Kui näärilaupäeva õhtu õnne valad, siis vii õnnevalamise vesi tagaspidi minnes uksest välja ja viska pühkmehunniku otsa: siis on laudekolinat kuulda, kui mõni eestuleval aastal ära sureb; siis hauguvad koerad, kui mõni tüdruk mehele saab, ja siis on lapsehäält kuulda, kui mõni laps seal talus sünnib.
Kommentaar
Häälte kuulamine. Üldlevinud.
Kihelkond
Suure-Jaani
Koguja
J. Mein
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H II 26, 253 (286) Suure-Jaani khk – J. Mein (1888)
Uueaasta öösel kell 12 õnnevalamise vesi visata õues …
Tekst
Uueaasta öösel kell 12 õnnevalamise vesi visata õues jalgade vahelt läbi ja ise samasse küünitavasse asendisse seisma jääda. Kui on kuulda laudade kolinat, siis on sel aastal surma, kui pillimängu, siis pulmi, kui kukelaulu, siis lapse sündi, jne.
Nääriöösel valati õnne. Õnnevett pidi ära viima ja siis pidid palja tagumisega istuma vee sisse, siis kuulis kõik ääled ära, kuspool lauakolin (siis tuli surm) ja kus pill kostis.
Tinavalamise õnnevee viisime ristteele ja kuulasime …
Tekst
Tinavalamise õnnevee viisime ristteele ja kuulasime, mis ääli kuuleb. Üks ütleb järsku jämeda äälega: „Metsal silmad, väljal kõrvad.“ Akkasime koledasti kartma ja jooksime koju.
Kommentaar
Häälte kuulamine. Üldlevinud.
Kihelkond
Harju-Madise
Koguja
H. Ernesaks
Kogumisaasta
1949
Täisviide
RKM II 25, 336 (176) < Harju-Madise khk – H. Ernesaks (1949)
See vesi, millesse õnnevalamise tina kallati, ühes sama nõuga kolme teeharu peale nõuga kummuli keerata ja siis kõrv vastu nõu põhja panna. Siis kuulvat, mis põrgus tehakse. Sääl olevat inimeste ja loomade hääli, laudade kolinat ning vankrite mürinat kuulda. Seda kuuleb ainult vasaku kõrvaga.
Kui õnned valatud, visatakse vesi majast eemale, istutatakse kummulipööratud pali peale kaksiti ja kuulatakse, kas midagi häält või kolinat kuulda; kui kusagil külas piitsalaksu kuulda, tähendada pulmi, kui heledat laudade kolinat – surma.
Kommentaar
Häälte kuulamine. Üldlevinud. * pali – vanni
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
A. B[ernstei]n
Kogumisaasta
1890
Täisviide
H II 16, 541 < Märjamaa khk – A. B[ernstei]n (1890)
Vana-aasta olid igaüks omaga. Ei mindud võõrastesse peredesse. Siis lasti õnne. Vanasti olid savipurgid, pandi need õnned sinna. Mõni oli hea suuvärgiga, see siis ennustas varju pealt, mis oli tulnud. Mõnikord oli laev, siis tuli kas merele minna. Mõnel oli hobune. Õnned olid seal purgis koos. Mindi külla, see purk kaasas. Siis sealt jälle võeti nagu loosiõnne ja ennustati jälle.
Kommentaar
Kahekordne ennustamine. Ainuke teade.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 358, 167/8 (17) < Põltsamaa khk – E. Tampere (1981)
[---] Seda ma nüüd enam üldse ei usu, aga vanasti ikka usuti ja vaadati. Kõige parem oli vaadata varju pealt. Aga ta kurat, vahest ikka tähendab ka. Ma olin juba mehe kodu ja hakkasime õnne valama ja minu mehevennale tuli rist. Nii ilus rist kohe tuli. Ja teine suvi vend saigi surma.
Kommentaar
Surmaende täideminek.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 367, 254 (9) < Maarja-Magdaleena khk – M. Hiiemäe (1983)
Aru midagi ei saanud: küll tulid igasugused vussvasserid …
Tekst
[---] Aru midagi ei saanud: küll tulid igasugused vussvasserid välja. Üks rääkis, et temal oli tulnud kohe täitsa surnukirst. Kuulujuttude järele olevat ka täide läinud. Võta nüüd seda elu ja asja kinni, kas ta nüüd ilma tollõtagi olõs lännü täide või.
[---] Õnnemärgid, mis valatud tina sisse jäävad: rist tähendab surma, süda – elu, mõni ütleb, kui tina vees hästi keeruliseks läheb, siis on keeruline elu ja hää õnn.
[---] Kui tuleb mingisugune kuju, nagu sõrmus, see tähendab, et saab järgmisel aastal mehele. Kui tuleb mingi teistsugune asi, nagu värten, kirves, raamat, see näitab, mis amet on mehel. Kas on mees sepp, treial, puusepp, kingsepp või kohtunik.
Kommentaar
Sümboltähendused õnnevalamisel.
Kihelkond
Torma
Koguja
L. Habakukk
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 138, 420 (9) < Torma khk – L. Habakukk (1937)
[---] Tulid igasugu kujud välja. Ise arvestasid, mis välja tuli: et sie aasta saan ma mehele, et vaat mul tuli sõrmus ja pruudipärg, või mul tuli peigmies.
Kommentaar
Sümboltähendused õnnevalamisel.
Kihelkond
Simuna
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1978
Täisviide
RKM II 330, 387 (21) < Simuna khk – E. Tampere (1978)
[---] Kui juhtus, et mõnel mehel tina alasi kuju sai, siis öeldi, et sest mehest kunagi saab sepp, või jälle mõnel neiul juhtus tina püssikujuline olema, siis arvati sellele neiule kindlasti mõni sõjaväelane meheks, muidugi tulevikus.
Nägin kedagi naisterahvast, kes uueaasta hommikul näitas kõigile tuttavaile mingisugust pikergust tinatükki ja seletas, et tema saavat sel aastal õmblusmasina. Tema oli nimelt õnne valanud ja arvas nüüd, et ta saab tingimata õmblusmasina. [---]