[---]Läksime bussiga. Kõigepealt Tähtverest linnaliinide bussijaama. Kohe, kui peale läksime, hakkas Taive mingil viisil improviseerima (minu teada polnud see ette kokku lepitud, kuid kõik „omast kambast“ hakkasid kohe kaasa laulma; viisi ei mäleta) sellest, kuidas me oleme kadrisandid, tulnud kaugelt maalta, teinud rasket tööda, vaeseks jäänud, mistõttu sõidame ilma piletita. Ootamatult tuli meie juurde samas bussis sõitev miilits ja andis meile ühe rubla. Loomulikult olime esimesel hetkel lihtsalt rõõmsalt üllatunud. Kohe järgnes aga Taive improviseeritud tänulaul miilitsale, meie korra hoidijalle, kes hoidku seda riiki ikka püsti jne. Kogu see vahejuhtum kestis selle aja, kui buss sõitis Tähtvere mäes[t] bussijaamani. Alles bussist väljudes lakkasime laulmast. Praegu meenus, et nn. endaõigustus bussis käis sisselaskmise laulu viisil, tänamine soovilaulu viisil. [---]
Kommentaar
Linnakadrid. Kirjeldatud on üliõpilaste kadriskäimist.
[---] Hargla oli nagu suur keskus, üts Hargla poiss olli ka, too oli nagu teejuht. Me talumaja pite es käügi. Lätsime kerikuõpetaja juure. Duurkannel, kui panid välläpoolt saina vastu, siis maja kõik urisi. [---] Õpetaja tegi akna lahti, et mis sandi tahtva. „Noh, sandi võtva kõik vastu.“ Mängime mitu tükki ja ühekorra olli kõik õu sante täis. Tantseva sis. Anti raha. Säält lätsime kaupluse juure, säält sai kompvekke, biskviiti ja jälle raha. Apteegi juures anti viina. Viin oll valgeks tettu nagu piim. Teime pärast veel säändse balli Arukülal.
Kommentaar
Kadrid mõisas jm. Teateid mitmelt poolt. * urisi – kumises (resoneerimise kohta); mängime – mängisime; tükki – lugu
Kihelkond
Karula
Koguja
K. Salve
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 308, 328 (18) < Karula khk – K. Salve (1973)
Huuksi mõisas kui oli kadriõhtu ja mardiõhtu, siis lasti mõisa puhvetisse tulla. Sinna toodi õlut ja õunu ja seal siis tantsiti kuni kella 12-ni. Kriti Johannes oli pillimees, tema mängis lõõtsapilli,
Kommentaar
Kadrid mõisas jm. Teateid mitmelt poolt.
Kihelkond
Peetri
Koguja
R. Viidalepp
Kogumisaasta
1965
Täisviide
KKI 37, 509 (15) < Peetri khk – R. Viidalepp (1965)
[---] Minu sugulane teenis mõisas, rääkis, et saksad mardipäeval ei käind sandiks, aga katripäeval sõidetud ühest mõisast teise, sandiks ehitud, tantsitud ja joodud, trallitud kõikse öö. [---]
Kommentaar
Kadrid mõisas jm. Teateid mitmelt poolt.
Kihelkond
Lüganuse
Koguja
H. Liivak
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 296, 311 (3) < Lüganuse khk – H. Liivak (1973)
Käisid kõrtsis, kui olid tiiru küla peal ära teinud …
Tekst
[---] Käisid kõrtsis, kui olid tiiru küla peal ära teinud. Kimbud olid puusa pääl või kott kaelas. Mõnel olid valged püksid-kuued või pahupidi kasukas. Ilusasti oli ehitatud.
Kommentaar
Kadrid kõrtsis. Kõrtsiskäimisest on märksa vähem teateid kui seoses mardipäevaga.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
I. Sarv
S. Kivioja
V. Metstak
Kogumisaasta
1958
Täisviide
EKRK I 20, 364 (8) < Häädemeeste khk – I. Sarv, S. Kivioja, V. Metstak (1958)