Eriti tähtis on (peetakse paljudes majades veel praegugi, tean Piilsis kahte-kolme peret), kes algaval aastal nimelt just nääripäeval esimeseks võerastest juhtub majasse käima minema: kui meesterahvas, siis tähendab perele tulev aasta õnnelik olema, kui aga naisterahvas, siis vastupidi. Et õnnetust (õigem mõiste: halba elu) aasta kõrvale hoida, selleks mindakse, kui juhtub naisterahvas tulija olema, temale juba õue, trepi peale vastu ja küsitakse asi ära, mispärast ta käivat, et ta mitte majasse ei astuks. Kui juba meesterahvas majas on ära käinud, siis võivad kõik käia. Isegi kaupmehed ei taha naisterahvast esimeseks nääris poodi lasta. [---]
Uueaasta hommikul pidi mees tulema esimesena, siis tuleb aasta õnnelik. No tõisest väratist tuli mees, tõisest naine. Mees lükkas naise kõrvale, tuli sisse, teretas esimesena ära. Mari pahandas: „Kui äbematu, lükkas minu kõrvale!“ Mees: „Läksin, mõtlesin, et käin ommikul ära – sis on meheais majas. Aga see oli trepil een. Keerutasin ta eest ära sii.“
[---] Meesterahvas vastu tuleb, siis olla hea õnn, kui naesterahvas, siis paha õnn ehk mitte õnne. Nenda siis sellel kartusel viiakse uueaasta homikul teisest perest üks poisike õige vara võeraks, et naesterahvas mitte enne ei juhtuks tulema ega kõik see aasta maja õnne ära ei rikuks!
Kommentaar
Abinõud naisterahva külaskäigu vältimiseks.
Kihelkond
Hanila
Koguja
J. Lambert
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H III 4, 569 (24) < Hanila khk – J. Lambert (1888)
Kui uuelaastal tuleb esimesena mees – palju isaseid loomi …
Tekst
Kui uuelaastal tuleb esimesena mees – palju isaseid loomi, kui naine, siis palju emaseid loomi. Kui naisel olid pikad juuksed, siis seal aastal sündinud lammastel oli pikk vill.
Kommentaar
Meeskülaline – sünnib isaseid loomi. Väheseid teateid eri paigust.
[---] Ka peetakse väga suureks õnneks, kui esimine võõras, kes uueaasta hommikul tuleb, meesterahvas on ja päälegi õnne soovib. Seda peetakse siis ausasti ülal, antakse süüa ja juua nii palju kut sisse läheb.
Meil riideäris peremees rääkis alati: kui uuel aastal tuleb esimesena juudipreili, siis läheb äri hästi. Tal oli selline usk veel, et kui kirjutab midagi, siis on eriti hea äri.
Kommentaar
Olenevus ametist, seisusest. Torma, Nõo khk pärinevad teated, et kauplusse ei soovitud esimeseks ostjaks naisterahvast, või ka meesterahvast, kel teati olevat „halb käsi“.
Kihelkond
Otepää
Koguja
M. Kõiva
Kogumisaasta
1982
Täisviide
RKM II 362, 490 (9) < Otepää khk – M. Kõiva (1982)
Kui korstnapühkija uuel aastal esimene võeras oli …
Tekst
Kui korstnapühkija uuel aastal esimene võeras oli, siis pidi ta hästi vastu võetama. Korstnapühkija pidi terve aasta õnne majja tooma. Isegi pidi talle süüa ja juua antama.
Kui uue aasta hakatusel külaline tuleb ja kui talle istet pakutakse, kui ta ilma pengi liigutamata maha istub, siis ei saa tüdrikud sellel aastal sääl talus mehele. Aga kui penki liigutakse, siis saavad tüdrikud sel aastal mehele.
Kommentaar
Esimesest külalisest oleneb maja õnn. Tähenduslikuks peeti ka seda, kas esimene vastutulija on mees või naine.
Kihelkond
Viljandi
Koguja
J. Täht
Kogumisaasta
1894
Täisviide
H III 30, 411 (23–24) < Viljandi khk – J. Täht (1894)
Kui poisid uueaasta öösel tüdrukute juure lähvad …
Tekst
Kui poisid uueaasta öösel tüdrukute juure lähvad, siis sui läheb rukis sassi. Vanemad valvasid väga selle järele, et poisid ei saand siis minna ja kus tüdrukud majas, seal ei lastud poissa sisse.
Kommentaar
Esimesest külalisest oleneb maja õnn. Tähenduslikuks peeti ka seda, kas esimene vastutulija on mees või naine.
Kihelkond
Rapla
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 207, 396 (103) < Rapla khk – E. Poom (1939)
Üle 50 aasta tagasi veel käidi vana-aasta õhtul peale kella 12 perest peresse. Nooremad olid käijad. Adaveres sai käidud. Panid veel kirjad ja kaardid, kus peres uks oli kinni. Ega nad ei tahndki nii sisse minna, siis panid uksekäepideme külge selle kaardi. Jala käidi, talud olid lähestikku. Taskulambid olid käes.
Kommentaar
Kirjalik õnnesoov. Piirkondlik komme.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 359, 179/80 (3) < Põltsamaa khk – M. Hiiemäe (1981)
Uusaasta hommikul pimedas, kui inimesed alles magasid, käisid noored taluhoonete akende taga, helistasid kellukest ja näitasid plakatit pealkirjaga „Head uut aastat!“ Plakat tehti selliselt: õnnesoovi tähed lõigati plakatist välja, plakati tagaküljele kleebiti punane paber, nii et eestpoolt vaadates oli lause punaste tähtedega. Vaikse ilma puhul pandi plakati taha küünlad põlema. See oli tore vaatepilt, kui talupere üles tõusnud ja aknast välja vaatasid. Kui kutsuti, läksid noored tuppa. Neile pakuti präänikuid, napsi, õlut, suitsu. Viideti veidi aega ja mindi edasi järgmisse peresse. Kui mõnes talus oli noori, läksid ka need edasi mööda küla õnne soovima.
Kommentaar
Kirjalik õnnesoov. Piirkondlik komme.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
H. Kull
Kogumisaasta
1978
Täisviide
RKM II 344, 485/6 (9) < Põltsamaa khk – H. Kull (1978)
Aasta lõpus käisid poisid mitmekesi küla peal ringi …
Tekst
Aasta lõpus käisid poisid mitmekesi küla peal ringi, neil olid punase paberiga tehtud laternad, millele oli head uut aastat peale kirjutatud. Kõlistasid kella ja käisid akna taga. Mööda küla käisid kõigil akende taga. Hommikul kuulsid siis, et meil käidi akna taga ja meil käidi akna taga.
Kommentaar
Kirjalik õnnesoov. Piirkondlik komme.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
M. Kõiva
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 365, 472 (6) < Põltsamaa khk – M. Kõiva (1981)