Kui loomad õnduvad, siis võetakse võera saksa maa päält …
Tekst
Kui loomad õnduvad, siis võetakse võera saksa maa päält põhja poolt küljest sipelga[pesa] põesast pihlakavits, mis hästi pikk ja sihvakas on. See vits leigatakse otsast otsani lõhki. Jüripäeva hommikul, kui loomad esimest korda karjamaale aetakse, võetakse need lõhkised pooled, tehtakse neist ümargune ratasring ja lastakse kõik loomad sellest ringist läbi käia. See kaitsevat loomi haiguste ja õnnetuste eest.
Kommentaar
Karja ajamine läbi pihlakavitsast rõnga. Paar teksti (Jõhvi, Käina khk). Samasugune menetlus vastlapäeval.
[---] Jüripäiva hommigo [peab karjus] niipaljo tsälke, kui tal elajid om, oma karjavitsa pääle leikama. Kui om karjus mõne elaja ära unetanu, too peab susi tol suvel ära viima, sääl ei aita ütske rohi. [---]
Kommentaar
Kariloomade märkimine karjakepile. Kümmekond kirjeldust, neist enamus Tarvastu, Rõngu, Otepää khk.
Jüripäeval peab karjane kepi võtma ning sinna peale nii palju märka lõikama kui palju elajaid on, siis viska kepp katukse peale, kui ladvaots allapoole kukub, saab peksa.
Kommentaar
Kariloomade märkimine karjakepile. Kümmekond kirjeldust, neist enamus Tarvastu, Rõngu, Otepää khk.
Kui karjapoiss enne jüripäiva karjavitsa kodu toop …
Tekst
Kui karjapoiss enne jüripäiva karjavitsa kodu toop, sis nakava soe kodu käima.
Kommentaar
Enne jüripäeva (või jüripäeval) ei tohi karjavitsa koju tuua – ussid, hundid maja juurde. Ligi 20 teadet. Tuntud peamiselt Võrumaal (vt. levikukaart: jüripäev (2)).
Kihelkond
Sangaste
Koguja
P. Roose
Kogumisaasta
1892
Täisviide
H III 15, 351 (4) < Sangaste khk – P. Roose (1892)
Enne jüripäeva ei võinud peremees midagi metsast …
Tekst
Enne jüripäeva ei võinud peremees midagi metsast seljaga koju tuua ega ka karjus karjavitsa, sündis seda, siis oli õues palju ussa.
Kommentaar
Enne jüripäeva (või jüripäeval) ei tohi karjavitsa koju tuua – ussid, hundid maja juurde. Ligi 20 teadet. Tuntud peamiselt Võrumaal (vt. levikukaart: jüripäev (2)).
Veel ei tohtida karjane enne jüripääva selle kepiga …
Tekst
Veel ei tohtida karjane enne jüripääva selle kepiga, mis talle siis anti, kui ta karjaga välja läks, kiva ega puid lüüa, sest kui karjane seda teeb, siis tuleb hunt karja.
Kommentaar
Ei tohi kive ega puid lüüa – hunt karja. Ainuke teade.
Jüripäeva hommiku pidada karjane sellesama karjavitsaga …
Tekst
Jüripäeva hommiku pidada karjane sellesama karjavitsaga karja minema, millega ta [eelmisel] suvel esimest korda karja läks, siis olla hää karjaõnn ja hunt ei murra loomasid ära ega sünni muud kahju tõbede poolest.
Kommentaar
Vana karjavitsaga karja. Mõned teated.
Kihelkond
Viljandi
Koguja
J. Evert
Kogumisaasta
1895
Täisviide
H III 25, 291 (19) < Viljandi khk – J. Evert (1895)
Et hundid karja ei tuleks, olnud karjatsel kepp. Karjane pidanud juba enne jüripääva kepi üle kolme saksa raja tooma. Kepp pidanud pihlakas olema, üksi teistest lahutud kasvama. Üheksa oksa külles. Karjane pidanud seda vastapääva maha leikama, kusjuures ise laulnud:
Püha Jüri, Püha Jüri, pea omad koerad kinni. Seu neile valjad pähe, raiu neile rauad suhu.
Iga juripäev kaubeldi külasse karjane. Kolm karjakeppi toodi, need olid pihlakad, kus üheksa mõisnikkude rajasi kokku jooksid, nendega pidivad metsaloomad ära hirmutama.