Vana-aasta õhtul pandi lambakintsud ühes vorstidega ahju …
Tekst
Vana-aasta õhtul pandi lambakintsud ühes vorstidega ahju, lepamalkade vahele. Kui küpsetatav oli valmis, siis pandi puust molliga lauale. Neid kombeid on jutustaja ka ise läbi teinud. Kuid tähendust ei tea.
Kommentaar
Lambaliha. Lambaliha on jõuluaja toidulaual juhuslik.
Kihelkond
Vändra
Koguja
A. Lilienthal
Kogumisaasta
1933
Täisviide
ERA II 58, 39/40 (11) < Vändra khk – A. Lilienthal (1933)
Uueaasta algus ja vana-aasta õhtu – uueks aastaks valmistakse kõigesugu hea toitu, ja keedetakse ka seajalgu, kuipalju neid on olemas, kui inimesed kõik on peres saunast ära tulnd. [---]
Kommentaar
Seajalad. Üksikuid teateid Hiiu-, Saaremaalt, samuti jõulupühadel.
Kihelkond
Kuressaare linn
Koguja
T. Luks
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 255, 617 (12) < Kuressaare l – T. Luks (1939)
[---] Lapse lasiva liugõ. [---] Vurri tehti ka; jõuluaig tehti kõige rohkemb seda vurri. Vanaisa tegi meile paelu, siis ajasime sinna paela taha ja tõmbasime neid nii kõvasti.
Kommentaar
Seajalad; kombed seajalakontidega. Seajalgade keetmisest jõuluks on teateid peale Hiiumaa ja Võrumaa lõunaosa veel Sangaste khk.
Kihelkond
Urvaste
Koguja
M. Kõiva
Kogumisaasta
1984
Täisviide
RKM II 371, 460 (17) < Urvaste khk – M. Kõiva (1984)
Jõululauba õhtu keedeti seatepsu. Siis mehed viind ükshaaval kondid laudile. Iga kord, kui kont ülesse viidud, saand viina. See pidi kange joomamees olema, kes kõik kondid suutis ülesse viia.
Kommentaar
Seajalad; kombed seajalakontidega. Seajalgade keetmisest jõuluks on teateid peale Hiiumaa ja Võrumaa lõunaosa veel Sangaste khk. * seatepsu – seajalgu
Kihelkond
Reigi
Koguja
E. Ennist
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 254, 406 (35) < Reigi khk – E. Ennist (1939)
Kes seatapmise ajal seapea karvadest puhtaks ajab …
Tekst
Kes (kas peremees ehk sulane) seatapmise ajal seapea karvadest puhtaks ajab, saab jõululauba õhtul, kui seapead süüakse, seakõrva omale. Niisama saab lõhkileikaja viimasest perakasoolest vorsti omale.
Jõulu esimesel pühal oli lambajalgu keedetud. Igaüks sai ühe. Siis oli õlut joodud ja peremehe meel oli heldeks läin ja üteln: „No kui on kulu läin, siis mingu veel.“ Andis sulasele teise lambajala veel.
Kommentaar
Lambajalad. Naljand naeruvääristab erilist kitsidust.
Rahvas ütles, et kui on vesised suvisted (et vihma sajab), siis tulevad rasvased jõulud (et vili on hästi kasvanud, loomad kosunud ja inimestele on söök lauale panna, jõuluks tapeti ju tavaliselt suur siga).
Kommentaar
Sularasv, rasvased jõulud. Rasvased jõulud on ülekantud tähenduses ka rikkaliku lihatoiduga jõulud.
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
H. Kull
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 356, 228/9 (138) < Kolga-Jaani khk – H. Kull (1981)
Mudu oli liha nii vähä, et anti igaleühele väike tükk …
Tekst
Mudu oli liha nii vähä, et anti igaleühele väike tükk. Jõulu aeal sai liha vabalt võtta, igaüks võis süia nii palju kui tahtis, kui tükk üle jähi, siis tehti märk peale ja teine ei tohtind seda võtta.
Kommentaar
Liha.
Kihelkond
Käina
Koguja
E. Ennist
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 188, 342 (23) < Käina khk – E. Ennist (1938)
Mihklepäeva laube õhtus tapeti meil noori kukkesid …
Tekst
[---] Mihklepäeva laube õhtus tapeti meil noori kukkesid nõnda pallu ku neid olli ja selle leeme sehen keedeti hernesuppi, süü või lõhki. Ja me lätsim puha õhtust süüma, aga Jantsil es ole. Hää küll, sõime meie, kõik alarahvas kutsuti ka süüma – jälle terve talu rahvas. Aga juhtus, jäime kõik haigeks, ei saanudki tervel üül kennig magade, kõtt oli nõnda hirmus valla, et … [---]
Kommentaar
Kukesupp. * alarahvas – altpere rahvas (talurentnikud)
Kihelkond
Karksi
Koguja
M. Laanemets
Kogumisaasta
1966
Täisviide
RKM II 220, 105 < Karksi khk – M. Laanemets (1966)
Mihklepäväl tapedi meil kukkesid ja egaüts pandse oma kukel esi nööri jalga. Sis ku paast vällä võeti, saime egä oma kuke kätte, mis perenaane tuurest pääst andse. Keedeti ka hernesuppi.
Kommentaar
Kukesupp.
Kihelkond
Halliste
Koguja
R. Praakli
Kogumisaasta
1961
Täisviide
RKM II 105, 341 (19) < Halliste khk – R. Praakli (1961)
[---] Paar ehk ka rohkem lammast tapetasse ära ja keedetasse süldist ehk pannase muidu soola. Süldiks keedetakse nimelt need: kops, maks, süda, neerud, pea, jalad ja need veikemad tükid. Ka muid nimesid antakse neile tükkidele, mis iseäranis keedetakse, niikui kaldunid ja rupskid. [---]
Kommentaar
Sült. Süldikeetmisest rohkem teateid Põhja-Eestist.