Iga pühade järel peeti annepäeva, neil, kis kõrtsis jooma peal olid, neil oli uueaasta järel nääri-annepäe, teistel pühadel oli pühade-annepäe, siis ei viitsitud tööd teha, olid pühadeaegsest joomast uimased ja käisid kõrtsis pead parandamas, muud tähendust ma sest ei tea.
Kommentaar
Jooma-aja lõpetamine, meelelahutused.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 148, 481 (25) < Märjamaa khk – E. Poom (1937)
Kui naasõl miis väega joodik um, sis käse miist vana-aestaga õdagu kõrtsi minnä; kui miis kõrtsist tulõ, sis piät naine võtma pallai üle pää ja miist hirmutama. Niimuudu jätvät miis kõrdsihkäümise maha.
Näärisokkudele anti karja- ja õnnesoovide eest enne kas kindaid või kujutud sukapaelu kingiks. Sokud käisid mitu küla läbi. Kui sokkusi rohkem koos oli, siis pandi üks noor mees karjaseks. Karjasel olid kadakad sokkude toiduks kaindlus. Karjane lasi neid talutubades vastastikku „muksida“ ja pakkus neile kadakaid süia. Kingid – kindad või paelad olid neil aumärgiks sarvede külge seutud ja sokkude viimane retk olnud kõrtsi, kus viimased manöövrid on tehtud. Viiskümmend aastat tagasi pidanud üks Leisi poistest sokukarjasena Leisi kõrtsis oma lõppmanöövert. Päikesetõusu ajal komandanud karjane: „Pikid-pukid! Kergulised hakkavad tulema. Nahad selga ja metsi mööda koduse, ehk muidu papp karistab.“ Mindud esiteks männametsaga kaetud Leisi mõisa härg-kopli, millest suur talitee läbi läheb. Sääl tulnud esimine kerguline, Tõiste külast vana Anni Mart vastu, kes papile enne jumalateenistust käis küla arulisi uudisi jutustamas. Mart oli viie jala kõrgune mehenäss ja kandis pruun-mustakat tüsskuube. Lumi olnud tee kõrval sügav ja sokkudel paras näärituur sees. Karjane hüüdnud: „Pikid-pukid! Viimane prijomm. Kits tuleb!“ Ja täisverd sokud pannud vana Mardi pehmesse lumesse, kust ta enne ei tõusnud, kui sokukari möödas oli. Preestri köökis kaebanud Mart oma õnnetust. „A vot-vot, Martin, kas sa neid ei tunnud, kes naad olid?“ – „Ai, reestriärra, kudas võisin ma neid tunda. Naad olid täiesti soku moodi.“ – „No karjust sa ikka nägid, ehk tundsid selle ära.“ – „Jah, reestriärra, see oli niisamma valge laari palgega kui te ise olete.“ – „No vot tebe na, Martin, seda sa peaksid juba teadma, et mina sokuks ei käi.“
Kommentaar
Sokukarjane. * tüsskuube – villasest riidest kuube; prijomm – ettevõtmine (vrd. vene k. приём); laari – klaari; vot tebe – vaat sulle (vene k. вот тебе)
Kihelkond
Karja
Koguja
M. Männik
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 255, 344/6 (49–50) < Karja khk – M. Männik (1939)
Vanast iks saadõti jõulõ, sis minte kas kellege poolõ küllä vai kõrtse ja ütelde: „Mii lääme jõulõ saatma.“ Kui jõulõ iks saadõte, sis tulliva na tõõsõ aasta rutõmbidi kätte ja es olõva nii igävä uuta.
Kommentaar
Jõulupühade ärasaatmine. Räpina khk nimetatud jõulupühadele järgnevat pühapäeva ollõtuspühaks (õllõtama – laulu ja tantsuga pühi ära saatma).
Kihelkond
Räpina
Koguja
D. Lepson
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 262, 548 (11) Räpina khk – D. Lepson (1939)
Vanaaegsed pidud ehk ilod. Nüüdsel ajal on juba palju muutund ja teisiti kõik need pidud või setu keeli ilod, kui neid ennemini peeti. Peaaegu ära kadund on „talstepüha ilo“, mis ennevanast üks tähtsamatest oli. Nüüd selle asemele koguvad poisid ja tüdrukud jõulu ajal mõnda setu tuppa ja saadavad seal aja tantsides ja viina juues mööda. Vanast oli see aga koguni teisiti. Katsun siin teha sellest ühte veikest kirjeldust ühe 80-aastase setu naese Hökla Petrovi jutustuse järele.
