Juripäe keedeti vanasti ikki kaapsasuppi, hapukaapsa suppi, jah, see olli ikki juripäeva toit, mede memm sellepärast täna õhtaks keedabki. [---] Kõnelus oli 23. aprilli õhtapoolikul.
Kommentaar
Hapukapsasupp. Ainuke teade. Lätlaste traditsioonis toob kapsatoitude söömine head (või ka halba) suhtlemises teenijarahvaga. – Šmits II, lk. 747.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
M. Mäesalu
Kogumisaasta
1958
Täisviide
RKM II 81, 307 (75) < Häädemeeste khk – M. Mäesalu (1958)
Kui kapstmaarjapeivan hummugu kapstat keedat ja sööt …
Tekst
Kui kapstmaarjapeivan hummugu kapstat keedat ja sööt, siis võtva tuhkvagla kapsta erra.
Kommentaar
Kapsatoidud – hea kapsasaak. Halb saak – ussid, kanad söövad. 5 teadet Võnnu, Sangaste, Hargla, Vastseliina khk. Sama keeld mitmetel teistel kevadtalvistel ja kevadistel tähtpäevadel.
[---] Vene kerikust antud urbeoksad pead alale hoidma; kui kapstaloomad on üles tulluva, sis läbi peksa, sis lävad nad hästi edesi ja saavad suured kapstapead.
Kommentaar
Kapsataimede urbimine.
Kihelkond
Otepää
Koguja
A. Asor
Kogumisaasta
1874
Täisviide
EKmS 8° 3, 147/8 (115) < Otepää khk – A. Asor (1874)
Paastumaarjapäeva ommuku enne päevä võtt perenaine vikati, lää kapstaaida ja nakkas niitmä. Vikat pea jalge vahelt läbi pistetame, s. o. vikati terä om inimese tagasellä, niitja om katsiratsi löe sellän. Tõne inimene küsis: „Midä sä niidät?“ Niitäi vastas: „Kapsta kellu.“ Sõs ei kasva kapstile kellä ala.
Kommentaar
Kapsaste „niitmine“. Kaks teksti. Loitsimine küsimus-vastusega on rahvatraditsioonis tavaline nt. putukate tõrjes (madisepäeval), huntide tõrjes (jüripäeval). * pea – peab; kellu – mügarikke kapsajuurtel
Kihelkond
Tarvastu
Koguja
A. Rull
Kogumisaasta
1894
Täisviide
H III 20, 170/1 (74) < Tarvastu khk – A. Rull (1894)
Kapstalooma piäd kapstamaarjapääväl ärr tegema, sis ei külmä keväjätse külmäga ärr; agu päiv inne ehk peräst tiid, sis um külmäl luba tetä, miä taht.
Kommentaar
Kapsaseemne külv. Lõunaeestiline komme, rohkem teateid Võrumaalt; veel Häädemeeste khk, Tartu l, Sangaste khk ja Setumaalt. * kapstalooma – kapsataimed
Vanamaarjapäe omiku on ikki kaapsataimed maha tehtu …
Tekst
Vanamaarjapäe omiku on ikki kaapsataimed maha tehtu, et kõige parem kaapsas kasvava, mis seeme on vanamaarjapäe omiku maha külitu, sis kasvava ää maitsega ja ussid ei tuleva kallal.
Kommentaar
Kapsaseemne külv. Lõunaeestiline komme, rohkem teateid Võrumaalt; veel Häädemeeste khk, Tartu l, Sangaste khk ja Setumaalt.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
M. Mäesalu
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 207, 594 (9) < Häädemeeste khk – M. Mäesalu (1939)
Tuhkapäiväl ei tõhi kapsasuppi keitada, siis kapsad lähävad tuhkaajajaid (ussikesi) täis. Tuhkapäiväl küpseteti tuhakuoki ja anneti luamidele, siis ei akkaned aigused.
Kommentaar
Kapsaid ei tohi süüa – lähevad tuhakarva söödikuid täis. Laialt tuntud, välja arvatud Saaremaal, Lääne-Eestis.
Kihelkond
Jõhvi
Koguja
A. Hallik
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 166, 128/9 (48) < Jõhvi khk – A. Hallik (1937)