Nääriannepäev, 2. I. See oli uusaasta teine päev. Annepäeväl see päris simman oligi, mis kestis kuni hilisööni. [---] Lapse-nimepäev, 4. I. See loeti juba tööpäevaks. Juhtus üksikuid, kes ei jõudnud veel pead parandada eelmisel, siis ei pandud talle ka pahaks, kui ta võersile tuli, oli alles pühade järg.
Kommentaar
Jooma-aja lõpetamine, meelelahutused.
Kihelkond
Martna
Koguja
J. Piirsoo
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 258, 536 (2–4) < Martna khk – J. Piirsoo (1968)
Haapsalu pool peeti ikka nääri-annepäeva. Siis keegi tööd ei teind, pandi hobune ette, poisid-tüdrukud istusid peale, pill oli kaasas, käidi mööda külaperesi, mürati ja tantsiti, tehti nal´la mitmet moodi. Kui ma Orgitusse tulin, oli see mo meelest nii imelik, et tööd tehti kohe nääripäeva järel. Meil oli veel anne lapsepäe ja lapse nimepäe nal´lategemise päevadeks.
Kommentaar
Jooma-aja lõpetamine, meelelahutused.
Kihelkond
Rapla
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 148, 474/5 (11) < Rapla khk – E. Poom (1937)
Iga pühade järel peeti annepäeva, neil, kis kõrtsis jooma peal olid, neil oli uueaasta järel nääri-annepäe, teistel pühadel oli pühade-annepäe, siis ei viitsitud tööd teha, olid pühadeaegsest joomast uimased ja käisid kõrtsis pead parandamas, muud tähendust ma sest ei tea.
Kommentaar
Jooma-aja lõpetamine, meelelahutused.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 148, 481 (25) < Märjamaa khk – E. Poom (1937)
Nääri-annepäe oli ikka ennem, see oli uueaasta järel. Nääri-annepäe põle püha. Ühekorra Lääne-Nigulas oli old, põle teomehed teole läind. Mõisnik kaevand kohtusse ja oli võitnd. Ja siis kui vahel mõnikord teomehed põle tööl ond, küsind jälle: „Mis annepäe teitel jälle oli?“
Kommentaar
Teenijarahva puhkepäev. Teated esitatud.
Kihelkond
Lääne-Nigula
Koguja
V. Eenveer
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 171, 385 (17) < Lääne-Nigula khk – V. Eenveer (1938)
Siis tehti [vana-aasta õhtul]: toober veega põrandale ja pähklakoored ja küünlad sisse ja mõtlend siis oma kallima peale, et kas hakkab oma poole tulema. Ja üks noormees käskind jälle vahtida hästi sinna keskpaika ja last kivi käest kukkuda sinna vee sisse, siis kõik silmad märjad.
Kommentaar
Küünlad vee peal. Üle 30 teate; mõnes Tartumaa kirjapanekus on küünla vettekukkumine surmaendeks.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
M. Proodel
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 195, 131 (50) < Järva-Madise khk – M. Proodel (1965)
Kes oma tütrid mehele tahab panna, see vidagu uueaasta laupäeva õhtal koera kolm korda vastapäeva ümber toa, niiviisi, et ta koera sabast kinni hoiab ja siis teda tagaspidi veab.
Kommentaar
Ümber maja jooksmine. Ennustamisest ümber maja jooksmisega on suurem osa teateid Põhja-Eestist. Siin on tegemist humoristliku käitumisjuhisega.
Kihelkond
Suure-Jaani
Koguja
M. Kraut
Kogumisaasta
1890
Täisviide
H II 26, 762/3 (9) < Suure-Jaani khk – M. Kraut (1890)
Matsil oli noor tüdruk, läind kolme teeristi peale …
Tekst
[---] Matsil oli noor tüdruk, läind kolme teeristi peale. Peremehe vend saand kuivad puupulgad kätte, läind tiristand värava peal. Leena põle aru saand, tulnd ja ütelnd: „Ei tea, mis see oli, kellad või.“ Teised naernd, et sulle tulevad pulmad. Ja Leenal tulidki küünlakuus kosjad. Näe, tee teisele nalja nüüd.
