Nääriannepäev, 2. I. See oli uusaasta teine päev. Annepäeväl see päris simman oligi, mis kestis kuni hilisööni. [---] Lapse-nimepäev, 4. I. See loeti juba tööpäevaks. Juhtus üksikuid, kes ei jõudnud veel pead parandada eelmisel, siis ei pandud talle ka pahaks, kui ta võersile tuli, oli alles pühade järg.
Kommentaar
Jooma-aja lõpetamine, meelelahutused.
Kihelkond
Martna
Koguja
J. Piirsoo
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 258, 536 (2–4) < Martna khk – J. Piirsoo (1968)
Haapsalu pool peeti ikka nääri-annepäeva. Siis keegi tööd ei teind, pandi hobune ette, poisid-tüdrukud istusid peale, pill oli kaasas, käidi mööda külaperesi, mürati ja tantsiti, tehti nal´la mitmet moodi. Kui ma Orgitusse tulin, oli see mo meelest nii imelik, et tööd tehti kohe nääripäeva järel. Meil oli veel anne lapsepäe ja lapse nimepäe nal´lategemise päevadeks.
Kommentaar
Jooma-aja lõpetamine, meelelahutused.
Kihelkond
Rapla
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 148, 474/5 (11) < Rapla khk – E. Poom (1937)
Kui uuel aastal mees esimesena majja tuleb, tuleb õnn sisse. Naine toob õnnetust. Sellepärast sülitatud naise tulekul kolm korda ja üteldud tasakesti: „Mis sa, kurivaim, otsid siit?“ Et õnnetusi ära hoida, olnud naised uuelaastal ja järgmisil päevil kodus.
Kommentaar
Abinõud ebaõnne ärahoidmiseks naiskülalise puhul. Enamus teateid pükste kaela- või päheviskamisest on Saare-, Hiiumaalt.
Kui vastse aasta hommongul naisterahvas tõise tare mano …
Tekst
Kui vastse aasta hommongul naisterahvas tõise tare mano lätt enne kui meesterahvas, siis tuleb selle majale õnnetus; aga kui naisterahva ära tõreled, siis jääb õnnetus tulemata. [---]
Kommentaar
Abinõud ebaõnne ärahoidmiseks naiskülalise puhul. Enamus teateid pükste kaela- või päheviskamisest on Saare-, Hiiumaalt.
Kihelkond
Vastseliina
Koguja
J. Tint
Kogumisaasta
1896
Täisviide
H III 28, 801 (2) < Vastseliina khk – J. Tint (1896)
Uueaasta homikul ei tohitud teise peresse minna, ja kes juhtund tulema, seda arvatud nõidust tooma tulema. Kui ta siis viimaks ära läind, raputatud tulist tuhka tema jälgedesse, et nõidus ära kaoks. Iseäranis kardetud naisterahvast.
Kommentaar
Abinõud ebaõnne ärahoidmiseks naiskülalise puhul. Enamus teateid pükste kaela- või päheviskamisest on Saare-, Hiiumaalt.
Nääriomiku ei tahetud naisterahvast esimeseks. Sooviti meesterahvast esimeseks, siis pidi hea önn olema. Kui naisterahvas tuli, sellele aeti püksid piha. Noored tüdrukud pole väljas käin mitte enne kui kirikulised kodu tuln, siis läin. Minu noorespölves tehti nii.
Kommentaar
Abinõud ebaõnne ärahoidmiseks naiskülalise puhul. Enamus teateid pükste kaela- või päheviskamisest on Saare-, Hiiumaalt. * piha – pähe
Esimese püha hommikul ei tohtind naisterahvas külla …
Tekst
Esimese püha hommikul ei tohtind naisterahvas külla minna, see oli kohe õnnetusetooja. Räägiti, et peab vanad pastlad kaela viskama, siis ei tule õnnetust. Meil endil oligi, et uueaasta hommikul tuli naisterahvas külla ja juhtus suur õnnetus majas.