“Talstepüha ilo.“
Pääle pikki paastusid (6 nädalat), mis enne jõulu peeti, tulivad jõulud, kus jälle liha võis süüa. Esimene püha läks niisama mööda. Söödi ja joodi oma kodurahva keskel. Kuid õhta hakkas juba „praasnik“ peale. Tulivad kokku omast ja teistest küladest sugulased, ja siis söödi ja joodi ühes nendega juba enne selleks valmistatud sööke ja jooke. Esimese püha õhta ei mintud veel üldsele ilole. Teisel jõulupühal joodi ja söödi jälle omastega kuni õhtani. Siis pandi hobune ette ja nooremad sõitsid lähema kõrtsi juure, kus üldine ilo peale hakkas. Kõrtsi juure sõitis kaugelt ümbruskonnast palju rahvast kokku, kodu jäid ainult vanemad inimesed ja vigased. Seal joodi tublisti viina ja tehti kõiksugu naljasid.
Toomapäev. Sel päeval läksid mehed Äesmal ja Ruilas, see on Keila ja Hageri kihelkonna rajadel veel 1903. aastal tahmase näuga kõrtsi Toomast valgeks jooma. Toomapäev oli rehepappide päev. Äesmal ja ka Ruilas mõisades olla rehepappidele kingitust antud sel päeval minu vanemate jutu järgi.
Kommentaar
Kõrtsiskäimine. Tööde lõppu märkis ka „paatide ümberpööramine“ õllejoomisega Saaremaal.
Kihelkond
Keila
Koguja
E. Kriitmäe
Kogumisaasta
1948
Täisviide
RKM II 34, 199/200 (21) < Keila khk – E. Kriitmäe (1948)
[---] Kui vahest mõnest talust ei antud, sealt minti siis kirudes minema; aga ei jäetud millaski seda kätte maksmata. Seal pruugiti siis oma võimu, teati vahest ära, kus kuked ja kanad magasivad, neist võeti mõned ära, kelledest siis pärast kõrtsi juures magusat suutäit valmistati. [---]
Kommentaar
Karistused. Sellised ehalkäijate vempude laadis karistamised on iseloomulikud Lõuna-Eestis.
Kihelkond
Halliste
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1896
Täisviide
E 24073/4 (61) < Halliste khk – J. P. Sõggel (1896)
Käisid kõrtsis, kui olid tiiru küla peal ära teinud …
Tekst
[---] Käisid kõrtsis, kui olid tiiru küla peal ära teinud. Kimbud olid puusa pääl või kott kaelas. Mõnel olid valged püksid-kuued või pahupidi kasukas. Ilusasti oli ehitatud.
Kommentaar
Kadrid kõrtsis. Kõrtsiskäimisest on märksa vähem teateid kui seoses mardipäevaga.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
I. Sarv
S. Kivioja
V. Metstak
Kogumisaasta
1958
Täisviide
EKRK I 20, 364 (8) < Häädemeeste khk – I. Sarv, S. Kivioja, V. Metstak (1958)
[---] Kadriema ja -isa korjasid andeid. Must koer oli ka kotis, pea väljas, sellele korjati siis andeid, oli Kadri või Mardi laps. Ühiselt kõrtsis sis süüdi.
Kommentaar
Kadriperekond – isa, ema, lapsed. Nii rõivastuse kui rollimängu poolest on tähelepanu keskmes kadriema.
Kihelkond
Audru
Koguja
R. Praakli
Kogumisaasta
1964
Täisviide
RKM II 176, 124 (9) < Audru khk – R. Praakli (1964)
Pädaste kõrtsis käidud mardipäeva õhtu. Kõik teiste külade mardid tuln ka sinna kokku. Seal oli annete jägamine. Kõrtsis jägati kraam ära, mis oli saadud – makke, ernid, ja mõnelt poolt saadi raha ka. Palju rahvast oln koos. Mõnikord läin madinaks.
