Nädalapäevad on venelastel kolmekuningapäev pikk …
Tekst
Nädalapäevad on venelastel kolmekuningapäev pikk. Praegu venelased sõidavad, panevad padjad vankri. Mustvee rahvas sõidavad Kolkja üks 25 klm. eemal. Kellel on sugulased, sõidavad sinna. Kolmekuninga sõit muidu – jumalateenistust põle midagi. Pikk sõit piab õlema. Sõbrad ehk sugulased, kuhu lähvad. Kolkjalased ka sõidavad järve pääl ringi ja.
Kommentaar
Hobustega sõitmine.
Teateid Peipsiääre veneõigeusuliste kohta; mujal juhuslik.
Kihelkond
Kodavere
Koguja
S. Lätt
Kogumisaasta
1950
Täisviide
RKM II 27, 118 (4) < Kodavere khk – S. Lätt (1950)
Saaremoa mõisnikud pidasid kolmekuningapäeva suure au sees. Siis sõideti ühest mõisast teise kellade helinal, mis pidi „kuningaid“ tähendama, aga taludes oli õlut juba lõppemas, mida tuttavatele ja naljavendadele veel pakutakse. [---]
Kommentaar
Hobustega sõitmine.
Teateid Peipsiääre veneõigeusuliste kohta; mujal juhuslik.
Kihelkond
Karja
Koguja
M. Männik
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 255, 350/1 (58) < Karja khk – M. Männik (1939)
Kuuske ikke põletati jõuluaal. Üks kord ühe pool, teine kord teise pool käidi. Sugulasi oli palju, sedaviisi siis käidi, kuni kolmekuningapäev läbi sai.
Kommentaar
Külaskäimine.
Naiste- või meesterahva hommikuse küllatuleku taunitavusest on üksikuid teateid.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
M. Kõiva
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 369, 186 (23) < Maarja-Magdaleena khk – M. Kõiva (1983)
Kolmekuningapäeval, et kui naisterahvas kõige enne …
Tekst
Kolmekuningapäeval, et kui naisterahvas kõige enne hommikul külase läheb, siis peavad head kapsad olema, aga kui meesterahvas läheb, siis pitkad ja sorakad.
Kommentaar
Külaskäimine. Naiste- või meesterahva hommikuse küllatuleku taunitavusest on üksikuid teateid.
Kolmekuningast järgmine päev oli kolmekuninga Kaie päev …
Tekst
Kolmekuningapäeval sõideti ka mööda küla. Kolmekuningast järgmine päev oli kolmekuninga Kaie päev. Vahel ei jõudnud poisid enne nädalat koju, sõitsid aga mööda külasid. Suurem rändamine just pühade lõpus.
Kommentaar
Kolmekuninga kaiepäev. Teistest levinum on kaiepäeva nimetus (Kuusalu khk kaepäev). Risti khk on tuntud veel kolmekuninga annepäeva, Kihelkonna khk kolmekuninga emapäeva, Nissi, Muhu khk kolmekuninga nuudipäeva.
Kihelkond
Lihula
Koguja
T. Kaevando
M. Pajuste
Kogumisaasta
1961
Täisviide
EKRK I 25, 335 (5) < Lihula khk – T. Kaevando ja M. Pajuste (1961)
[---] Tehti põhkudest, mis põrandal maas olid, nuudid. Käisid nuudipoisid ehk nuudid. Nad olid enamasti poisikeseohtu noormehed. Täiskasvanud mehed nuudiks ei käinud. Neil olid õlest nuudid käes. Nendega peksti külalised välja, samuti põhud ja õlu.
Kommentaar
Nuutidega „pühi välja ajamas“.
Üldine.
Kihelkond
Mustjala
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1958
Täisviide
RKM II 75, 35 (12) < Mustjala khk – E. Tampere (1958)
Kolmekuningapääva järge oli nuudipää, siis paha nuut keis kihapulki ja vikkisi otsimas, et õlut otsas oo. Poisid ja mehed tegid ennast „nuudiks“, panid koti ühele kaela ja ajasid kihapunnisi ja vikkisi peele. Vahel olid õlenuudid ümber kere, vahel [e]s ole ühtid.
Nuudipäeval olid mõnel paberilindid nagu pulmal kaskede küljes. Niisugune oks või miski muu, mis keegi kätte sai, kas kadakas või õlenuust, paberilint sinna ümber või tutid külge. Rohkem mehed käisid ja vahest tüdrukud ka. Pill mängis ja käisid mööda küla, peksid pühad välja. Lõid inimesi, aga mitte kõvasti. [---]
Kommentaar
Nuutidega „pühi välja ajamas“.
Üldine.
Kihelkond
Risti
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1990
Täisviide
RKM II 434, 227 (1) < Risti khk – M. Hiiemäe (1990)
Pühade järel oli nuudipäev. Siis käidi külas nuutimas. See oli Arukülas see mood. Nuudipäev oli peale kolmekuningapäeva. Õlepassid olid keeratud, pajuväät oli ümber ja siis käidi talust tallu ja kes ette juhtus, seda pekseti.
