Martinalja. Varemal ajal kaks naisterahvast läinud marti. Oliide teind meheks, kuna Liisa naiseks. Sattund Villemrahva talusse, sääl mees palund: „Andke mulle hernetera suurune tükk rasva, minu naise p... kriiksub.“ Naine saanud sest sõnast solvunud ja asund mehele käsitsi kallale, pererahval tulnud tülitsejaid lahutada.
Kommentaar
Mõistu küsimine.
Kihelkond
Simuna
Koguja
V. Viirmann
Kogumisaasta
1974
Täisviide
RKM II 309, 608 (1) < Simuna khk – V. Viirmann (1974)
[---] Seda küsitakse (otsitakse kohta), kes võtab oma peale õlleteo, nii: „Kas kalla-astas on kuiv?“ Kui pereisa ütleb, et kalla-astas on kuiv, siis on teada, et see peremees on nõus võtma seda oma peale. [---]
[---] Peremees siis küsis: „Kas tööd teha oskate?“ Mardid: „Oskame vana luuda parandada.“ Või: „Oleme kiigevedru ülesseseadijad.“ Selle vedruga on ju raskusi, ei leia niisugust pikka latti. Niisugusi naljajutte aeti. Käojaani aeti.
[---] Noorik viskas karbid maha. Mardiisa ütles: „Perenaine, tule vaata, raiepakk jään maha, korista ää!“ Perenaine siis võtab ää ja paneb võid sissi. [---]
Kommentaar
Mõistu küsimine.
Kihelkond
Varbla
Koguja
H. Tampere
Kogumisaasta
1931
Täisviide
ERA II 39, 361/2 (3) < Varbla khk – H. Tampere (1931)
[---] Nad küsisid mõistatamisi maa mürakuid, põllu pirakuid, järel jäänud jäärupäid (-paid), ülejäänud oinapäid (-paid), mis nurkas nuriseb ja kerisel viriseb. [---]
Panid tühjad võikarbid põrandale ja ajasid: „Kõss, kasi kallalt.“ Tahtsid märku anda, et võid antaks.
Märdilaul. [---] Märt om tullu kaugelt maalta. Ega Märt ei tullu asjata. Märt om ammu siia oodet, märt om täämpe tänne saanu. Kas om luba luuri lüvvä? Laske märdi lämme’esse. Eks sa tää, peremees, massa ää minu võla, mis sa mullu lubasid, kui me obest vahetime jaanipäeva aigu jäälla. [---]
Kommentaar
Mõistu küsimine.
Kihelkond
Halliste
Koguja
L. Takk
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 124, 160/1 (131) < Halliste khk – L. Takk (1936)
Mardi tänusõnad. (Kui mardisandid laulda ei ole tahtnud ehk kui nad laulda pole mõistnud, siis peetud seda kõnet ukse taga, muidugi tublisti köhides, mis ka kirjast näha, tarvitada võinud neid ka küll lauljad, kui nad pikemat aega ukse taga viita tahtnud.) „Kullapai pereisake ja pereemake, kas on luba luuri lüüa või laulda, ühäät! ühäät! Vait, vait, pojad, kas ehk oleme eksinud, ehk on heinaküün. Ei ole, see on talupoja tuba. Tunamullu märdi aegu käisin siin, ühäät! ühäät! kühat! kühat! – Lubas! Ütles, ütles: „Ammu marti ootatie!“ Kuss, kuss, pojad, ehk es luba! Kullapai pereisake! Meie vana kukkus puuhobuse seljast maha lepakännu otsa, lõi oma istumise neljaks lõhki kui lamba süa, tahtsin teda siin soojentada ja kuusekoorega mähkida. Meie oskame kõiksugu kirivese peaga kitse tantsud ja valged vasika tantsud, ühat, ühat! kühat! kühat! Kuss, kuss, pojad, ta mõtleb kodus üks ümarkune mõte nagu see auk meie keskel. Võrra-vurra, lukabusaara (vist läti keeles), kas sa ei mäleta, kui meie tunamullu mardilaadal jaanipäeva aeg jää peal hobuseid vahetasime, kui nõnda kange külm oli, et taevas tärkas ja maa märkas, kivid kiiksid ja liivad liiksid, aiateibas lõksatas ja naise persse laksatas, kui lubasid tündri rukkid ja kaks tündert kaeru ja ütlesid, et tule tunamullu mardi aegus, siis annan kätte. Siis ütle üks sõna: „Laula, laula või luuri luuri otsima!“ – Lubas, lubas! Lubas.“
[---] Kuna nüüd martidele ühte ja teist antakse, tähendavad nad, pererahvale vahel viina pakkudes, kentsakate nimedega ja naljakal kõnel ühe ja teise asja peale, mida nad veel saanud pole. On kõik osad otsitud ja käntsud käänatud ja ilusti kottidesse topitud, laulavad mardid ühe tänu- ja tasumiselaulu.
[---] Kui natuke aega tantsitud, loeb kadride isa oma passi ette, mis nii käib: „Süld vorsti, küünar käkki, kaks arssinat hapusid kapsaid, tapetud siga, lahitud lammas, nuumatud veis, tegu haput leiba, kaks tegu kakuleiba, kültu kaunavilja, tünder türgi ube, vakk potsamaa õunu, ankur õlut, vaat viina, pulk meie pool ja kaksteistkümmend silmavalgust (küünalt).“ On pass ette loetud, küsitakse neilt veel: „Kui vana sa oled, mitu aastat paaris elate, palju lapsi“, jne. [---]
Kui Metsa poisid mardiks käisid, siis naad rääkind ühes peres: „Me tulime säält mere poolt.“ Joosepil olnd leikest (kaalikast) ambad suus ning rääkind: „Jah, mere poolt me tulime näh, oleks ka värsked toond, aga pole seda saamist üht. Va Koordi Riidu, taal need paelad (võrgud) ühtijooni sehes, aga pole seda saamist üht.“
Kommentaar
Mõistu küsimine. * ühtijooni – ühtelugu, aina
Kihelkond
Kaarma
Koguja
E. Reinart
Kogumisaasta
1947
Täisviide
RKM II 5, 603/4 (8) < Kaarma khk – E. Reinart (1947)
Kadri luges salmi: „Pereeidega on kadril suur võlg …
Tekst
[---] Kadri luges salmi: „Pereeidega on kadril suur võlg, seitsmeaastane lõngavõlg, viieaastane villavõlg, kaheaastane pallivõlg (või käkid).“ Kadri raha on ikka kaks kopikat. [---]
Kommentaar
Mõistu küsimine. Väheseid kirjapanekuid.
Kihelkond
Kaarma
Koguja
T. Õunpuu
Kogumisaasta
1941
Täisviide
ERA II 294, 109 (6) < Kaarma khk – T. Õunpuu (1941)
Akna taga küsiti: „Tere, küürakas! Kas käärakas kodu oo?“ …
Tekst
[---] Akna taga küsiti: „Tere, küürakas! Kas käärakas kodu oo?“ [---] Mardid küsisid ikke jalajuhtmid – need olid pastlapaelad. Tüdrukud pidid neid andma. Küsisid neid kardulid, mis enne jaanipäeva oo mulda munetud.
Kommentaar
Mõistu küsimine.
Kihelkond
Karuse
Koguja
R. Viidalepp
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 195, 492/3 (2) < Karuse khk – R. Viidalepp (1936)