Uue-jõulu õhta pühiti pühkmed enne söömist vällä …
Tekst
Uue-jõulu õhta pühiti pühkmed enne söömist vällä ja kuulati [---]. Vahiti ka, kohopoole tuul pühkmeid vei. Õli tuul mere poolt ja vei pühkmed maa poole, siis õli hüvä vilja-aasta loota, juhtus aga ümberpöördud viisil, siis jäivad kõik mureje, sest viljasaaki põlnud loota. Ka õli seesama, kui vaikne õli.
Kommentaar
Ennustamine selle järgi, kuhu tuul pühkmed kannab. Juhuslikud teated. * vei – viis
Kihelkond
Lüganuse
Koguja
E. Bachmann
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H III 1, 589 (6) < Lüganuse khk – E. Bachmann (1888)
Kord vana-aasta õhta üks vanem piiga pühkinud pool rehetare põrmantud puhtas, võtnud purud põlle sisse, isi istunud luua selga ja läinud välja, et kes temale esimeseks vastu tuleb, on tema tulevane mees, kui kedagi ei tule, tuleb vanatüdruku põlve edasi pidada. Sulase naisel oli suvel poeg ära surnud ja kui piiga purudega välja astunud, nii tulnud sulase naise poeg uksel vastu. Tüdruk oli nii ära hirmunud, maha kukkunud, haigeks jäänud ja surnud. Lugu juhtus Viljandimaal. [---]
Kommentaar
Peigmehe nägemine. Tavalisem on pühkmetel kuulamine.
Kihelkond
Karksi
Koguja
M. Helimets
Kogumisaasta
1971
Täisviide
RKM II 286, 100/1 (13) < Karksi khk – M. Helimets (1971)
Kord pühkinud ka kirikumõisa toatüdruk uueaasta öösel ...
Tekst
Kord pühkinud ka kirikumõisa toatüdruk uueaasta öösel põrandat. Esimeseks tulnud üle põranda õpetaja ise. Tüdruk ehmatanud väga ära ega pole ju võinud uskuda, et õpetaja võtab oma tüdruku ära. Pealegi olnud õpetajal oma proua. Aasta jooksul aga juhtunud nii, et proua surnud ära ja tõesti võtnud õpetaja selle tüdruku omale naiseks.
Kommentaar
Peigmehe nägemine. Tavalisem on pühkmetel kuulamine.
Kell kaksteist pühiti toad puhtaks, pühkmed viidi välja, astuti isi otsa ja kuulatatud, mis ääli ümberringi on. Mu onu old ka noor ja lapselik alles. Viind pühkmed välja ja astund isi otsa. Meil oli suur veerus ja selle peal lauad. Isa tuld salaja välja ja liigutand laudu. Pärast küsis onu käest, et mis sa siis seal pühkmehunniku otsas kuulsid. Ega seda tohtind teistele öölda, seda pidi salajas oidma. Ütles, et ei miskit.
Kommentaar
Ennustamine pühkmetel. Üldlevinud; kõige sagedamini viidi pühkmed teeristile. * veerus – vöörus, esik
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
R. Rebane
Kogumisaasta
1969
Täisviide
EKRK I 69, 333 (45) < Pärnu-Jaagupi khk – R. Rebane (1969)
Vana-aasta õdagu pühitasse tare põranda ära. Panime too puru siis jalgu ala ja rästa ala kullama. Siis kuulsime kellahelü ja aidausse luku võtme väljavõtmist ja kõnõlõva niiviisi, mis tuu aasta tule. Tuu aidamiis läts ära säält – siis pidi seda aidaukse asja tähendama.
Kommentaar
Ennustamine pühkmetel. Üldlevinud; kõige sagedamini viidi pühkmed teeristile.