Kommentaar
Pulmad. Pulmi või matuseid ennustas häälte kuulmine, ilma et seistaks ristteel.
Vana-aasta õhtul peab tooma risttee pealt lund ...
Tekst
Vana-aasta õhtul peab tooma risttee pealt lund ja peab panema taldriku peale sulama. Hommikul vaadatakse, missugune vesi taldriku peal on. Kui on puhas, selge vesi, siis tuleb hea uus aasta. Kui aga vesi on prügine, must, siis tuleb paha uus aasta. Poisid olla tüdrukuid narrind: kui nad aru said, et tüdrukud läksid risttee pealt lund tooma, läksid nad salamisi enne ja viisid risttee peale prahti, et sealt puhast lund ei võinud saada. Hommikul oli poistel hea naerda, kui tüdrukud leidsid taldrikus musta vett.
Ühes kohas oli peremehe poeg läind tüdrukuid irmutama …
Tekst
Ühes kohas oli peremehe poeg läind tüdrukuid irmutama. Need läksid risttee piale ennustama. Sial piab palju nägemisi olema, kas tuleval aastal mehele saab ja... Enne nad olid rääkind, et küll võib ikke irmus olla. Peremehe poeg oli kuulnd, võtnd valge lina ümber ja teind koledad äält.
Kommentaar
Nägemused ristteel. Risttee on vanakuradi kohtamise eelispaik ka temaga lepingu sõlmimisel.
Kell kaksteist pühiti toad puhtaks, pühkmed viidi välja, astuti isi otsa ja kuulatatud, mis ääli ümberringi on. Mu onu old ka noor ja lapselik alles. Viind pühkmed välja ja astund isi otsa. Meil oli suur veerus ja selle peal lauad. Isa tuld salaja välja ja liigutand laudu. Pärast küsis onu käest, et mis sa siis seal pühkmehunniku otsas kuulsid. Ega seda tohtind teistele öölda, seda pidi salajas oidma. Ütles, et ei miskit.
Kommentaar
Ennustamine pühkmetel. Üldlevinud; kõige sagedamini viidi pühkmed teeristile. * veerus – vöörus, esik
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
R. Rebane
Kogumisaasta
1969
Täisviide
EKRK I 69, 333 (45) < Pärnu-Jaagupi khk – R. Rebane (1969)
Ühes kohas oli vana-aasta õhtul sõelutud koldesse tuhk ära …
Tekst
Ühes kohas oli vana-aasta õhtul sõelutud koldesse tuhk ära ja vaadatud, kelle jälg siis selle tuha peal on omiku. Siis üks mees pand oma viis sõrme sinna peale. Küll siis teised olid mõelnd, mis see on.
Kommentaar
Jälgede vaatamine koldetuha pealt. Üldtuntud.
Kihelkond
Martna
Koguja
M. Joalaid
E. Viluoja
E. Allik
Kogumisaasta
1967
Täisviide
EKRK I 62, 269 (8) < Martna khk – M. Joalaid, E. Viluoja ja E. Allik (1967)
[---] Tänavu 10. klassi tüdrukud tegid koolis. Laua käimapanemine oli ka ja taldriku käimapanemine. Kätega soendavad seda taldrikut. Siis läbi sõrmede vaadatakse kavaleri pilti, siis pandi sõrmus juuksekarva otsa ja klaasi poolest saadik vett ja siis küsiti, kui vana sa oled ja. Siis lõi vastu klaasi ja siis [küsiti], kui kaua see [inimene] elab ja. Üks jäänd üksi kodu ja – ülikooli lõpetand insener – pani maskid akna taha. Onu läks välja: „Seal on mitu venelast akna taga!“ Arvati, et need on vanadkurjad, selle ennustamisega tulid välja.
Kommentaar
Vaimude tund, vaimudega kohtumine. Rõhutatud on keskööaja olulisust.