Kommentaar
Abinõud ebaõnne ärahoidmiseks naiskülalise puhul. Enamus teateid pükste kaela- või päheviskamisest on Saare-, Hiiumaalt.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 358, 94/5 (31) < Põltsamaa khk – E. Tampere (1981)
Üks tütarlaps ega naine ei tohtind nääriomikul sinna minna …
Tekst
Üks tütarlaps ega naine ei tohtind nääriomikul sinna minna – viid õnne ära. Pajakrents visati kaela. Mulle endale visati kaela – poiss peab esimeseks minema, üks meesterahvas. Viib maja õnne ära. Pajakrents, see visati jah kolksti mulle kaela.
Kommentaar
Abinõud ebaõnne ärahoidmiseks naiskülalise puhul. Enamus teateid pükste kaela- või päheviskamisest on Saare-, Hiiumaalt. * pajakrents – pajakrants, õlgedest keeratud võru paja alla asetamiseks
Kihelkond
Lihula
Koguja
A. Samet
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 264, 62 (36) < Lihula khk – A. Samet (1938)
Nääripäeval pidi enne meesterahvas minema. Naisinimese minek pidi õnne ära võtma ja kärbseid tooma. Kuuehänna otsast lõigati tükk ära ja meeste püksid aeti pähe, kui naine läks peresse uuel aastal enne.
Kommentaar
Abinõud ebaõnne ärahoidmiseks naiskülalise puhul. Enamus teateid pükste kaela- või päheviskamisest on Saare-, Hiiumaalt.
Kihelkond
Kärla
Koguja
L. Briedis
Kogumisaasta
1960
Täisviide
RKM II 93, 410 (9) < Kärla khk – L. Briedis (1960)
Nearipääv pidi teada olema, missugune võõras keib. Kui naisterahvas tuli, see põlnd ea mette, siis lehmad võtvad mitu korda pulli ja ei saa tiineks. Kui meesterahvas tuli, ei siis seda viga põlnd.
Kommentaar
Naiskülaline viib karjaõnne. Karja khk teade, et loomad surevad.
Kihelkond
Reigi
Koguja
E. Ennist
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 189, 238 (34) < Reigi khk – E. Ennist (1938)
Naisterahvas tuli, ega see siis midagi head ei toond …
Tekst
Naisterahvas tuli, ega see siis midagi head ei toond ja kui veel mustaverd naisterahvas. Valge ei pidandki nii hull olema. Aga kui must, et see on niikui nõid. See aasta ei pidand head õnnistust sel majal olema. Meesterahvas oli see õnnetooja. Ma olen isegi... olime siis Laima rahvamajas vana-aasta õhtul. Oli siin pidu ja siis tuli see õnne- või see uueaasta soovimine ja siit Loobust oli üks ohvitseriproua veel. Ja üks tütarlaps läks teda siis uueaasta õnnitlust soovima. Keeras ära selja ja ei andki kätt. Naisterahvas, et... Meil ütsid kõik, et mis see änam aitas, et see oli ikka määratud, näed, ta pidi tulema ja sa lükkasid ta nüüd tagasi. Naisterahvas ei julgegi hommikul külla minna, et lähme õhta, et siis käivad juba mehed hommikust ära ja.
Kommentaar
Naisterahvas esimeseks külaliseks – halb õnn. Üldtuntud; eriti oluliseks peetud Saare-, Läänemaal.
Kihelkond
Haljala
Koguja
A. Helde
H. Pruul
Kogumisaasta
1978
Täisviide
EKRK I 78, 65/6 (57) < Haljala khk – A. Helde ja H. Pruul (1978)
Kui naisterahvas uuel aastal esimest korda õnne soovib …
Tekst
Kui naisterahvas uuel aastal esimest korda õnne soovib, siis tuleb kidur ja õnnetu aasta. Kui naisterahvas esimeseks külaliseks tuleb, siis visatakse tale vanad püksid kaela.
Kommentaar
Naisterahvas esimeseks külaliseks – halb õnn. Üldtuntud; eriti oluliseks peetud Saare-, Läänemaal.