Kihelkond
Võnnu
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 210, 236 (18) < Võnnu khk – M. Hiiemäe (1965)
Vanast pühiti näärilaupa õhta konta ja viidi välja …
Tekst
Vanast pühiti näärilaupa õhta konta ja viidi välja. Mia käüsi kua kuulamas. 9 korda pühiti sõela sisse ja viidi välja. Mia olõ kua korra kuulan. Kellel oli jalg kontõ piäl, sie kuulis, muidu ei kuuln. Siis mia kuulin, justku aamriga peksis obosõrauda. Aga vata, oli tähendüs. – Teese aasta oli Matu obosõl poeg ja obonõ suri ää.
Kommentaar
Ennustamine pühkmetel. Üldlevinud; kõige sagedamini viidi pühkmed teeristile. Teise teate järgi kuulnud Matu pere poisid, nagu võetaks hobuseraudu alt ära.
Kihelkond
Kihnu
Koguja
P. Ariste
Kogumisaasta
1933
Täisviide
RKM II 10, 253/4 (151) < Kihnu khk – P. Ariste (1933)
Vana-aasta viimasel päeval pühitakse põrandat kolm korda …
Tekst
Vana-aasta viimasel päeval pühitakse põrandat kolm korda: hommikul, lõuna ajal ja õhtul. Praht hoitakse alles ja pannakse matti. Öösi kella 12 ajal viiakse kolme risttee juurde, pannakse matt kummuli maha ja ise istutakse peale. Kust poolt on kuulda laudade kolinat, sääl saab surnuid.
Kommentaar
Ennustamine pühkmetel. Üldlevinud; kõige sagedamini viidi pühkmed teeristile.
Uueaasta öösi peab kell 12 toast pühkmed kokku pühitama …
Tekst
Uueaasta öösi peab kell 12 toast pühkmed kokku pühitama, õue minema, kolm kord ümber maja käima ja iga korra aegas pühkmeid vasta tuult viskama. Selle järele tuleb üks must mees vastu, aga teda ei tohi karta, vaid peab talle julgeste vasta minema ja talle ümbert kinni hakkama. Siis peab ta taganema hakkama ja ära kaduma. Selle moega saab keik paha ja sandid asjad sel aastal ära võitetud. [---]
Kommentaar
Ennustamine pühkmetel. Üldlevinud; kõige sagedamini viidi pühkmed teeristile.
Vana-aasta õhtul pühiti tuba ära ja praht viidi südaöösel kella 12 ajal ristteele. Siis seal võib tütarlaps oma tulevast meest näha. Minu tädi oli teind nii ja üks pikk musta juustega mees suure tuulekiirusega lendand temast mööda. Olnud nagu sarved peas. Ta sai tuletõrjemehele naiseks ja tuletõrjekiivril on ka nagu sarved peas. Nii läks ennustus täide. Taha ei tohi vaadata.
Kommentaar
Ennustamine pühkmetel. Üldlevinud; kõige sagedamini viidi pühkmed teeristile.
Vana-aasta õhta käidi kuulamas. Tuba pühiti ära, pühkmeid välja ei viidud. Sellega mindi kuulama risttee peale. Külimit oli, pandi kummuli ja praht oli all. Seljad vastamisi olid ise püsti mati peal ja teineteisega rääki ei tohtinud. Ja mida me siis kuulsime. Mina käisin oma sõbrannaga kuulamas. Pool tundi ikka kõvasti. Poole kaheteist aeg, kui me läksime kuulama, kuni kella kaheteistkümneni. Meil oli nisikene mets. Ja seal metsas oli üks vingumine, nigu keegi nuttis. Ja tuligi nutuaeg mul kätte. Eks mul peigmees, ja vaata, mamma ei lasnud sellele minna. Ja mina nutsin ja tahtsin. Ja see jäi katki.
Kommentaar
Ennustamine pühkmetel. Üldlevinud; kõige sagedamini viidi pühkmed teeristile. * külimit – külvinõu
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
T. Tammo
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 368, 279/80 (25) < Maarja-Magdaleena khk – T. Tammo (1983)