepühi nimetatakse ka veel munapühadeks, millal lapsed palju värvilisi mune söövad ja üksteisele saadavad. Lihavõttepühi nimetataks veel ülestõusmisepühadeks. Lihavõttepühad on liikuvad ja iga aasta ise ajal.
Kommentaar
Nimetus.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena; Tartu linn
Koguja
H. Ratassepp
Kogumisaasta
1930
Täisviide
E 66190 (1) < Maarja-Magdaleena khk, Tartu l – H. Ratassepp (1930)