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks. * makke – jahuvorste
Kihelkond
Muhu
Koguja
R. Viidalepp
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 191, 158/9 (4) < Muhu khk – R. Viidalepp (1938)
[---] Külast anti villa ja liha ja... Villa, mis need said, need viisid kõrtsi, seal müisid kamba peal maha. Kui muud ostjad ei ond, siis kõrtsmik ostis ära, andis neile õlut ja viina vastu, ka kuidas need isi kokku leppisid. Kui muu ostja oli, siis said kamba peal raha. [---]
Kommentaar
Vill, lina, lõngaviht.
Kihelkond
Mihkli
Koguja
V. Eenveer
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 251, 439 (35) < Mihkli khk – V. Eenveer (1938)
[---] Mindi ka kõrtsi, kus seal istuvad mehed teinud santidele õlut ja viina välja. Tihti jäänud noored, kui sandiriided ära võetud, kõrtsi tantsima ja laulma üheskoos.
Kommentaar
Mardid kõrtsis. Teateid on ka andide vahetamisest viina vastu või müümisest kõrtsis.
Kihelkond
Kursi
Koguja
H. Kull
Kogumisaasta
1978
Täisviide
RKM II 344, 400/1 (55) < Kursi khk – H. Kull (1978)
Mardipäe tehti vorsta. Külamed läksid kokku, köisid ühest perest teise, said vorste ja ernid, mõnikord ka liha. Pärast lähtved kõrtsi, jagavad ää, võtvad viina, söövad seda sakuskaks. Nüüd Lallil ainult lapsed (käivad mardiks), vanemad inimesed ei käi. Vanast käisid vanad mehed.
Kommentaar
Mardid kõrtsis. Teateid on ka andide vahetamisest viina vastu või müümisest kõrtsis.
Kihelkond
Muhu
Koguja
R. Viidalepp
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 130, 340 (51) < Muhu khk – R. Viidalepp (1936)
Mardis lauldi. Me käisime sandin ja ema ütel, et kui nema käänuva, siis veel hobesega käänuva. See ollu Karilatsil. Üts mees ütel, et tulge kõrtsi, mul ommava väikse latse, agu nee pelgava. Siis läinu Alamusti kõrtsi, sääl oll välla tennu nendele. [---]
Kommentaar
Mardid kõrtsis. Teateid on ka andide vahetamisest viina vastu või müümisest kõrtsis.
Kihelkond
Võnnu
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1986
Täisviide
RKM II 395, 70/1 (35) < Võnnu khk – M. Hiiemäe (1986)
Mardi- ja kadriaeg siis naesterahvad ollid kõik ehitud …
Tekst
Mardi- ja kadriaeg siis naesterahvad ollid kõik ehitud, aga meesterahvad kõik ei olnd. Käisid mudu niisama nalla pärast ühes. Egas neile kõrtsist mudu paelu viina antud. Ostsid isi. Vanasti olligi rohkem moes kõrtsis sandis käia, pärastpoole aga hakati enam talusid müüda käima. Pillimiis olli ühes ja lõid tantsu. Eks kõrtsis olnd jälle tantsu jaos suurem ruum kui taludes. Mardisantide kõrtsis käimine minu aeg juba kadus ära, siis nad hakkasid enam taludes käima, said kõiksugu kraami ja õlut juua ja eks mõni miis saand viinagi.
Kommentaar
Mardid kõrtsis. Teateid on ka andide vahetamisest viina vastu või müümisest kõrtsis.
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
J. Raidla
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 256, 516 (a) < Kolga-Jaani khk – J. Raidla (1939)
[---] Tuppa tehti märdipäeval pikk nukk: inimene tehti poolpikemaks, hargid seati pea otsa ja sinna siis kuub otsa ja üks kuuekäis sirutati ette nokaks. Joodi kogu öö kõrtsis ja trallertati.
Kommentaar
Nukk. Pika nuku tegemisest jaanitule juures on teateid Karksi khk (vt. jaanipäev).
