[---] Mardiisal oli aisakell käes ja kaelakott kaasas. Paar pillimeest löövad lõõtspilli ehk viiulil tantsulugusid. Mardiisa ja -ema laulavad mardilaulusid, kuna lapsed selle pilli järele tantsivad. Esmalt kõlistab isa akna taga kella ja palub sisselaskmist. [---]
Kommentaar
Lärmitsemine, kellahelin. Enam teateid maa lääne- ja idaosast.
Kihelkond
Jõhvi
Koguja
L. Spirka
Kogumisaasta
1961
Täisviide
RKM II 106, 645/6 (7) < Jõhvi khk – L. Spirka (1961)
Mardipäeval ikka suur kirju seelik selga. Mehel kolises lehmakell kogu aeg seeliku all. Mart oli hirmsam kui kadri. Kord ratsutas mees hobuse selgas tuppa. Üks oli hobune ja teine istus seigas. [---]
Kommentaar
Lärmitsemine, kellahelin. Enam teateid maa lääne- ja idaosast.
Kihelkond
Nissi
Koguja
R. Saukas
R. Treial
O. Remsujev
Kogumisaasta
1968
Täisviide
EKRK I 63, 507 (2) < Nissi khk – R. Saukas, R. Treial, O. Remsujev (1968)
Mina käisin küll kadrisandis. Panime kuuseokkad kõik ümber, minul oli üks vana kasukas tagurpidi seljas, hobusekellad olid kaelas ja kui sisse ei lastud, panime uksed vana koluga kinni.
Kommentaar
Lärmitsemine, kellahelin. Lärmitsemisest teel on väheseid teateid, kellahelistamine on rohkem Lääne- ja Saaremaa kombeks.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
T. Tammo
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 358, 309 (9) < Põltsamaa khk – T. Tammo (1981)
[---] Õhtul, kui pime, minnakse peresid kautu käima. Suure käraga liigutakse külas. Mardiks käivad harilikult mehed. Taotakse panni pihta ja karjutakse nagu metslased. [---]
Kommentaar
Lärmitsemine, kellahelin. Enam teateid maa lääne- ja idaosast.
Kihelkond
Kihelkonna
Koguja
E.-H. Prei
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 285, 471 (22) < Kihelkonna khk – E.-H. Prei (1940)
[---] Oli ka piibumees oma suure tubakakotiga, välgumihkli või tuleraua ja -taelaga. [---] Mõni kujutas endast korstnapühkijat, nägu tahmaga määritud, ka veike kuusk ja köis olid kaasas. Mõnele sai padjast suur küür selga tehtud, mõni pani omale kuljused kaela ja igasugust vigurid, mis kellegil pähe tuli.
Kommentaar
Lärmitsemine, kellahelin. Enam teateid maa lääne- ja idaosast.
Praegu käivad lapsed nii mardi- kui kadrisandiks …
Tekst
[---] Praegu käivad lapsed nii mardi- kui kadrisandiks. Kompvekke ja küpsiseid norimas. On ära värvitud nagu indiaanlased, näod punased ja mustad. Teevad paar liigutust, ei laulu, ei tantsu. Siis veel asula vahel möirgavad ja taovad vanu potte täiskasvanud, et viina saada ja peamine laul on: „Terve ilm on sante täis!“ Vanade mardi-kadrikommetega ei ole midagi ühist.
Kommentaar
Lärmitsemine, kellahelin. Lärmitsemisest teel on väheseid teateid, kellahelistamine on rohkem Lääne- ja Saaremaa kombeks.
Kihelkond
Türi
Koguja
T. Keis
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 357, 151/2 (186) < Türi khk – T. Keis (1981)
[---] Sagedaste – tundmatukstegemise, veidruse mõttes riietuvad mehed naiste- ja naised [---] jälle meesteriietusse. Mõni teeb end jälle eriliselt tähelepandavaks, et seob kella jalge vahele kõlisema. [---]
Kommentaar
Lärmitsemine, kellahelin. Enam teateid maa lääne- ja idaosast.
Kihelkond
Torma
Koguja
M. Sild
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 107, 44/5 (14) < Torma khk – M. Sild (1936)
[---] Sel ajal oli vanu viletsamaid inimesi, kes keisid päeva. Kell oli kepi otsas, kõlistas kella. Keis tütardele õnne soovimas. Nendele vanainimestele anti toidukraami.
Kommentaar
Lärmitsemine, kellahelin. Lärmitsemisest teel on väheseid teateid, kellahelistamine on rohkem Lääne- ja Saaremaa kombeks.
Kihelkond
Ridala
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1976
Täisviide
RKM II 320, 134 (23) < Ridala khk – E. Tampere (1976)
[---] Üks martidest oli raha-aaja. Sel oli käes suur puukulp, mille küljes rippus aisakell. Seda kulpi raputas raha-aaja iga pereliikme ees, nii et kell tilises, ja anus: „Raha, raha“ või: „Anna raha, anna raha.“ [---]
Kommentaar
Lärmitsemine, kellahelin. Enam teateid maa lääne- ja idaosast.