Igal jürikuu esimesel päeval võeti lammastelt tutike villu …
Tekst
Igal jürikuu esimesel päeval võeti lammastelt tutike villu ja põletati see laudaukse juures kahe kivi vahel ära, et vill pehme saaks ja rutusti kasvaks.
Kommentaar
Villakasvu taotlus; võõra lamba niitmine. Mõned teated.
Inimesed olid ikka enne enam kunsakad. Enne pandud jõululaupäe ja uueaasta õhta mütsid tagurpidi pähe ja laulatusepõlled ette, siis käidi teiste lautades lambaid niitmas. See oli ka kuntsi asi.
Kommentaar
Lambaniitmine võõras laudas. Levik rohkem Lõuna-Eestis. Seotud veel mitmete tähtpäevadega (tõnisepäev, vastlapäev, madisepäev, mardi- ja kadripäev, vana-aasta). * kunsakad – ebausklikud, kunstipidajad
Kihelkond
Nissi
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 27, 452/3 (8) < Nissi khk – R. Põldmäe (1930)
Jõulu esimese püha üüsel käivad mõned inimesed küla laute müüda ümber lamba lõuaperäd[e] ja händrootsu juurest villu pügamen, neist villadest tii kindad, sis olet sa alati aus ja hää saksa meelest.
Kommentaar
Sakste viha ei hakka peale. Sakste viha äravõtmine ja kohtus õiguse saamine on selle toimingu kõige sagedasem eesmärk. Suure-Jaani khk teates on märgitud ka võitmist sõjas.
Kihelkond
Tartu-Maarja
Koguja
J. Mägi
Kogumisaasta
1890
Täisviide
H II 29, 431 (76) < Tartu-Maarja khk – J. Mägi (1890)
Jõululaupäev ööse, vastu esimest püha, käidi vargsel viisil teise lautas lambaid pügamas. Pügamine ei olnud muidugi mitte niisugune kui harilik, vaid pöeti mõni natukene ja nimelt: pealaelt, kõrvatagalt, saba ja kura tagumise kintsu pealt. Pöetud villad pani ebausklik oma villade sekka. Laskis neist villust omale siis vammuse kududa, millel see mõju oli vammuse kandjat sakste meelest armsaks teha.
Kommentaar
Sakste viha ei hakka peale. Sakste viha äravõtmine ja kohtus õiguse saamine on selle toimingu kõige sagedasem eesmärk. Suure-Jaani khk teates on märgitud ka võitmist sõjas. * kura – vasaku
Jõuluööl panti laudauks lukku, sest muidu nõid pügab lambad ära ja seejärel lähevad lambad käest ära (hukka).
Kommentaar
Lambaniitmine võõras laudas. Levik rohkem Lõuna-Eestis. Seotud veel mitmete tähtpäevadega (tõnisepäev, vastlapäev, madisepäev, mardi- ja kadripäev, vana-aasta).
Jüripääval lasti kari mõtsa. Rohe (mold) panti inne lambide vällälaskmist lauda läve ala. Oige veidi panti püssirohtu pabõri sisse ja tsusati lambavillu ala. Panti tikuga tuli otsa ja sis püssirohi plahvat. Lammas vai oinas, kiä oll kinni võetu, tuu juusk tõiste sisse ja kõik joosi üle rohe väl´lä. Nii tetti lambidega tuuperäst, et sis ei tule susi suvel lambid haarma.
Kommentaar
Lammaste väljalaskmine. Enamus tekste siin esitatud. Karjalask ei olene konkreetsest tähtpäevast sedavõrd kui veiste puhul.
Kihelkond
Rõuge
Koguja
A. Raadla
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 126, 600 (60) < Rõuge khk – A. Raadla (1936)
Juripäev võtnud perenaene seeliku, viinud lambalauda ukse peale ja lasknud lambad seelikust läbi hüppata. Kelle jalad seeliku külge puutunud, need söönud hunt ära. Kellel ei, need jäävad järele.
Kommentaar
Lammaste väljalaskmine. Enamus tekste siin esitatud. Karjalask ei olene konkreetsest tähtpäevast sedavõrd kui veiste puhul.