[---] Tuletikke pandi põlema või ka küünlaid; kelle oma kõige ennem kustus, see pidavat varakult surema. Tuletikk põlema, kuhu poole süsi jäi kõvera, sealt oli oodata pruuti või peigmeest. Takud põlema, kelle tuleleek lakke tõusis, see elavat kauem.
Kommentaar
Küünla, tuletiku vm. süütamine. Küünlavalgust on sageli oluliseks peetud peeglisse vaatamisega ennustamisel.
Näärikuusel säraküünalde põletamine – kõik perekonnaliikmed panevad näärikuusele põlema ühe säraküünla. Kelle säraküünal põleb kõige kiiremini lõpuni, sellel läheb järgmisel aastal kõik tööd ja tegemised kiiresti korda.
Kommentaar
Küünla, tuletiku vm. süütamine. Küünlavalgust on sageli oluliseks peetud peeglisse vaatamisega ennustamisel.
Kihelkond
Viljandi linn
Koguja
E. Kõrgesaar
Kogumisaasta
1978
Täisviide
RKM II 334, 129 (64) < Viljandi l – E. Kõrgesaar (1978)
Kes kõige kauem elab. Järgnev komme oli tuntud eriti laste hulgas. Vana-aasta õhtul süüdati tavaliselt jälle jõulukuuse küljes küünlad. Nüüd valis iga laps endale küünla. Nüüd asetati enamvähem samale kõrgusele ja süüdati siis korraga põlema. Kelle küünal põles kõige kauemini, see pidi ka kõige kauem elama.
Kommentaar
Küünla, tuletiku vm. süütamine. Küünlavalgust on sageli oluliseks peetud peeglisse vaatamisega ennustamisel. Üldine, ka tänapäeval; enam jõuluõhtul.
Kihelkond
Keila
Koguja
R. Koppel
Kogumisaasta
1964
Täisviide
RKM II 184, 396/7 (5) < Keila khk – R. Koppel (1964)
Vana-aasta õnnevalamise juures süüdatakse kolm küünalt …
Tekst
Vana-aasta õnnevalamise juures süüdatakse kolm küünalt põlema, et vanatühi ei saaks tulla õnne segama, sest et ta valgust kardab. Kui küünalde süütamisest ei aita, peab keegi kuke häält tegema, sest vanatühi selle vastu arstirohtu senini pole leidnud.
Kommentaar
Kurjade jõudude hirmutamine. Humoristlik noortepärimus.
Uueaastal vara hommikul tõi isa sületäie puid ja pani ahju küdema, teises taludes ei põlenud veel ahi. Mina küsisin, et miks nii vara ahju köetakse ja tuba on isegi soe. Isa vastas, et kes kõige enne ahju köeb, sellel ei jää vili lume alla ja ei juhtu mingit äpardust.
Kommentaar
Enne teisi tuli koldesse. Kõige olulisem toimingu põhjendus on, et siis ollakse töödega teistest ees. Üle 20 teate.
Kes vana-aasta hommikul külakondas sai kõige esiteks tule …
Tekst
Kes vana-aasta hommikul külakondas sai kõige esiteks tule saunaahju, see pidi suvel kõige tragim olema oma töödega, pidi kõige ette jõudma. Kuskil naabripoisid olid vana puuäkke saunaahju ukse vahelt sisse toppin, et tuletegemine rohkem aega võtaks ja nad ette jõuaksid.
Kommentaar
Enne teisi tuli koldesse. Kõige olulisem toimingu põhjendus on, et siis ollakse töödega teistest ees. Üle 20 teate.
Nääriöösel põletatagu küünlatulega igale poole, kus loomad asuvad, nagu lauda ja tallide uste, seinte, lagede, jne. külge viienurgelised vigurid, siis pole loomadele midagi kurja karta, nagu luupainajat ehk paha silma mõju, jne.
Kommentaar
Ristid karja kaitseks. Kurjade jõudude tõrjeks asetati ka terariistu (kirves, nuga vm.).
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
J. A. Rehberg
Kogumisaasta
1896
Täisviide
H II 57, 548 (120) < Järva-Jaani khk – J. A. Rehberg (1896)
Jõulu- ja uusaastaöösistel akende kinnimatmistel …
Tekst
Jõulu- ja uusaastaöösistel akende kinnimatmis[t]el oli veel vilja- ja marjapuude jaoks suur tähtsus. Nimelt arvati, et kui valgus mainitud öödel vilja- ja marjapuudele paistab, siis need enam vilja ei kasvata. Sellepärast hoolitseti ka tugevast selle eest, et igal elamul kindlad luugid oleks akende ees.
Kommentaar
Tuli ei tohi vilja- ega marjapuudele paista. Marjapuudeks on siin ilmselt nimetatud kreeke (maripuid). Mõned teated Saaremaalt.
Vana-aasta õdagu iks palliva tulõ terve üü. Sis üteldi iks nii, et vana-aasta õdagu ulgussõ nõia ümbre ja om ka taa vanakurat valla lastu, valgõhe nää ei julgu iks nii tulla.
Kommentaar
Tuli peab põlema. Sama tehti jõuluööl, ka põhjendused on samad. Poolsada kirjapanekut, enam Lääne-Eestist, ka Lõuna-Eestist, mujal juhuslik. * palliva – põlesid; iks – ikka, ulgussõ – hulkusid; valgõhe – valges; nää – need
Kogu öö otsa pidi põlema tuli. Siis pidi kogu elu helge elu olema ja uus aasta nägi uksest sisse tulla. Kogu öö oldi üleval, loeti, lauldi. Siis pidid inimesed kogu aasta virgad olema. [---]
Kommentaar
Tuli peab põlema. Sama tehti jõuluööl, ka põhjendused on samad. Poolsada kirjapanekut, enam Lääne-Eestist, ka Lõuna-Eestist, mujal juhuslik.
Kihelkond
Urvaste
Koguja
U. Kikkas
Kogumisaasta
1956
Täisviide
RKM II 53, 393 (8; 1) < Urvaste khk – U. Kikkas (1956)
Vana-aasta õhtu ei tohi tuld ära puhata, siis ei näe õnn uuel aastal sisse tulla.
Kommentaar
Tuli peab põlema. Sama tehti jõuluööl, ka põhjendused on samad. Poolsada kirjapanekut, enam Lääne-Eestist, ka Lõuna-Eestist, mujal juhuslik. * puhata – puhuda
Kihelkond
Suure-Jaani
Koguja
J. Leinsoo
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 177, 679 (2) < Suure-Jaani khk – J. Leinsoo (1937)