Vana-aasta õhtul minnakse aiateibaid rabama. Kui juhtub paarisarv, saab niimitme aasta pärast mehele, kuipalju on paare. Kui aga juhtub arv paarituks, jäädakse vanakstüdrukuks.
Kommentaar
Aiateivaste loendamine. Levinud põhiliselt Tartu-, Võrumaal. Üle 30 teate. Väheseid teateid on veel ka õlekõrte, herneste, saunaviha okste või lehtede, kerisekivide, põrandalaudade lugemisest, kusjuures paarisarv märgib abieluennet.
Mõõdeti kahe käe ulatuses aialipid ja loeti ära. Kui olid paaris, siis sai mehele.
Kommentaar
Aiateivaste loendamine. Levinud põhiliselt Tartu-, Võrumaal. Üle 30 teate. Väheseid teateid on veel ka õlekõrte, herneste, saunaviha okste või lehtede, kerisekivide, põrandalaudade lugemisest, kusjuures paarisarv märgib abieluennet.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 367, 494 (8) < Maarja-Magdaleena khk – E. Tampere (1983)
Vana-aasta öösel tõmmati tagantselja puu riidast välja …
Tekst
Vana-aasta öösel tõmmati tagantselja puu riidast välja. Kui tuli oksline kuusehalg, siis tähendas see kurja ja halba meest (naist), kasehalg ilma oksteta – vastupidavat ja korralikku. Lepapuu – pehme südamega. Okstega puud tähendasid tigedaid ja jonnakaid kaasasid.
Kommentaar
Halu välimuse vaatamine. Enamik teateid halu välimusest esitatud.
Vana-aasta õhta katsusid tüdrukud, kas pruudiks saavad, läksid õue puupinu juure, siis võtsid sülega algusid, tulid tuppa, siis vaatsid neid niimoodi: kui olid paarid, said pruudid, kui olid liiad, jäid vanatüdrukuks.
Kommentaar
Paarishalud – puude tooja abiellub.
Kihelkond
Anseküla
Koguja
A. Ahurand
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 158, 53 (16) < Anseküla khk – A. Ahurand (1937)
Poiss või tüdruk läheb mõne üksiku haavapuu alla …
Tekst
[---] Poiss või tüdruk läheb mõne üksiku haavapuu alla. Lõikab oma kallima nime puukooresse ja suudleb seda kohta kolm korda, ise hääldades nime valjusti. Kui kallim teda tõesti armastab, siis kuuleb ta, kuis keegi ütleb tasakesti: jah!
Vana-aastal võetakse vihast üks oks ja pannakse kuhugi välja. Hommikul, kui minnakse vaatama, kui oks on härmatanud, siis saad rikka mehe, kui ei ole, siis saad vaese mehe.
Kommentaar
Vaadatakse, kas oks on härmas. Juhuslik.
Kihelkond
Urvaste
Koguja
T. Prisko
Kogumisaasta
1955
Täisviide
RKM II 49, 165 (67) < Urvaste khk – T. Prisko (1955)
[---] Torgati peerud väl´la lume sisse, kellel peerg ümber kukub, see peab surema. Olnd suur tugev perenaine ja sepa naine olnd väike. Sepp läind siis väl´la ja torkand oma ja naise peeru kõvasti lumme, perenaise peeru ajand ümber lume peale. Omiku perenaine vaatand, et: „Oi sa jumal, ma pean surema, sepa naine on pisike räbal ja jääb elama.“
Kommentaar
Teivas vm. püsti lumme. Paarkümmend teadet, rohkem Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 194, 274/5 (49) < Järva-Madise khk – E. Tampere (1965)
Sel öösel pani iga pereselaja ühe oksa ehk kepi lumesse …
Tekst
Sel öösel pani iga pereselaja ühe oksa ehk kepi lumesse püsti; hommiku vaadati, kelle jagu maha on kukkunud, see pidi eestuleval aastal ära surema; kel aga poolküllati oli vaonud, see pidi haigeks jääma.
