Kolmekuningapäeval tehti kurge nagu uueaasta ööl sikku ja mindi siis külasse magajaid nokkima ning õnne soovima.
Kommentaar
Kurg. Levinud Lääne-Eestis; tuntud samuti jõulumaskeeringuna, vähem vana-aastal, mardi- ja kadripäeval. Kurele küsiti teri ja marju (pähkleid) ning juua.
Kolmekuningas käis kurg. Need tõid tüdrukutele tittesi.
Kommentaar
Kurg. Levinud Lääne-Eestis; tuntud samuti jõulumaskeeringuna, vähem vana-aastal, mardi- ja kadripäeval. Kurele küsiti teri ja marju (pähkleid) ning juua.
Kihelkond
Varbla
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 252, 279 (6) < Varbla khk – E. Tampere (1968)
Kolmekuningapää tehti kurge. Nokkis vilja laua päält oma pika nokaga. Pahupidi kasukas üll ja pikk nokk peas, sõuke kaigas.
Kommentaar
Kurg. Levinud Lääne-Eestis; tuntud samuti jõulumaskeeringuna, vähem vana-aastal, mardi- ja kadripäeval. Kurele küsiti teri ja marju (pähkleid) ning juua.
Kihelkond
Karja
Koguja
K. Lepp
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 260, 434 (85a) < Karja khk – K. Lepp (1939)
Vanast oli kolmekuninga naljaks kurg. Kurg tehti sedamoodi: kolme jala pikkuse kepile tehti otsast tolli kolme pikkune auk sisse, kuhu kure nokk kinnitati ja alumise noka osa käis paari tolli pikkuselt kepiaugust läbi, mille otsas peenike puuvarras oli ja sellega võis tõmmates alumist nokaosa, mis läbi löödud naela peal liikus, vastu ülemist laksutades tõmmata. Keerati kasukas pahupidi, käisest torgati kurekaela kepid läbi, mees asus alla, kure häält kurluuks-kurluuks häälitsedes, ja lagistas (peenest kepist tõmmatult) alumise noka[poole]ga. Kui rennil juhtus lahtine õllekann või kapp olema, ka sõnna torkas kurg oma noka sisse. Ta on ju pool-veelindu ja tahab ka juua.
Teine kuretüüp oli pea selle sarnane. Kerves aeti pahempidi pöörtud kasuka käisest läbi, kerve silm ja tera peidetakse seutult kasukakäise suhu, kuhu ka kaks noka moodi pulka kinnitakse. Mees langeb põlvili parandale ja teeb kervega linnunokkimise taolist parandalt, luiskab nokka vastu maad ja kohendab seljasulgi, sest kervevarre abil on kerge ta pead pöörda.
Kommentaar
Kurg. Levinud Lääne-Eestis; tuntud samuti jõulumaskeeringuna, vähem vana-aastal, mardi- ja kadripäeval. Kurele küsiti teri ja marju (pähkleid) ning juua. * rennil – söögilaual
Kihelkond
Karja
Koguja
M. Männik
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 255, 348/9 (54–55) < Karja khk – M. Männik (1939)
Kolmekuninga ajal käis kuul (kalkun). Me olime väiksed lapsed, meil käis ka. Kasukas oli pahempidi seljas. Ma pugesin aseme alla. Jälle siuke moed. Kaks-kolm tükki käisid. Üks oli see kuul, teised olid niisama kuulu seltsis. Natuke paterdasid, siis kuul väljas võttis kasuka ära ja tulid tuppa ölut jooma. Oli üks löbus asi! Kui kuuluks tegi, siis oli julgus igale poole minna. (Talurahvas neid linde ei pidand, karjamöisas oli neid.) Üks kiha ölut jäi ikka kolmekuninga ajaks, siis kuuludel oli ia juua.
Kolmekuningapäeva öösse kukub kotkas puu otsast maha
Tekst
Kolmekuningapäeva öösse kukub kotkas puu otsast maha.
Kommentaar
Kotkas kukub puu otsast maha. Vormelit kõige pikema öö kohta (kotkas või kukk kukub maha, jõudmata nii kaua magada) on kasutatud seoses aastavahetuse tähtpäevadega, alates luutsipäevast (13. XII).
Kui kolmekuninga sula ajal on niipalju vett, et härg räästa alt rüübata saab, siis saab talumees õlut juua, a kui kukk, siis saab ainult saks. No kolmekuninga ajal on alati tuisku ja sula. Tean, et see jõulu aeg pidi olema. [---]
Kommentaar
Suur sula – hea odrasaak. Setumaa teates on sulailm külma kevade ja sooja suve endeks.
