Kui vastlapäe on hästi noores kuus, siis on nõrk vastel …
Tekst
Kui vastlapäe on hästi noores kuus, siis on nõrk vastel ja siis tuleb varane kevade. Kui vastlapäe on juba väha vanemas kuus, siis on kõva vastel ja tuleb hiline kevade.
Kommentaar
Noorkuu.
Paar teadet.
Kihelkond
Viljandi
Koguja
A. Mikk
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 177, 434 (126) < Viljandi khk – A. Mikk (1937)
Vastlakuul vaadati tähte, mis kuu ligidal on, oli see eespool, siis ööldi viljaline aeg tulemas olad. Seda tähte nimetati kuusulane, siis ööldi, et peremees pidi sulast otsima, aga kui see kuusulane tagapool oli, siis ööldi vaene aeg tulema olad, sest siis pidi sulane peremeest otsima.
Mardipäeva ajal käivat üts suur täht täiskuu ees ehk taga ...
Tekst
Mardipäeva ajal käivat üts suur täht täiskuu ees ehk taga. Rahvas ütleb tema kohta: „Peremees otsib sulast.“ Kui täht kuu ees käib, siis kuulutap ta viljarikast aastat ette, käib ta taga, siis vaest aastat.
Kommentaar
Täht Kuu ees (taga). Väheseid teateid Viljandi-, Tartu-, Võrumaalt. Ka seoses uusaastaööga, vastlakuuga.
Kui Sõgel lääb enne mardipäeva akku, siis lääb härg enne jüripäeva vakku.
Kommentaar
Sõel akku – härg vakku. Seoses mardipäevaga väheseid teateid. Levik on Lõuna-Eestis, vormel kuulub ka paastumaarjapäeva (25. III), mihklipäeva (29. IX) jt. tähtpäevade juurde või on dateerimata. * lääb akku – läheb koiduajal looja
Kihelkond
Paistu
Koguja
M. Saar
H. Siimer
Kogumisaasta
1907
Täisviide
EÜS IV, 1783 (65) < Paistu khk – M. Saar ja H. Siimer (1907)
Kui taevatähtedest Sõel enne märdi- ehk kadripäevä ...
Tekst
Kui taevatähtedest Sõel enne märdi- ehk kadripäevä enne agu luuja lähäp, tulevat tõise aasta hää viljarikas aasta.
Kommentaar
Hea viljaaasta, hea aeg. Kümmekond teadet; levik Lõuna-Eestis. Sagedamini lähtub ajamäärang ennejõulusest ajast (4 nädalat enne jõulu vms.), vähem kadripäevast.
Kihelkond
Tartu-Maarja
Koguja
J. Mägi
Kogumisaasta
1892
Täisviide
H II 44, 67 (9) < Tartu-Maarja khk – J. Mägi (1892)
Kui mardipäeval Sõel selgesti looja läheb, siis tuleb hää vilja-aasta.
Kommentaar
Hea viljaaasta, hea aeg. Kümmekond teadet; levik Lõuna-Eestis. Sagedamini lähtub ajamäärang ennejõulusest ajast (4 nädalat enne jõulu vms.), vähem kadripäevast.
Kui Sõel enne märti (mardipäeva) maha läheb, tuleb hää aeg.
Kommentaar
Hea viljaaasta, hea aeg. Kümmekond teadet; levik Lõuna-Eestis. Sagedamini lähtub ajamäärang ennejõulusest ajast (4 nädalat enne jõulu vms.), vähem kadripäevast.
Kihelkond
Viljandi
Koguja
J. Evert
Kogumisaasta
1895
Täisviide
H III 25, 223 (115) < Viljandi khk – J. Evert (1895)
Kui Koodid-Rehad märdipäevä hommikuks maha lähavad …
Tekst
[---] Kui Koodid-Rehad märdipäevä hommikuks maha lähavad, see tähentavat, et eestulev aasta siis väga hää aasta pidada kõigis asjus olema; kui nad aga jõuluks enne päevatõusu maha minevad, siis saavat see tähendama, et eestulev aasta keskmine hääs asjus pidada saama. Nõnda üteltakse siis Koodide-Rehade kohta lühidalt: kas lähava märdis maha ehk jõuavad jälle jõulus. [---]
Kommentaar
Koot ja Reha akku. Üksikuid teateid Halliste, Paistu, Helme khk. Ka seoses ennejõuluse ajaga. * Koot ja Reha – Orioni tähtkuju
Kihelkond
Halliste
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1900
Täisviide
H IV 9, 469/70 (10) < Halliste khk – J. P. Sõggel (1900)
Igal talvel on kolm kuud (mitte päevakuud, vaid öövalgustajat), mis südakuude nime kannavad. Esimeseks südakuuks jääb see kuu, mis nääripäeva jutluse aja tabab (vanade inimeste ütlus) ehk teisiti öeldes: see kuu saab esimeseks südakuuks, mis nääripäeva jutluse pidamise aega näeb. Esimesel südakuul on külmad selle järele, kudas kuu varemine ehk hiljemine sünnib. On näärijutluse tegemine viimastel esimese südakuu tundidel või päevil, siis ei olnud külma-aeg pikk. Juhtub aga nääripäev sündinud kuu alguspäevil olema, siis võib selle peale julge olla, et pakast kaunis ohtralt pakutakse.
Kommentaar
Südakuu külma määrab nääripäev.
Kihelkond
Kuusalu
Koguja
S. Lilhein
Kogumisaasta
1917
Täisviide
E 50549/50 (10–11) < Kuusalu khk – S. Lilhein (1917)
Harilikult vaadeldi uueaasta majanduslist käekäiku …
Tekst
Harilikult vaadeldi uueaasta majanduslist käekäiku. See oleks järgmine: kaks tähte, mis teistest suuremad, seisid ees, nende taga hulk teisi väiksemaid. Kõik liikusid õhtu poole. Kaks eesseisjat tähte tähendasid peremeest ja sulast. Peremees oli lõuna pool ja sulane põhja pool. Oli sulane peremehest ees, tähendas hääd, oli peremees ees, siis vastupidi.
Kommentaar
Tähtede vaatamine: sulane peremehest ees – hea aasta, peremees otsib sulast. Uskumus seostub mitme tähtpäevaga; seoses vana-aastaga väheseid teateid.