Kommentaar
Teivas vm. püsti lumme. Paarkümmend teadet, rohkem Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Tõstamaa
Koguja
H. Anniko
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 19, 464 (17) < Tõstamaa khk – H. Anniko (1889)
[---] Õhtu, kui juba vähä hämaras läks, sis tegi peremees lepapuused teibad ja pistis iga hinge jauks, mis majas elasid, ühe teiba lume sisse püsti, ja kelle teivas maha oli kukkunud, see suri sel aastal ära.
Kommentaar
Teivas vm. püsti lumme. Paarkümmend teadet, rohkem Lõuna-Eestist.
Uueaasta õhtul tuuakse vihalehesed tuppa. Üks peab aga need teadmata pimedasse nurka panema. Kes kõige enne neile lehestele pääle astub, see sureb ennem.
Kui keegi kurja vaimu väga kardab, peab ta valvama vana-aasta õhtul ristteel ja siis, kui seal kurjad vaimud jooksevad, neile katsuda lepapuust rist külge visata. Kui nii saadud teha, ei kiusa kurjad vaimud inimest enam kunagi. Kurjadel vaimudel on looma keha, sarved peas, nägu punane, keha kollane. Nägu neil sellepärast punane, et nad söövad inimese verd.
Kommentaar
Vanapagana, kurivaimu tegutsemise aeg. Rohkesti on teateid kuradist seoses tulevase ennustamisega keskööl.
Kihelkond
Rakvere
Koguja
M. J. Eisen
Kogumisaasta
1929–1931
Täisviide
E 8° 6,15/6 (62) < Rakvere khk – M. J. Eisen (1929–1931)
Nääri- ehk uueaasta pääv. Sellel pääval pidavad saarlased veel väga palju vanu ebausukombeid, ehk see pääv küll üks kõige kallimatest aasta pühapäävadest on. Näärilaupääva õhtul korjatakse kõik saunavihad (viht on kase leheoksadest tehtud) kokku ja matetakse ära, et need mitte nõidade ja võlude kätte ei saaks, kes sel öösel neid külasaunu kaudu otsida, et nende abil oma võlumisekunstisi toime saata.
Kui keegi inimene uueaasta öösi ihualasti kesköö aeg läheb …
Tekst
Kui keegi inimene uueaasta öösi ihualasti kesköö aeg läheb metsa ja lõikab ühe kadakapuu oksa ja seal kohe teeb risti otsa ja sellega ruttu [ära tuleb], tagasi ei pea tohtima vaata ega järelhüüdjal vasta rääki, selle vitsaga peavad siis ka kõik uksed lahti minema, kui saab kolm korda löötud.
Kommentaar
Nõidumine.
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
J. Järv
Kogumisaasta
1891
Täisviide
H III 14, 636 (12) < Pilistvere khk – J. Järv (1891)
Kui nääriöösel vaikne tuul on, siis ööldakse: „Pähklitäkk sõidab“ ses usus, et siis pidada tuleval aastal hästi palju pähklid kasvama.
Kommentaar
Hea pähklisaak. Üle veerandsaja teate, levikuga ranna-aladel ning läänesaartel; ka mõned vastupidised teated – tuul puhub pähklid sarapuudelt maha. Sama jõuluööl või enne kolmekuningapäeva. Vt. levikukaart: uusaasta (6).
Kui uueaasta öösel pähksepull möirgab, kui kange vinguv tuul on, sel aastal kasvab siis palju pähklid, aga kui vaikne öö on, siis kasvab sel aastal vähe pähklid.
Kommentaar
Hea pähklisaak. Üle veerandsaja teate, levikuga ranna-aladel ning läänesaartel; ka mõned vastupidised teated – tuul puhub pähklid sarapuudelt maha. Sama jõuluööl või enne kolmekuningapäeva. Vt. levikukaart: uusaasta (6).