Keskpäeval viia veega täidetud pudel, panna sipelgapessa. Keskööl vastu suurt neljapäeva pudel ära tuua ja veega nägu peseda, siis pole suvel päivitust karta.
Kommentaar
Näopesemine – püsib ilus. Väheseid teateid Viljandi-, Võrumaalt. Komme tuntud ka Kraasnas. Kuulub ennekõike jüripäeva juurde.
Üks Saarde vanematest viisidest oli see, et palmipuudepüha homikul ei jätnud ükski suud ega silmi pesemata. Kes oma suu ja silmad pesenud, selle silmad üteldi see aasta hästi selged olevat; kes aga sellel päeval jätnud end pesemata, see üteldi sellel aastal koguni unine olevat ja alati magada tahtvat.
Kommentaar
Näopesemine. Kõik üksikteated. Näopesemine kanamunaga või pesemine unetõrjeks on tuntud seoses paastumaarjapäeva ja jüripäevaga, siin juhuslik.
Kihelkond
Saarde
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 181, 623/4 (113) < Saarde khk – J. P. Sõggel (1938)
Kui maarjapäeval suud pestakse, siis peab see vesi, mille sees suu pestud on, katukse peale viskama. Siis kasvavad linad sel aastal heasti.
Kommentaar
Näopesuvesi üle katuse – head linad. Üksikuid üleskirjutusi. Pesuvee viskamine üle katuste, puu vms. õnne ja hea käekäigu taotlusega tavaks lapseristimise puhul. Mida enam kevade poole, seda tähtsam on näopesemine tähtpäevade kombestikus. Kõige olulisem jüripäeval, taotletud on virkust ja ilu.
Kihelkond
Halliste
Koguja
J. Meomuttel
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 22, 441 (17) < Halliste khk – J. Meomuttel (1889)
Paastumaarjapäeva hommikul enne päeva peab jooksvast veest vett võtma, aga nii, et keegi ei kuule ega näe, ja nii vara, et keegi enne sellest veest pealtpoolt küllest veel ei ole võtnud, siis saab sellest veest hea arstirohi silmahaiguse ja mitme muu häda vastu. See vesi ei lähe ka pikemalgi seismisel iialgi halvaks ega haisema.
Kommentaar
Näopesemine – uni kaob. Väheseid teateid eri paigust. Tervendab.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
H. Uustal
Kogumisaasta
1893
Täisviide
H II 49, 758 (190) < Põltsamaa khk – H. Uustal (1893)