Kihelkond
Iisaku
Koguja
M. Proodel
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 210, 51 (1) < Iisaku khk – M. Proodel (1965)
Kolmekuningapäiva laupa õhtul tõivad ikke kukke tuppa. Igaühe nimele panivad põrandale terade unniku. Kelle unniku kukk ära sõi, see sai sel aastal mehele, kelle unnikule sittus, sellel läks pahasti. Veel tänapäeval tuuakse, kui on vaid tüdrukuid ja kukke.
Kommentaar
Terade andmine kukele (kanadele) valida. Üldlevinud, põhiliselt seoses vana-aastaga.
Kihelkond
Iisaku
Koguja
A. Vetekaja
Kogumisaasta
1959
Täisviide
RKM II 389, 376 (2) < Iisaku khk – A. Vetekaja (1959)
Vanad inimesed Saardes teavad tõendada, et korjusepäevast (14. jaanuar) hakkavat korr (suur must rähn) metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks kevade tuleku kuulutuseks.
Kommentaar
Rähn hakkab põrri laskma.
Mõned üleskirjutused.
Kihelkond
Saarde
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 181, 585/6 (9) < Saarde khk – J. P. Sõggel (1938)
Paavli ümberpööramise päävast hakkavad kõik heinakõrred …
Tekst
Paavli ümb[erpööramise] päävast hakkavad kõik heinakõrred, rohi ja maa lund vihkama ja paavel viskab külma kivi allika ja sooja meresse, toob esimised suilinnud välja ja mats (madisep.) leikab lõukese keele lahti.
Kommentaar
Õlekõrred hakkavad lund vihkama. Ainuke teade. Vt. madisepäev. Esineb ka teistel jaanuari- ja veebruari-tähtpäevadel.
Kihelkond
Karja
Koguja
M. Männik
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 255, 353 (11) < Karja khk – M. Männik (1939)
Tee küündlakuu kolmantema päeva homikul püivile, kui lähed metsa ja kutsud püid juurde, siis määri esimese mahalastud püi verega vile ära, küll siis linnud alati juurde tulevad.
Kommentaar
Püüvile – jahindusmaagia.
Ainuke teade.
Kihelkond
Ambla
Kogumisaasta
1896
Täisviide
H IV 9, 815 (8) < Ambla khk – O. H. Münther (1896)
Küinlapääva hommiku kutsutakse kanad tuppa kokku …
Tekst
Küinlapääva hommiku kutsutakse kanad tuppa kokku ja pannakse kaks hobuselooka põrmandule maha, otsad vastastiku kokku, raputakse erneid selle ringi sisse ja lastakse kanad säält süüa, siis muneda nad keik ühe pesasse kokku.
Kommentaar
Kanade söötmine rõngas. Vähesed teated Viljandi, Tarvastu khk. Madisepäeval jt. päevadel laiemalt tuntud.
Kihelkond
Viljandi
Koguja
J. Sihver
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H II 26, 160 (14) < Viljandi khk – J. Sihver (1888)
Küünlapäeval ka ei ole tööd tehtud. Siis käidud Lihulas teenijaid kauplemas. Küünlapäev kääriti kangaid. Aknad said lahti lükatud, kui päike paistis. Kui mätta pead paljaks läksid, lõo hakkas lõõrima juba.
Kommentaar
Kangakudumine keelatud. Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa (Hageri, Rapla khk). Kangakäärimise kohta andmeid Kirblast.
Kihelkond
Kirbla
Koguja
L. Briedis
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 253, 40/1 (13) < Kirbla khk – L. Briedis (1968)
Vastlapäeval lõigati tütarlastel juusid, et juused easti kasvavad. Siis mindi välja kiitsakad vaatama, siis juused kasvavad pitkaks nagu kiitsaka saba.
Kommentaar
Juustelõikamine – juuksed kasvavad hästi. Haraka nägemine ja lambaraudadega lõikamine ka naaberrahvastel tuntud. Meil üle 150 kirjelduse. Laialt levinud Saare-, Lääne-, Pärnumaal, tuntud ka Harju-, Viljandi-, Tartu-, Virumaal. Setus ja Võrumaal tundmata. Haraka nägemise kohta umbes 15 teadet Lääne-, Pärnu-, Harjumaalt. * kiitsakas – harakas
Kihelkond
Karuse
Koguja
H. Tampere
Kogumisaasta
1933
Täisviide
ERA II 56, 242 (17) < Karuse khk – H. Tampere (1933)