[---] Käidi ka perest perese ja joodi õlut, kust seda aga sai. Sai veel ööldud: „Me käime perest perese ja aame õlut kerese.“ Poistel oli ka õlgedest nuudid käe, kes väga vinti jäi, see sai nuuti. [---]
Kommentaar
Nuutidega „pühi välja ajamas“.
Üldine.
Kihelkond
Karja
Koguja
A. Toomessalu
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 171, 659 (5) < Karja khk – A. Toomessalu (1938)
Nuudipäev oli 7. jaanuar. Ja siis minu isal oli ka üks pisike õlleankur või 10-toobine. Siis pakuti. Mehed käisid, õlenuustakud olid kätte käänatud, käisid siis õlut proovimas veel. See oli niikui kadripäevgi oli, et ilma midagi andmata ei või ära saata.
Kommentaar
Nuutidega „pühi välja ajamas“.
Üldine.
Kihelkond
Harju-Madise
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1990
Täisviide
RKM II 434, 60 (26) < Harju-Madise khk – M. Hiiemäe (1990)
Ma tean seda, kus igavene padin oli: nuudipäeval oli see. Poisid tulid, õlest keeratud nuudid olid käes, nendega pekseti pühad välja ja õlleankru punnid kisti eest. Tüdruk kätte saadi, siis pandi kotti, kartulikotti ei mahtunud, siis võeti voodikott. Viidi teise külasse, lasti lahti seal, mine kuhu tahad. Karjusid: „Pühad välja!“ ja „Pühad välja!“ Nuudipäev on 7. jaanuar, järgmine päev pärast kolmekuningat. Siis oli see õlle lõpetamine, sellepärast tuldigi. Punnid olid puust tehtud, need tõmmati ära. Siitnurga punnid viidi ükskord siiapoole jõe ja põletasid ära. Õlut oli otsas juba ja põletasid ära. Abielus mehed ei käind, need olid poissmehed.
Kommentaar
Nuutidega „pühi välja ajamas“.
Üldine.
Kihelkond
Harju-Madise
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1990
Täisviide
RKM II 434, 21/2 (13) < Harju-Madise khk – M. Hiiemäe (1990)
Kolmekuningapäevale järgnes nuudipäev, siis löödi nuutidega pühad välja – nuutide tegijaiks olid noored. Oli seisu päev, käidi mööda küla õlut otsimas ja hobustele pandi kellad kaela ja sõideti kõrtsi, kus joodi ja tantsiti. [---]
Kommentaar
Kõrtsiskäimine.
Lüganuse khk teade, et nuutidega peksti üksteist ka kõrtsis.
* seisu päev – siin: päev, mil töö seisis
Hiivanuut oli 7. jaanuaril. Täiedmehed kogusid siis kokku. Nad pidasid aru, millal hülgejahile minna. Siis võeti viina klaasist. Siis sooviti: „Kallist kalapüüki ja head hülgesaaki.“ Hakati püüniseid korda seadma. See oli kaluritel üks kallis päev. Siis oli viimane jõuluõlu otsas. Öeldi: „Hakkame nüüd hiivama.“
Kommentaar
Ettevalmistused hülgepüügiks. Mõned kirjapanekud Kuusalu khk.
Endistel aegadel peeti rannarahva juures hülgete pääle …
Tekst
[---] Endistel aegadel peeti rannarahva juures hülgete pääle hoolega jahti. Siis tehti igal talvel jõulu tagatipus hiivanuudipäeval (7. jaan.) hülgejootusid. Sel päeval kogusid hülgepüüdjad mõnda majasse kokku ning maitsesid jõuludest ülejäänud „kibedat“. Sääljuures ühendati end „varaonide“ surmamise seltsideks kokku. Püük algas paastukuul.
Kommentaar
Ettevalmistused hülgepüügiks. Mõned kirjapanekud Kuusalu khk. Tekkemuistendi Aa 48 järgi on hülged Egiptuse vaarao Punasesse merre uppunud sõjavägi. * varaonide – hüljeste
Tõnisepäeva hommikul valmistati hääd toitu, kutsuti sugulased kokku ja siis läksid kõik lauta loomi söötma. Kõige alumine leib, mis jõulu- ja vana-aasta õhtul laual oli olnud, toodi aidast sisse ja söödi. Lõuneks keedeti pool seapead ja oasuppi.
Kommentaar
Jõululeib jagatakse loomadele. Ainuke teade. Jõululeib jagatakse loomadele enamasti karja väljalaskmisel, kuid ka vastla- ja tuhkapäeval.
Tõnisepäeval ei ole tööd tehtud. Selleks päevaks olnud õlut tehtud ja söök olnud alati laua peal. Kui mõni külainimene tulnud, siis antud talle kohe süüa. Tänada pole söögi eest tohtinud.
Kommentaar
Toit on kogu aeg laual. Üksikuid teateid Lääne-Eestist (Rapla, Vändra, Märjamaa khk), seotud Tõnni-kultusega. Tänada ei tohi, vandumine on meelepärane – Tõnn segunenud kuradiga. Tavaliselt oli jõulu- ja nääriööl laud kogu aeg kaetud.
Kihelkond
Vändra
Koguja
E. Tetsmann
Kogumisaasta
1897
Täisviide
H II 58, 515 (2) < Vändra khk – E. Tetsmann (1897)