Mardipäevan tetti valget mära. Minu esä tei obese koju, pää ka otsa. Nõnasõõrmed punatsed ja suu-silmäd mustad. Kaits lina pandi üle. Üte ummelus võeti keskelt valla, panti pää ja kaal läbi. Topiti vana püksid õlgi täis. Sis sääl olli üits nallakas vana naine, kes taht nalla, tollega käisime. Kui me katekesi käisime Vüüneri man Sangla mõisan, tahtsime nätä, kudas mulk ka sante vasta võtab, aga temä es kutsu sisse ega es anna ka midägi. Sis lätsime kõrtsi. Sääl olli meil ruum tantsi ja laulda. Obesel olli kurina kaalan. Vits tetti obese kere kujulitses. Väiksemad vitsad risti pääle. Linapeod pääl, et es tunne, kes kai. And oll ka taga. Too olli kõvaste, kui kakati, et ärä ei tule. Too es laula muud kui: „Laske märti sisse, märt om tullu!“ Kui sisse ei saa, siis koputan. [---]
Kommentaar
Hobune. Teateid vähem kui karuks maskeerimisest. * koju – kuju; üte ummelus – ühe õmblus; and – händ; kakati – katkuti
Kihelkond
Rannu
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 252, 125/6 (16) < Rannu khk – E. Tampere (1968)
Vanast käisime Saare kõrtsis Virtsus. Sääl sai palju koos käia. Kõrtsimees mängis pilli, alguses lõõtsa ja pärast tõi viiuli. Käidi koos mardi- ja kadriaegas, jaanipäevas, küindlapäevas. See oli mõisa aegas. Minu isa oli ka mõisas. Kes oli ea töömees, jäi järgmiseks aastaks tagasi teenima, läks kõrtsi ja sai juua. Valitseja maksis välja õlut. Kes pidi ära minema, see änam kõrtsi ei läin. Naised käisid oma tütardega seltsis.
Kommentaar
Kõrtsiskäik. Teateid mitmelt poolt; enam seoses mardiskäimisega.
Kihelkond
Karuse
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 252, 222/3 (1) < Karuse khk – E. Tampere (1968)
Mihklepäe oli siin, kui kõrtsud veel olid; kõik peremehed ja sulased ja teenijad läksid kokku, seal kaubeldi orjasi.
Kommentaar
Kõrtsiskäimine. Teenijate kauplemisest kõrtsis rohkem teateid Läänemaalt. – Komme kuulub talviste ja kevadtalviste tähtpäevade – tõnisepäeva (17. I), eriti küünlapäeva (2. II), vastlapäeva, paastumaarjapäeva (25. III) juurde.
Kihelkond
Nissi
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 27, 348/9 (2) < Nissi khk – R. Põldmäe (1930)
Mihklepäeval mindud juba hommiku hästi varakult jahi …
Tekst
Mihklepäeval mindud juba hommiku hästi varakult jahi pääle ja pärast, kui jahisaak käes, siis käidud hää jahiõnne pääle kõrtsis liiku joomas, nii kaua kuni kodused jänese või muu linnu liha keetnud ehk küpsetanud. Mõnikord valmistatud metsalinnu söögid koguni kõrtsi juures, kus siis jahipidu täies ulatuses peetud.
Kommentaar
Kõrtsiskäimine. Teenijate kauplemisest kõrtsis rohkem teateid Läänemaalt. – Komme kuulub talviste ja kevadtalviste tähtpäevade – tõnisepäeva (17. I), eriti küünlapäeva (2. II), vastlapäeva, paastumaarjapäeva (25. III) juurde.
Kihelkond
Saarde
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 181, 681/2 (273) < Saarde khk – J. P. Sõggel (1938)
Mäletan ainult mihklipäeva, siis liikus inimesi – mehi kõrtsi poole selle päeva õhtut pidama. Erilisi laule ja lõbustusi ei kuulnud.
Kommentaar
Kõrtsiskäimine. Teenijate kauplemisest kõrtsis rohkem teateid Läänemaalt. – Komme kuulub talviste ja kevadtalviste tähtpäevade – tõnisepäeva (17. I), eriti küünlapäeva (2. II), vastlapäeva, paastumaarjapäeva (25. III) juurde.
Kihelkond
Rannu
Koguja
E. Kärp
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 186, 399 (119) < Rannu khk – E. Kärp (1938)