Kui mardisandisid ja kadrisid ei lasta sisse, siis selle pärast tuleb loomade sekka õnnetust. Ühes peres pole ka sisse lastud, teisel hommikul leitud üks veis laudast surnult.
Kommentaar
Marte ei lasta sisse – loomakahju. Kirjeldusi sisselaskmisnõude ignoreerimise tagajärgedest talule on vähe. Tavaline on mööndus, et mardid tuli vastu võtta.
Kihelkond
Pühalepa
Koguja
A. Pruer
Kogumisaasta
1906
Täisviide
H II 74, 888 (27) < Pühalepa khk – A. Pruer (1906)
Möned külad või pered pole martisi sisse last. Kui mart sajatand, need pole oma loomapidamisest midad saand.
Kommentaar
Marte ei lasta sisse – loomakahju. Kirjeldusi sisselaskmisnõude ignoreerimise tagajärgedest talule on vähe. Tavaline on mööndus, et mardid tuli vastu võtta.
Kihelkond
Kihelkonna
Koguja
S. Lätt
Kogumisaasta
1958
Täisviide
RKM II 74, 561/2 (9) < Kihelkonna khk – S. Lätt (1958)
Mardi- ja kadrisantidele anti ikka. Oli kohti, kus arvati, et peab andma, muidu tulevad õnnetused ja loomaäpardused. Teisal anti ainult õlut rüübata. Mardis tehti ikka õlut.
[---] Sandid lubavad pererahvale õnne ja vara, kui see sante hästi vastu võtab, vastasel korral ähvardavad nad: „Saagu sul kari kaduma ja linad ligunegu luie külge.“ Isegi surmaga ähvardavad nad.
Kommentaar
Sajatamine. Sajatati nii laulus kui riimimata kõnes.
[---] Mõnes kohas ei lasta sisse ka, siis hakkavad siunama ja hädasid soovima: hunt murdku lambad, igasugu õnnetusi veel. Ja mõtle, sellel aastal selles talus hunt murdiski lamba ära. Ei hakkand ta sellepärast teisel aastal ka neid sisse laskma.
Kommentaar
Sajatamine. Sajatati nii laulus kui riimimata kõnes.
Kihelkond
Martna
Koguja
E. Liiv
Kogumisaasta
1976
Täisviide
RKM II 365, 152/3 (11) < Martna khk – E. Liiv (1976)
Meie tulime kodu ja siis tulivad mardid akna alla siia …
Tekst
[---] Meie tulime kodu ja siis tulivad mardid akna alla siia. Me es taha võõraid sisse lasta – maja oli segamini. Too Laine tolle veski taga Munamäe all, too ütel: „Susi sittugu sinu supipatta ja pini pasandagu panni pääle,“ et mis santisid sisse es lase. [---]
Kommentaar
Sajatamine. Sajatati nii laulus kui riimimata kõnes.
Kihelkond
Otepää
Koguja
T. Tammo
Kogumisaasta
1982
Täisviide
RKM II 363, 537 (22) < Otepää khk – T. Tammo (1982)
[---] Peremees, peremehekene, ei see tõuse vood’ista, paisu ei patjade vahelta, ei too meile andesida. Hunt söögu su hobused, karu kaksi mullikaida. Tuul see tua lahutab, vesi palgid veeretagu, sadu seinad sammeldagu, rahe’ga räästail sasigu, külm see kündku künnispakud.
Kommentaar
Sajatamine. Sajatati nii laulus kui riimimata kõnes.
Kihelkond
Kuusalu
Koguja
A. Treiman
Kogumisaasta
1935
Täisviide
ERA II 110, 57 (126) < Kuusalu khk – A. Treiman (1935)
[---] Andmata ei juletud jätta, sest kardeti sajatusi, mis oli eriti karja pihta sihitud: „Üks loom sul koju tulgu ja üheksa metsa jäägu (mingu).“ Muidugi sai sajatuste vastu ka abi. Nimelt pidi lehmil nende lõõgu arstima. Peremees pidi lehmalõast läbi pugema. Ükskord teinud poisid vanaperemehega jälle nalja: parajasti, kui see roninud läbi lõa, olnud poistel vigur valmis säetud ja tõmmanuvat vanamehe teiselt poolt seina lõasse kinni ja poovad kas või surnuks. Kõige suuremad sajatajad olnud naised. [---]
Kommentaar
Karistused. Põhiosas samased ehalkäijate tempude ja vastavate pulmanaljadega. Põhja-Eestist on vaid üksikuid kirjapanekuid.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
E. Treu
Kogumisaasta
1929
Täisviide
ERA II 17, 645 < Pärnu-Jaagupi khk – E. Treu (1929)
Martide jaoks pandi kadrimakk ahju ääre peale valmis …
Tekst
[---] Martide jaoks pandi kadrimakk (vorst) ahju ääre peale valmis. Mõnest perest anti pihelgamarju ja tuhka täis makk. Seda makki peksid mardid jagamise ajal vastu tõrrepõhja, siis pidid seal peres, kust see anti, loomad surema.
Kommentaar
Karistused. Põhiosas samased ehalkäijate tempude ja vastavate pulmanaljadega. Põhja-Eestist on vaid üksikuid kirjapanekuid.
Vihasoo Sael minu ema onupoeg tegi mardisandile vorsti …
Tekst
Vihasoo Sael minu ema onupoeg tegi mardisandile vorsti, pani kaljaraba soolika täis, pani sinna vorstikaussi. Küll on õnnistatud ja tänatud. See oli mardipäe. Teisel päeval akkasid seda Sae vorsti sööma, pandi ahju küpsema. Olid siis vihased. Tulivad kadripäe jälle Saele ja taheti kätte tasuda. Sulane old toast ära. Suur kraav oli ukse ees, trumm oli peal. Võtt tugevad lauad ära, pand räbalad asemele. Nad läind kuivalt tuppa, aga tuld ära, siis üks kukkunud sisse, öeld: „Küll olen mina märjaks saaned, ärge te tulge!“ Teine läind teise laua peale, saand samate märjaks. Viimaks võetud lauad selga – rei oli jõe kalda peal – visatud sinna jõkke, et las nad ise käivad ka vee sees!
Kommentaar
Karistused. Põhiosas samased ehalkäijate tempude ja vastavate pulmanaljadega. Põhja-Eestist on vaid üksikuid kirjapanekuid. * rei – rehielamu
Kihelkond
Kadrina
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1937–1938
Täisviide
ERA II 161, 140/1 (35) < Kadrina khk – R. Põldmäe (1937–1938)