Kihelkond
Kose
Koguja
M. Proodel
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 195, 383/4 (80) < Kose khk – M. Proodel (1965)
Vana-aasta õhtul kutsutakse vaimu välja. Paberile kirjutatakse numbrid ja tähed. Paberi paremale poole kirjutatakse „ei“ ning vasakule „ja“. Siis pannakse see paber lauale ning selle peale pannakse portselantaldrik. Siis asetatakse paberile üks sõrm ning hakatakse ootama, millal vaim välja tuleb. Vaimu väljatulemist näitab taldriku liikumahakkamine. Seejuures peab vaimu uskuma ning ei tohi omavahel rääkida ega naerda. See võib vaimu vihastada. Siis hakatakse vaimule küsimusi esitama. Vaim vastab, kas ei või ja.
Kommentaar
Vaimude tund, vaimudega kohtumine. Rõhutatud on keskööaja olulisust. Taldriku keerutamine vaimu väljakutsumiseks toimub noorte põnevusmänguna, tähtpäevaga seostub vähe.
Kihelkond
Hargla
Koguja
K. Jaagupalu
Kogumisaasta
1978
Täisviide
RKM II 334, 257/8 (93) < Hargla khk – K. Jaagupalu (1978)
Kes vana-aasta hommikul külakondas sai kõige esiteks tule …
Tekst
Kes vana-aasta hommikul külakondas sai kõige esiteks tule saunaahju, see pidi suvel kõige tragim olema oma töödega, pidi kõige ette jõudma. Kuskil naabripoisid olid vana puuäkke saunaahju ukse vahelt sisse toppin, et tuletegemine rohkem aega võtaks ja nad ette jõuaksid.
Kommentaar
Enne teisi tuli koldesse. Kõige olulisem toimingu põhjendus on, et siis ollakse töödega teistest ees. Üle 20 teate.
Kogu öö otsa pidi põlema tuli. Siis pidi kogu elu helge elu olema ja uus aasta nägi uksest sisse tulla. Kogu öö oldi üleval, loeti, lauldi. Siis pidid inimesed kogu aasta virgad olema. [---]
Kommentaar
Tuli peab põlema. Sama tehti jõuluööl, ka põhjendused on samad. Poolsada kirjapanekut, enam Lääne-Eestist, ka Lõuna-Eestist, mujal juhuslik.
Kihelkond
Urvaste
Koguja
U. Kikkas
Kogumisaasta
1956
Täisviide
RKM II 53, 393 (8; 1) < Urvaste khk – U. Kikkas (1956)
Uueaasta õnn. Tehti ümmarguse panni peale kook ja kuldraha sisse, aga nii, et tegija isegi ei tea. Kui kook küpse oli, lõigati kook nii mitmeks tükiks kui palju oli perekonnaliikmeid. Igaüks sõi oma osa ära. Kes oma koogi seest leidis raha, sai omale.
Nüüd veel 1889. aastal on Valjala kihelkondas S. perete neiud ühe naljaka tüki teenud: nemad pole mitte enam viisiks vötnud entist moodi peeniksest sitsiriidest tubakakottisi tehja, vaid naad teinud vanast, paksust, ammu ära pruugetud, ahjo pääl suitsund hobuseriitest kotid valmis, siis endese kirju suuspaela asemel tugeva kanepitakuse nööri kotisuhu ja takututt otsa; endiste kudruste assemele olid valged kupad erned ömmeldud, siis veel valge linase löngaga kotisaaja täielik nime pääle tikitud. Et neiud ise niisugust kotti poistele kätte anda ei tahtnud ehk ei julgend, seepärast olid kotid ka tänava ääre nago talitee tustid puuoksa riputud. Et poisid niisugust jõulukingetust oma pilkamiseks pidasid, on juba iseenesest möista, ja olid siis ka, nago ööldasse, peast alumise otsani ennast täis pahandand. Seda nalja olid neiud ühe vennapaarile teinud, kes ka pareme kingituse väärt polegi. [---]