[---] Kui saak on hea, siis järgneb õnnistuselaul. [---] Kes on vähe seal hulkas nupukam mees, see paneb oma poolt juure, nii et nende lauludel tõsist endist alust nüüdsel ajal enam ei ole. [---]
Kommentaar
Õnnesoovimine. Viljaterade põrandale külvamise kombest on teateid üle maa. Martidel on viljaõnne soovimine sagedasem kui kadridel.
Mardipäeval, kui nõndanimetatud mougumardid käisivad …
Tekst
Mardipäeval, kui nõndanimetatud mougumardid käisivad, olnud neil kott haganatega kaelas, mida nad tuppa tulles igale poole laiali külvanud, öeldes: „Rukkid kasugu, lusted kadugu, odrad kasugu, ohakad kadugu, linad kasugu, luudjad kadugu.“ [---]
Kommentaar
Õnnesoovimine. Viljaterade põrandale külvamise kombest on teateid üle maa. Martidel on viljaõnne soovimine sagedasem kui kadridel. * mougumardid – tanguvorsti (tahtjad) mardid; lusted – tühjad pead; luudjad – umbrohud
Must mart võttis kotist teri ja külvas põrandale …
Tekst
[---] Must mart võttis kotist teri ja külvas põrandale: „Õnnede peale, õnnede peale Atsile, Matsile, Mannile, Minnile. Taevast tulgu, patta mingu. Puu juure alt, kivi kannu alt. Sead suured, savad sirgu.“ [---]
Kommentaar
Õnnesoovimine. Viljaterade põrandale külvamise kombest on teateid üle maa. Martidel on viljaõnne soovimine sagedasem kui kadridel.
Kihelkond
Rakvere
Koguja
H. Lepiku
Kogumisaasta
1970
Täisviide
RKM II 275, 207/8 < Rakvere khk – H. Lepiku (1970)
Kui peremees ja perenaine lasksid kadrid või märdid sisse …
Tekst
Kui peremees ja perenaine lasksid kadrid või märdid sisse, laulis vana märt või kadri, kes oli kõige ees, visates viljaterad tuppa: „Viska sisse viljaõnne.“ [---] Kui peremees andis sandile raha, laulis isamees:
Suur tenu, peremees, kinksed sandil kümme rubla, sant taht seda kirja panna, kirja üles taiva kanda. [---]
Kommentaar
Õnnesoovimine. Viljaterade põrandale külvamise kombest on teateid üle maa. Martidel on viljaõnne soovimine sagedasem kui kadridel. * isamees – ilmselt on mõeldud mardiisa
Kihelkond
Urvaste
Koguja
E. Meister
Kogumisaasta
1956
Täisviide
RKM II 72, 129/30 < Urvaste khk – E. Meister (1956)
Mardipäev oli nagu üks maja püha kohe. Marti ei lasknud ükski peremees ilma välja. See oli nagu õnnistuse tooja ja kui selle välja lasksid minna, siis ei olnud sinu majal õnnistust.
[---] Kui me teile tagasi tuleme, siis tuult me toome tuulajalle, kültut põllukülvajalle, jatku leivalõikajalle. Teil siis tõusku tõmmud härjad, tõmmud härjad, töntsid sarved, punase peaga puulokest, valge peaga vasikad, sead teil siiraksed sigigu, lambad teil laastikus ladugu, põrsad põhku pugegu.
Kommentaar
Õnnesoovimine. Üldine, suuresti ühine mardikombestikuga. Kadrid on soovinud enam karja- kui viljaõnne. Teade kadrivitsa viimisest lauta on haruldane. * kültut – külimittu; puulokest – pullikesed; siiraksed – harjakad; laastikus – raiesmaal, raiestikus; ladugu – jooksku
Kihelkond
Risti
Koguja
M. Soosaar
Kogumisaasta
1926
Täisviide
E, StK 29, 19/20 (14) < Risti khk – M. Soosaar (1926)
[---] Lammaste püha võis ta küll olla, sest kadrisantidele anti ikke villu ja panti nende vitsakimp, mis nad villade vastu andsivad, lambalauda lakke, mille järele usuti, et lambad pidivad siis hästi siginema, kui „kadri kimp“ laudalaes, sest kadrisandid laulsivad ju:
kadri toob lauta lambaõnne, keset lauta kitsiõnne, kadri toob põllen põrssaõnne. [---]
Kommentaar
Õnnesoovimine. Üldine, suuresti ühine mardikombestikuga. Kadrid on soovinud enam karja- kui viljaõnne. Teade kadrivitsa viimisest lauta on haruldane.
Kui kadripäeval tulid esimesena naissandid paaris …
Tekst
Kui kadripäeval tulid esimesena naissandid paaris, siis tulid lammastele utetalled, kaksiktalled. Kui meessandid tulid esimesena, siis tulid oinastalled, ja kui olid mitte paaris, siis tulid üksikud talled. Kui tulid üks mees ja kaks naissanti, siis tuli lambale üks oinastall ja üks paaris utetall. Vanaema rääkis seda, et meessandid toovad ossuõnne ja naissandid uteõnne.